Obsah (5)

§ 113§ 101§ 397§ 1132§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 6.september 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-125845; OÜ A. F. hagi R. M. vastu; võlgnevuse ja kõrva

§ 113

lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

1. Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 1 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt P. G. OÜ ja kostja sõlmisid 22.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. 31003483537, millest alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama P. G. OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P. G. OÜ lepingu üles 23.12.
2. P. G. OÜ loovutas 28.12.2021 kostja vastase nõude OÜ-le A. F. koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 319,62 eurot, intress 21,76 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 72,11 eurot ning edaspidi viivis alates 25.08.2022 kuni põhinõude summas 319,62 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kostja põhjendused Kostja tunnistab, et on eelpool nimetatud lepingu sõlminud ja pole neid kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõuet summas 319.

1. Kostja selgitus miks ta ei suutnud täita võetud kohustusi on järgmine: Eelnevalt täitis kostja oma kohustusi suures ulatuses vanemahüvitise arvelt, aga see lõppes ja sissetulekud vähenesid. Samal ajal selgus, et kostja on kolmanda lapse ootel ja tervislikel põhjustel ei saa ka ajutiselt tööle asuda. Kolmas laps sündis 13.04.
2. Seoses kolmanda lapse sünniga on kostja ilmselt vähemalt aasta kodune ja ei saa momendil tööturule naasta. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 72,11 on lõplik ja sellele alates 25.08.2022 ei rakendataks enam juurde lisanduvat viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja põhjendab oma taotlust sellega, et tal on peale antud kohustuse väljamõistetud ka teised kohustused ja need on läinud/lähevad niigi edasi kohtutäiturile, kes lisab neile juurde omapoolsed kulud ehk kohustuste kogusumma kasvab. Kostja on sõlminud ühe maksegraafiku, mis algas
3. mai, ühe kohtuliku kompromissi ja veel ühe maksegraafiku. Neid summasid tasub kostja riiklikest toetustest, mis ei võimalda kahjuks rohkem kompromisse sõlmida. Kostjal on elukaaslane, kes on momendil töötu ja kellel on samuti mitmeid kohustusi ning seetõttu saab ta kostjat toetada põhiliselt mittemateriaalselt. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks kaasaarvatud kulutused menetluses tasutud riigilõivule 2 ja õigusabikuludele, mis tunduvad kostja jaoks ebamõistlikult suured. Kostja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 25.08.
4. Kostja palub mitte rakendada talle määratavale menetluskulude summale viivisemäära

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude P. G. OÜ-lt ning nõuded tulenesid kostja ja P. G. OÜ vahel 22.11.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr
3. 3.Kostja tunnistab põhinõuet hageja poolt märgitud suuruses. 4.Võlaõigusseaduse (

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 5.Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu nr 31003483537 tulenev põhivõlgnevus 319,62 eurot, intress 21,76 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis 72,11 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot. Hageja on edastanud kostjale nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi 18.08.2021, 8.11.2021, 9.10.2021, 19.10.2021 ja 5.11.
2. Kohus rahuldab sissenõudekulud 30 euro osas.
3. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 72.11 eurot on lõplik ja sellele alates 25.08.2022 ei rakendataks enam juurde lisanduvad viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja palub võlgnevuse väljamõistmisel arvestada tema majanduslikku olukorda.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab, et reeglina ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse, s.o alla seaduses sätestatud 3 viivise määra. Seadusjärgses määras nõutav viivis ei ole iseenesest ebamõistlikult suur. Hageja on piiranud enda viivisenõude põhinõude suurusega. Hagejal on õigus otsustada, millal ja millise nõudega ta kohtusse pöördub. Kostja saanuks viivise suurenemist ära hoida nõude tasumisega.

1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 319,62 eurot, intressi 21,76 eurot, viivise 72,95 eurot, viivised alates 25.08.2022 kuni 6.09.2022 summas 0,91 eurot sissenõudekulud 30 eurot ning viivis põhinõudelt (319,62 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 7.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
3. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot ja kulutused õigusabile 480 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus märgib, kui hageja esitab kohtute infosüsteemist nähtuvalt sadu kui mitte tuhandeid tüüphagisid, mille põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt, erinedes sisuliselt üksnes kostjate andmete, summade ja kuupäevade osas, siis sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine pole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud ka tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga. Sarnaselt eelkirjeldatud tsiviilasjas avaldatud kõrgema kohtu tõdemusega märgib kohus, et raskusastmelt ei erine käesolevas asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on

§ 1132lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 190 eurot (riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulu 50 eurot). 4 11.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 190 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 12.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5