Obsah (8)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 16§ 56§ 73

Kriminaalasi nr 1-21-7909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. august 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7909 (21278001165) Kohtunik Ma

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav ROMAN LILLEMETS Isikukood: 36901302756; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: töötu. Kehtivad karistusi ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Roman Lillemets

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Roman Lillemetsa eelvangistuses viibitud aeg 01.08.02.08.2021. a, s.o kaks päeva karistusaja hulka ning mõista Roman Lillemetsa kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Roman Lillemets ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Roman Lillemetsa käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. 5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Roman Lillemets kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse 6.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 09.08.2022. a. 7. Kr

MS § 180 lg 1 alusel mõista Roman Lillemetsalt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot.

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-21-7909, menetluskulud, Roman Lillemets“.
3. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Roman Lillemetsa süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.08.2021 kell 14:09 Soomevere külas Jõgeva vallas Jõgevamaa Laiusevälja-Toovere tee
5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimisnumbriga xxxxxxx olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mõõtmise ajal ( kl 14:19 kuni 14:26) 0,82 mg/l kohta. Sellega rikkus Roman Lillemets liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi ja pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1. Prokuröri ja Roman Lillemetsa kaitsja Argo Küünemäe arvates ei ole vaidlust selles, et Roman Lillemets on teo toime pannud ja teda tuleks karistada. Vaidlus on üksnes karistuse 2 osas, täpsemalt lisakaristuse osas – kas see on põhjendatud või ei ole, kas kohtupraktika toetab prokuröri või kaitsja poolt väljendatut.
2. Kohus leiab samuti, et Roman Lillemets on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud. Tema tegu tõendavad politseiametnikust tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja tema enda kohtus antud ütlused. Tunnistaja sõnul pidas ta rutiinse reidi käigus 01.08.2021 Jõgeva maakonnas Soomevere külas kinni auto, mille roolis oli Roman Lillemets. Ta palus Roman Lillemetsal puhuda indikaatorvahendisse ja see reageeris positiivselt. Pärast seda tegutses teine patrull Roman Lillemetsaga edasi, et kontrollida indikaatorvahendi näitu ka tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetri näitu tõendab vahendi väljatrükk, millest nähtuvalt teostati kontrolli 01.08.2021 ajavahemikus14:19 kuni 14:26 ning näiduks kujunes 0,82 mg/l kohta.
3. Roman Lillemets selgitas kohtus, et tema autot juhtis, oli eelmisel päeval joonud ja arvas, et võib sõita – enesetunne ei olnud kehv ja ta oli enda arvates saanud piisavalt puhata. Kui ta kinni peeti, oli ta igati koostööaldis ja rahumeelne. Küll möönab ta, et ta räägiti ära – tütar soovis sõita Tallinnasse. „See jutt käis nii kaua, kui ma andsin järgi.“, vastas Roman Lillemets kohtus kaitsja küsimusele.
4. Seega juhtis Roman Lillemets mootorsõidukit joobeseisundis, täites sellega

§ 424lg 1 objektiivse koosseisu.

Süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 tähenduses, sest ta pidas võimalikuks, et on endiselt joobes ja möönis seda (vt otsuse p 4). Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Roman Lillemets tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi.

6.

§ 424

lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 7.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.
4. Roman Lillemetsa rahalise karistusega mõjutada ei ole võimalik, ka ei täidaks see üldpreventiivseid eesmärke. Ta ei tööta, elatub juhutöödest ja osaliselt abikaasa sissetulekutest. Seega mõjutaks rahalise karistuse mõistmine pigem tema abikaasat kui teda ennast. 3
5. Järelikult tuleb mõista Roman Lillemetsale karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr on poolteist aastat. Prokurör leidis, et Roman Lillemetsa süü on väike (arvestades joobe suurust) ja teda saab karistada sanktsioonimäära miinimumi lähedase karistusega – viie kuulise vangistusega, mille saab jätta

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata.

1. Kohus nõustub, et Roman Lillemetsa süü on väike, alkoholi kogus tema väljahingatavas õhus tõepoolest viitab sellele. Eks peab möönma, et asjaolud oleksid võinud olla Roman Lillemetsa jaoks keerulsiemad, kui ta oleks jõudnud sõita välja tiheda liiklusega maanteele, teatavasti oli ta teel Talllinna. Tema õnneks peatati ta enne tiheda liikusega põhimaanteele ja pealinna jõudmist ja seetõttu saab seda ka süü mõõtmisel arvesse võtta.
2. Kui süü on väike, peab see kajastuma ka mõistetavas karistuses ja seetõttu saab nõustuda prokuröriga, et viis kuud vangistust on õige vastutuse mõõde. Nõustuda tuleb ka sellega, et selle karistuse saab tingimisi täitmisele pööramata jätta. Roman Lillemets ei pea vangistuses viibima. Teda on võimalik mõjutada teisiti. Küll aga ei nõustu kohus sellega, et Roman Lillemetsa karistus tuleks jätta täitmisele pööramata

§ 73järgi.

Õige on rakendada

§-i 74 ja seda järgnevatel põhjustel.

1. Karistuse mõistmise üks üldisi põhimõtteid seisneb selles, et kui inimest on juba korra karistatud ja kui ta sellest karistusest ei õpi ja jätkab õigusvastast käitumist, tuleb teda järgmisel korral karmimalt karistada. Tõsi, Roman Lillemetsal puuduvad kehtivad karistused. Küll aga ei saa mööda vaadata faktist, et ta on pannud toime väärteo (joobes juhtimine) ja selle väärteo menetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlustel 30.06.
2. Üks lõpetamise tingimusi oli, et ta peab osalema sotsiaalprogrammis. Seega juhul, kui kohus jätaks mõistetud vangistuse praegusel juhul täitmisele pööramata

§ 73

alusel, st ilma igasuguste kohustusteta, vastutaks Roman Lillemets oma kuriteo eest kergemalt kui väärteo toimepanemise eest. See aga oleks vastuolus karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. 14. Järelikult tuleb Roman Lillemetsale mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata rakendades

§-s 74 toodud põhimõtteid, muu hulgas nõuet, et ta peab taas osalema sotsiaalprogrammis. Küsimus, mis ilmselt tuleb samuti lahendada, on see, kas Roman Lillemetsale peaks rakendama ka alkoholikeeldu. Kohus leiab, et hetkel puuduvad tõendid sellest, et Roman Lillemetsal oleks alkoholisõltuvus, millega peaks tegelema. Seetõttu ei pea kohus ka mõistlikuks nõuda, et ta kriminaalhoolduse ajal ei tohiks alkoholi tarbida. 15. Lõpuks tuleb anda hinnang, kas Roman Lillemets peab juhtimisõiguse mõneks ajaks kaotama või mitte. Lisakaristuse mõistmisel tuleb sarnaselt põhikaristuse mõistmisele arvestada

§-s 56 toodud karistuse kohaldamise aluseid (vt otsuse p 7). Samas tuleb nii kehtivast kohtupraktikast kui ka õiguskirjandusest lähtudes arvestada ka lisakaristuse kahetisest iseloomust tulenevate erisustega – lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Ehk siis, kui on alust arvata, et põhikaristus ei täida oma eripreventiivset eesmärki piisavalt hästi ja inimene on endiselt ohtlik, tuleb pöörduda lisakaristuse rakendamise poole. Samuti on õiguskirjanduses märgitud, et lisakaristuse kohaldamine võib osutuda tarbetuks, kui teo ja süüdimõistmise vahele on jäänud pikk aeg, mille jooksul süüdlane on liikluses käitunud veatult ja kõik karistuse kohaldamise alused on realiseeritabad põhikaristuses.

1. Kohus on veendunud, et Roman Lillemetsale lisakaristuse mõistmine ei oleks kooskõlas kirjeldatud põhimõtetega. Esiteks tuleb arvestada, et Roman Lillemetsa süü on väike ja juba seetõttu ei oleks lisakaristuse kohaldamine õigustatud. Teisisõnu on kohtu arvates võimalik Roman Lillemetsa panna oma teo eest vastutama üksnes põhikaristust kohaldades. Lähtuda tuleb ka asjaolust, et teo toimepanemise ja karistuse mõistmise vahele on jäänud pikk aeg, mille jooksul Roman Lillemets on käitunud õiguskuulekalt. Sellest ei saa mööda vaadata ja seda tuleb arvesse võtta. Praegusel juhul ei ole alust ette heita süüdistatavale ega tema kaitsjale menetluse venitamist, et saavutada endale soodsam olukord. Teo pani Roman Lillemets toime 01.08.2021, 4 kohtusse saabus süüdistusakt 18.11.2021, eelistung toimus 14.01.2022, kohtulik arutamine pidi toimuma 25.03.2022, kuid süüdistatav haigestus ja kohtulik arutamine lükati edasi. 22.06.2022 toimus kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused ja kohus kuulutas otsuse 09.08.
2. Välja toodud kuupäevad iseloomustavad pigem üldmenetluse korras arutatavate kriminaalasjade tavalist ajajoont.
3. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot.
4. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda ja kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
5. Roman Lillemets elatub juhutöödest ja abikaasa sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik määrata väljamõistmisele kuuluv menetluskulu tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5