← Eesti

2-21-131068/6

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-131068 Tsiviilasi A

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on AS SEB Pank (hageja) hagi R T (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1,922.15 eurot, intressivõlgnevuse 137,50 eurot, kuni 30.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 62,52 eurot, kokku 1922,15 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt alates 01.12.2021 kuni põhinõude 1722,13 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 20% aastas. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on nõude aluseks kostja ja hageja vahel 20.02.2020 sõlmitud väikelaenu leping nr 2020003200, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 2066,00 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu
  2. päeval, esimese maksega 06.03.2020 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 06.02.2025 vastavalt lepingu punktile 3.
  3. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli intressimääraks 20,000% aastas. Lepingu punkti 2.2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku viivise määras 20,000% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi edastas hageja 10.09.2021 kostjale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Kirjas teatas hageja kostjale, et juhul kui kostja ei tasu lepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 30.09.2021, ütleb hageja lepingu 01.10.2021 erakorraliselt üles. Kostja ei tasunud võlgnevust etteantud tähtajaks, millest tulenevalt lõppes leping 01.10.2021 erakorraliselt. Kostja ei ole tasumise kohustust täitnud siiani. Kostja on tagastanud hagejale laenust 343,85 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 1722,13 eurot. Hageja on arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 590,67 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud 453,17 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 13,50 eurot. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on nõuab hageja viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, lugedes viivise määraks lepingujärgse intressimäära 20,000% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  4. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 alusel kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.05.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 21.05.

  1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses ja avaldatud teadaandes hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväited ei esitanud. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 2500–3000 eurot tasuda riigilõivu 275 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamine 9.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Maksekäsu kiirmenetluses püüti kostjale makseettepanekut kätte toimetada kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXX. Dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. 25.11.2021 kinnitas kostja isa telefonis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale, et võlgnik sel aadressil ei ela. Isale on kostja elukoht teadmata, suhtleb temaga harva, telefoninumbrit ei tea. E-posti aadressidelt XXXXXXXXXX ja TXXXXXXXXXXX kostja ei vastanud. Varasemas menetluses vastuseks maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur vastanud 22.07.2021, et politsei infosüsteemis on seisuga 29.08.2018 märgitud R T elukohaks XXXXXXXXXXXXXXX. Korteriomaniku esindaja kinnitusel kostja seal ei ela. Teadaolevaid telefoninumbreid kostja ei kasuta. Töötamise registris kostja töökoha kohta andmeid pole. Kohtule ei ole kostja elukoha, e-posti aadressi ega telefoninumbrite kohta täiendavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.