1-21-4779/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-4779 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Igor Vnukovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Vnukovi (isikukood 36601272234) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Igor Vnukovit 31.08.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4779 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. Sama otsusega võttis kohus Igor Vnukovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 16.09.
8. Igor Vnukov saabus Viru Vanglasse karistust kandma 11.10.
10. Viru Vangla esitas 22.07.2022 Viru Maakohtule materjalid Igor Vnukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
11. Viru Maakohtu 06.09.
12. a määrusega jäeti Igor Vnukov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1 3.
13. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Igor Vnukovi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja, et tema käitumine vangistuses on olnud hea, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on töötanud majandustöödel koristajana. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht temale kuuluvas majas ning ema ja õe toetus. Samas ei ole varasemalt elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus motiveerinud isikut seaduskuulekal teel püsima. 3.
14. Korduv kriminaalkorras karistatus joobes juhtimise eest viitab isiku väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning sellele, et Igor Vnukov ei mõista, millist ohtu ta oma tegevusega kujutab kaasliiklejate elule ja tervisele. Tal pole küll alkoholi sõltuvusdiagnoosi, kuid arvestades kuritegude toimepanemist alkoholijoobes, saab järeldada, et isikul on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning enda sõnul seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid iseloomustusest nähtuvalt on ta varasema vangistuse kandmise ajal samuti arvanud, et tuleb alkoholi tarvitamisest hoidumisega toime, kuid see ei ole õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kindlus, et Igor Vnukov suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Alkoholi tarvitamise jätkamisega aga kaasneb kinnipeetava senist elukäiku arvestades risk, et ta võib panna toime uusi analoogseid kuritegusid. 3.
15. Alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses võib maakohtu hinnangul soodustada ka see, et vabanemisel puudub Igor Vnukovil töökoht. Samas tuleb märkida, et ka töökoha olemasolu ei ole varasemalt suutnud mõjutada kinnipeetavat kaine püsima, vaid iseloomustusest nähtuvalt on töökohtade vahetamise põhjuseks olnud tema alkoholijoobes olek töö ajal. Maakohtu hinnangul võib sellest järeldada, et tegelikult ei mõista Igor Vnukov oma alkoholiprobleemi tõsidust ning seda, kui palju ta tarvitamisest hoidumiseks abi võib vajada. Käesoleval ajal ei ole tõsikindlat veendumust, et tema soov edaspidi õiguskuulekalt elada on siiras. Karistusregistrist ning Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt kandis Igor Vnukov talle eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse täies ulatuses ära vanglas, kuid see vangistus ei avaldanud talle piisavat eripreventiivset mõju ning ta asus taas alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima, mille eest kannab käesolevat karistust. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 06.09.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse Igor Vnukov, kes palub teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 4.
18. Igor Vnukov palub kohtul anda võimalus kinnitada enda usaldust ning ta lubab täita kõiki nõudmisi (osaleda sotsiaalprogrammides, minna tööle, aidata oma ema ja ravida alkoholisõltuvust). Ta kahetseb oma käitumist, mis on seotud alkoholisõltuvusega ning tunnistab oma süüd. Vabaduses on ta valmis läbima ravi ja kodeerima ennast. Viru Vanglas tegi ta kõik selleks, et oma suhtumist muuta – töötas, omandas eesti keele A1 tasemel, osales „Eluviisitreeningus“, distsiplinaarkaristusi ei ole ning vangla soovib teda üle viia avavanglasse. Samuti on tema ema haige (vajab abi) ning tal endal on samuti probleemid tervisega (tarvitab igapäevaselt ravimeid). Igor Vnukov on osalise töövõimega ja pensionär. Vabaduses võlgu ei ole, saab töövõimetustoetust ning saab teha juhilubade jaoks eksamid alates 16.09.
19. Ta soovib tööle minna ja eesti keelt edasi õppida, elamisluba on kuni
20. aastani. Varasemalt avavanglas olles sai hästi hakkama ning rikkumisi ei olnud (käis tööl, lühiajalistel väljasõitudel). Samuti viibis ta viis kuud enne vanglasse minekut vabaduses, rikkumisi ei olnud. Ka karistust läks ta kandma kainena ja õigeaegselt. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Igor Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
23. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus toonud välja Igor Vnukovit iseloomustavad positiivsed asjaolud (hea käitumine vanglas ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, samuti head vabanemisjärgsed tingimused), kuid samas leidnud, et probleemid alkoholisõltuvusega ning korduv karistatus ei anna alust uskuda, et Igor Vnukov suudab vabaduses hoiduda uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus nõustub sellega. Vaatamata Igor Vnukovi lubadustele tegeleda sõltuvusraviga ning alluda kõikidele kohustustele, sh elektroonilisele valvele, ei ole need piisavad selleks, et nõustuda tema ennetähtaegse vabastamisega.
25. Igor Vnukov tunnistab alkoholiprobleemi, mis on tunnustamist väärt. Paraku ei piisa ainult probleemi olemasolu tunnistamisest, vaid alkoholi liigtarbimise probleemiga tuleks ka aktiivselt tegeleda. Igor Vnukov ei ole seda varasemalt teha suutnud, mistõttu puudub alus uskuda tema paljasõnalisi lubadusi, et vabanedes otsiks ta ravivõimalusi ja see oleks ka tulemuslik. Viimati karistati teda alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest 10.06.2021 (käesolevas kriminaalasjas) ning enne seda juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis nii 09.
26. kui ka 03.11.2015, mille eest kohus karistas teda 1 aasta 6 kuu pikkuse reaalse vangistusega. Seega on tal alkoholi tarvitamise probleem olnud vähemalt kuus aastat. Arvestades seda, et ta kandis eelmise karistuse ära täielikult vangistuses, jätkas ta siiski alkoholi tarvitamist regulaarselt (nädalalõppudel, sõpradega, saunapäevadel). Vangla iseloomustusest on näha, et ka varasemalt on ta lubanud oma käitumist muuta. Samuti on ta varasemate tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiste kohtuistungitel selgitanud, et on teinud järeldused ja ei soovi enam tarvitada, sh lubanud teha süsti. Seega on Igor Vnukovi lubadused paljasõnalised, ta on jätkanud vaatamata kõigele alkoholi tarvitamist, ei ole otsinud vajalikku ravi ning tema motivatsioon selle probleemiga tegeleda on madal. Alkoholi tarvitanuna ei suuda Igor Vnukov oma käitumist niivõrd kontrollida, et ei asuks taaskord mootorsõidukit juhtima. Kuna peamine riskitegur ei ole piisavalt madal, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul võimalik Igor Vnukovit karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
27. Kaalukaks argumendiks ei saa lugeda ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, kuna eelmise vangistuse ajal osales ta samas programmis. Seega võib üsna kindlalt järeldada, et programmi mõju on olnud vähene. Hea käitumine vanglas ja head vabanemisjärgsed tingimused ei vähenda samuti Igor Vnukovi käitumise retsidiivsust. Nii oli tal ka varem perekond, elu- ja töökoht. Samuti on varasematest iseloomustustest näha, et suuri probleeme eelmise vangistuse kandmise ajal tal ei olnud ning ta viibis ka avavanglas. Vaatamata sellele, et ka eelmise otsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus, ei motiveerinud seegi teda õiguskuulekusele. Seega on praeguseks proovitud mitme erineva meetmega teda mõjutada, kuid ükski neist, sh varasem reaalne vangistus, ei ole Igor Vnukovit parandanud. Mis puudutab vajadust abistada oma ema, siis ka see argument ei tingi ennetähtaegset vabastamist. Ema 3 abistamiseks tuleb leida muud moodused. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks selline vajadus ei vähenda, mida näitab tema varasem käitumine.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal ning tema edasine mõjutamine just kriminaalhoolduse kaudu annaks efektiivsema tulemuse. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et kui senini ei ole vanglas läbitud tegevused, sh programmid teda mõjutanud, ei ole alust arvata, et seda suudab ka vabaduses kriminaalhooldus. Jätkuvalt on kõrge uute kuritegude toimepanemise risk, mida isegi elektroonilisele valvele allutamine ei aita maandada.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. septembri
31. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4