lg 1 p 2, väärtegu on kvalifitseeritud
S § 56 lg 1 määrati isikule karistuseks
05.08.2022 registreeriti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas O. J.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 26.07.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022003438. Kaebuse kohaselt kasutas menetlusalune isik 26.07.2022 Narva-Jõesuust Tartu poole sõites oma sõidukil adaptiivset püsikiirushoidjat, mis hoiab automaatselt distantsi eessõitva sõidukiga. Püsikiirushoidja oli seadistatud 90 km/h. Alutaguse vallas enne linnaala pööras menetlusaluse isiku sõiduki ees liikunud teine sõiduk paremale ning menetlusaluse isiku juhitud sõiduk hakkas linnaalas kiirendama, et jõuda seadistatud kiiruseni 90 km/h. Seda märgates hakkas menetlusalune isik koheselt pidurdama, kuid mingil hetkel ületas kiirus tõesti 80 km/h, ülejäänud linnaala läbiti kiirusel 50 km/h. Kui linnaala sai läbi, nägi menetlusalune isik tagavaatepeeglist, et politsei on andnud peatumismärguande. Menetlusalune isik oli kohapeal ning on ka praegu rikkumisega nõus, nägi ka ise spidomeetril näitu 80+ km/h, kuid see oli vaid hetkeks, mitte püsivalt. Menetlusalune isik on nõus, et vastutab ise autoarvutis seadistuste eest ning on puhtalt tema süü, et ei jõudnud piisavalt vara reageerida. Menetlusalune isik palub vähendada trahvisummat, kuna tegemist on esimese rikkumisega ja rikkumine toimus vaid loetud sekundite jooksul. Kohtuistungi pidamist ega uute tõendite uurimist menetlusalune isik ei taotle. Kohtuväline menetleja esitas 30.08.2022 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 84 km/h +/- 3 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja suurima lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Väärtegu oli toime pandud asulas, mis omakorda suurendab liiklusohtu, kuna liiklemas on vähekaitstud liiklejad- jalakäijad. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, 2/6 kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Mootorsõiduki juht peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ning neid järgima, kuna liikluskorraldusvahendid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks. Menetlusalusele isikule on määratud põhikaristuseks rahatrahv 45 trahviühikut, mis on väiksem, kui sanktsiooni keskmine määr. Kiirmenetluse otsuse koostaja arvestas karistust kergendava asjaoluna isiku kahetsust. Kohtuväline menetleja, tutvudes menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega kiirmenetluses kui ka menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega, antud karistust kergendavat asjaolu ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja seisukohast vastavalt KarS § 57 lg 2 tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna, et isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises ning ka seda, et karistusregistri andmetel puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused. Kuid kohtuväline menetleja on seisukohal, et teiste karistust kergendavate asjaolude olemasolu ei ole alus karistuste kergendamiseks. Kohtuväline menetleja pöörab tähelepanu, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 30 trahviühikut (s.o kuni 120 eurot). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellega andis seadusandja selge märgi, et rahatrahv
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest peaks algama 30-st trahviühikust ehk 120-st eurost. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel on juhindutud KarS § 56 lg-st 1, ning et karistus on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Lähtuvalt eelpool toodule leiab kohtuväline menetleja, et rahatrahvi vähendamiseks puudub nii mõjuv põhjus kui ka alus. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A.F. koostas 26.07.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244022003438, millega tunnistas O. J.i süüdi
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. O. J.i poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitab 26.07.2022 kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 26.07.2022 kell 13:29 sõitis isik mootorsõidukiga Honda CR-V registreerimismärgiga XXX Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 35-l kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega 84 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmäärus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 81 km/h. Protokolli märkuse kohaselt mõõdeti kiirus sirgel teelõigul ca 2-3 sekundi jooksul, segavaid faktoreid mõõtmise ajal ei esinenud. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud ning seda allkirjaga kinnitanud. Menetlusalune isik andis väärteo kohta ütlused (kiirmenetluse otsusel), mille kohaselt 26.07.2022 sõitis oma sõidukiga registreerimismärgiga XXX Tartusse. Autos oli aktiveeritud adaptiivne 3/6 kruiiskontroll. Kuna eelnevalt oli maantee lubatud kiirusega 90 km/h, kui algas asula, märkas menetlusalune isik seda liiga hilja ja tuli välja, et oli ületanud kiirust. Isik on rikkumisega nõus ning tunnistab enda süüd. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 26.07.2022 kell 13:29 Iisaku alevikus, Alutaguse vallas, Ida-Viru maakonnas, Jõhvi- Tartu- Valga mnt 35-l kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 84 +/- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h võrra.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega väärteo koosseisu objektiivne külg on leidnud tõendamist. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et O. J. täitis
Isik teadis, missugune kiirus on lubatud antud teelõigul ja teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Kasutades oma sõidukil adaptiivsed sõidukiiruse hoidjat või mistahes muid võimalikke mugavusseadistusi ( nagu isik ise väidab), peab juht veenduma, et sõidab lubatud kiirusega. Samuti peab iga juht aegsasti märkama tee äärde paigaldatud liikluskorraldusvahendeid ja korrigeerima sõidukiirust vastavalt liikluskorraldusvahendil märgitule, seda olenemata sellest, millised seadistused parajasti sõidukil on aktiveeritud. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud tahtluse mõlemad elemendid- süüteokoosseisule vastavast asjaolust teadmine ning selle saabumise möönmine. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 2).
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooltel vaidlus selle üle, mis suuruses karistust tuleks isikule toimepandud rikkumise eest kohaldada. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra (sanktsiooni keskmine määr 50 trahviühikut). Kiirmenetluse otsuse kohaselt on karistust kergendava asjaoluna võetud arvesse isiku kahetsus. Isikut varem liiklusnõuete rikkumise eest karistatud ei ole. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. Isik ületas asulasisesel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega ei kaasnenud menetlusaluse isiku poolt toime pandud teoga õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktiga, kuna isiku tegevus seadis ohtu teised liiklejad. Kiiruse ületamine 31 km/h on
Eeltoodut arvestades hindab kohus O. J.i süüd keskmisena. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi
lg 2 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks saabuma, on kiiruse ületamine liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu ja väheoluliseks seda pidada ei tohi. Kiiruse ületamine on liiklusohu tekkimist potentsiaalselt soodustav asjaolu. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust eraldi rõhutama. Seega hindab kohus menetlusaluse isiku süüd keskmises määras. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on 5/6 andnud ütlusi, mille kohaselt tunnistab oma süüd ning on rikkumisega nõus. Seejuures kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuse kohaselt arvestanud ka menetlusaluse isiku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes puhtsüdamliku kahetsusena. Kohtu hinnangul on isik oma tegu hinnates olnud järjepidev ja algusest peale adekvaatselt hinnanud enda rikkumise olemust. Seega arvestab ka kohus selle kergendava asjaoluga. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalune isik registrisse kantud. Seega puuduvad isikul kehtivad karistused. Seega tuleb lugeda, et kiiruse ületamine ei ole menetlusalusele isikule harjumuslikuks tegevuseks. Isik on varasemalt õiguskuulekas ning ei ole põhjust kaaluda raskema karistusmäära kohaldamist. Arvestades eeltooduga, samuti sellega, et kohtu hinnangul isiku süü väärteo toimepanemisel on keskmine, isik tunnistab süüd ning on varasemalt karistamata, tuleb isikut karistada veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Tulenevat väärteoasja materjalidest, s.h menetlusaluse isiku kaebuses väljendatust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on määratud kohtuvälise poolt õigesti, karistus täidab enda eesmärki ning on kohtu hinnangul piisav mõjutusvahend motiveerimaks menetlusalust isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistuse vähendamiseks alust ei ole. Karistuse määr 180 eurot on proportsionaalne teole ja rikkuja isikule, samuti ei ole see niivõrd koormav, et selle täitmise tagajärjel oleks isiku majandusseisund ebaproportsionaalselt häiritud. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb O. J.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik A. F. 26.07.2022 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244022003438 jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.