KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja nr ja hagi ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. september 2022 nr 2-21-16375 R. R. hagi K. R. vastu elatise väljamõistmisek

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, mis vastas kuni 31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks 2 eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja isa, kes ei ela hagejaga koos ning hageja on alaealise lapsena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on kohustatud tasuma veel xxxxxx lapsele elatist 150 eurot kuus (s.o kokku xxx eurot) (15.03.2012 kompromiss tsiviilasjas nr 2-13-1239, digi tl 42-43).
2. Kostja on märkinud, et tal ei ole hetkel töökohta.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Ka Riigikohus on rõhutanud

§ 102

lg 2 teise lauses sätestatud põhimõtet, et lapsevanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Antud juhul on kostja puhul tegemist töövõimelise isikuga ning kostja väited asjaolu kohta, et tal puudub töökoht, on paljasõnalised ja tõendamata. Riigikohus on välja toonud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma (vt RKTKo 7.12.2009 nr 3-2-1-127-09 p 12). Kostja on avaldanud menetluse käigus, et ta on nõus hagejale maksma elatist 150-200 eurot kuus. Samuti on kohtule esitatud kompromisskokkulepe, milles pooled on kokku leppinud elatise suuruseks 200 eurot. Märgitud kompromisskokkulepe jäi kohtu poolt kinnitamata põhjusel, et seda ei olnud võimalik täita, sest see ei olnud piisavalt selge, st ebaselgus seisnes lapsega suhtlemise osas, mitte määratava elatise suuruses. Kostja poolt avaldatust ning kompromisskokkuleppes märgitust võib kohtu hinnangul sedastada, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Arvestades eelnevat tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest 20.10.2021 kuni hageja R. R. täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus, st kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 2200 eurot (11 x 200) ning alates 10.09.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kalendrikuus. Kui kohtumenetluse ajal (20.10.2021-9.09.2022) on kostja hagejale elatist teatud ulatuses tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada. MENETLUSKULUD 12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ K. Aavik kohtunik 3