Obsah (6)

§ 361§ 14§ 36§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. august 2022 , Tartu Haldusasja number 3-22-1647 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamise

) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad

§ 361lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alused.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1.. PPA ametnikud kontrollisid

1. augustil 2022 Valga bussijaamas viibivaid isikuid (meesterahvas ja naisterahvas). Isikutel puudusid kehtivad reisidokumendid ja seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikud esitasid suuliselt kell 03.30 soovi taotleda poliitilist varjupaika. Meessoost isik on väidetavalt Venemaa Föderatsiooni kodanik X, sündinud 05.12.
2. Ta esitas kontrollimisel politseile Y (sündinud 16.07.1988) nimele väljastatud Vene Föderatsiooni sisepassi ja X (sündinud 05.12.1983) nimele väljastatud välismaalase registreerimise kaardi (korea keeles). Isik peeti
3. augustil 2022 kell 03.30

alusel kuni 48 tunniks kinni. Mõlemad isikud toimetati politseijaoskonda ning alustati menetlustoimingutega. 1.2. Menetlustoimingutel selgitas isik, et väidetavalt proovisid nad algselt minna Soome Vabariiki, kuid loobusid sellest ja liikusid Peterburist hoopis Eestisse. Isik kinnitas, et nad saabusid ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ujudes üle Narva jõe Peipsi järve lähedal. Liikusid jalgsi edasi Kauksisse ja sealt bussiga edasi Tartusse. Seejärel sooritasid Tartus sisseoste (riided ja toit) ning liikusid bussiga edasi Valka. Väidetavalt soovisid isikud pääseda Venemaast võimalikult kaugele ja taotleda rahvusvahelist kaitset (esmased ütlused ja seletused isiku seletuskirjas, dtl 1821). 1.3.

§ 361

lg 2 p 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku samasuse tuvastamise või isiku samasuse kontrollimise eesmärgil ning

§ 361lg 2 p 2 kohaselt isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

Ennast Xks nimetaval isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning PPA-l ei ole võimalik veenduda, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat. Ei ole ka välistatud, et tegemist võib olla ka mõne muu riigi kodanikuga ning ilma tõsikindlate tõenditeta ei ole võimalik selles veenduda. Isiku esitatud Vene Föderatsiooni sisepass on väidetavalt tema venna oma. Väidetavalt on isikul olemas ka Venemaa Föderatsiooni kodaniku pass, mille ta jättis koos temaga reisinud isiku ema juurde, kuna ei soovinud seda kaasa võtta põhjusel, et Vene Föderatsiooni piiri ääres liikudes ei tekiks probleeme, kui pass on kaasas, aga puudub viisa. Menetlustoimingute raames tuvastas PPA isiku telefonist foto X nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni passi isikuandmete lehest, kuid ainuüksi foto põhjal pole võimalik veenduda ega tuvastada, et tegemist on isikuga, kellena ta väidab end olevat. Väidetavalt on ta rahvuselt ukrainlane ja olnud tegevteenistuses mereväes ning teeninud merepiiri valvamisel Mustal merel. 1.4.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka ta ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Isik ei ole proovinud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks seaduslikult Eestisse tulla. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele ega muudele tõenditele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täiendavat täpsustamist. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt vabadust ja teda süüdistati alusetult ning ei lubatud vabalt lahkuda. Isiku väitel on ta varem ka LõunaKoreas poliitilistel põhjustel rahvusvahelist kaitse taotlenud ning selle saanud, kuid

1. a läks tagasi Venemaa Föderatsiooni. Isik taotleb Eestis kaitset väidetavalt samadel põhjustel nagu Lõuna-Koreas, olles vahepeal tagasi pöördunud riiki, kelle eest ta kaitset taotleb. Tema esialgsetest ütlustes nähtuvalt otsustas ta Eestisse tulla peale seda, kui ei õnnestunud minna uuesti Lõuna-Koreasse ja Soome. 1.
2. Isiku tabamisel nähtus, et ta oli pigem lahkumas Eestist ja esitas koheselt peale kohtumist politseiga soovi taotleda rahvusvahelist kaitset poliitilise tagakiusu tõttu ning avaldas soovi jääda Eestisse. Isik selgitas, et on töötanud piirivalvurina ja tunneb seadust, kuid pole väidetavalt täpsemalt uurinud, kuidas saab taotleda rahvusvahelist kaitset. Väidetavalt liikus Ida-Virumaalt 2 Tartusse ja sealt edasi Valka, et taotleda seal kaitset ning peale kohtumist politseiga esitas koheselt soovi taotleda varjupaika ja väitis, et oli teel tagasi Tartusse. 1.
3. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel ning puuduvad tõendid ja veendumus, kellega tegemist on. 1.
4. Esineb ka

§ 361lg 2 p-s 5 sätestatud alus.

Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, ei pöördunud viivitamatult pärast saabumist politseisse ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust viivitamatult peale saabumist (

§ 14lg 1).

Isikul võis olla soov pigem Eestist lahkuda. Arvestades tema selgitusi, millest nähtub, et algselt soovis ta minna Lõuna-Koreasse ja Soome, on alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Ka on ebausutav, et isik, kes on teeninud piirivalves, ei ole teadlik, et tal on võimalik koheselt öelda PPA ametnikele, et soovib siia jääda ega saa tagasi kodumaale pöörduda. Sellise avalduse tegi isik aga alles siis, kui selgus, et tema edasine liikumine on takistatud ning teda võidakse välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Puudub alus arvata, et isik oleks vabaduses viibides ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 1.8.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna isiku puhul esineb põgenemisoht ning leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks tema kättesaadavust menetlustoiminguteks. Tegemist on ütluste alusel tuvastatud isikuga, kes esitas talle mittekuuluva sisepassi. Isikul puudub reisidokument, mida oleks võimalik hoiule võtta. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja oli tabamise ajal pigem Eestist lahkumas ning PPA-le teadaolevalt puuduvad tal sidemed Eestiga.

1. Kohus vaatas PPA taotluse X kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks läbi
2. augustil 2022 toimunud kohtuistungil koos PPA taotlusega Q kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks (haldusasi nr 3-22-1649). Isikud kinnitasid, et on kooselulises suhtes ning nõus taotluste lahendamisega samal istungil ja kinnitasid, et neil pole asjaolusid, mida nad ei soovi teisele avaldada. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Esindaja selgitas, et PPA-l ei ole ajalise piiratuse tõttu olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid ebaseadusliku piiriületuse ja kinnipidamise alustega seoses ning, et isikuid ei peeta kinni kauem kui vältimatult vajalik. Samuti rõhutas ta puudutatud isiku enda koostöövalmidust. X selgitas kohtuistungil täiendavalt Eestisse saabumise asjaolusid, teise isiku dokumendi esitamist ning riigisisese liikumise põhjuseid, sh et Valka sõideti seetõttu, et jõuda Vene Föderatsiooni piirist võimalikult kaugele.
3. Kohus koostas esmalt
4. augustil 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. oktoobrini 2022 (kaasa arvatud). Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. 3 KOHTU SEISUKOHT
6. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 361

lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

¹ lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

1. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
2. Praegune taotlus on esitatud tuginedes

§ 361

lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5.

§ 361

lg 2 p 1 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks.

§ 361

lg 2 p 2 kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b.

§ 361

lg 2 p 5 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 8. Praegusel juhul on isikusamasus tuvastatud isiku enda ütluste järgi ning seega ei saa PPAl ega kohtul olla ka kindlust tema isikusamasuses ega järelikult ka kodakondsuses. Isik on esitanud tema kinnipidamisel teise isiku Venemaa Föderatsiooni sisepassi ning koreakeelse registreerimiskaardi, mida PPA esindaja kohtuistungil öeldu kohaselt (istungil 00:24:29) pole olnud võimalik veel tehnilistel põhjustel kontrollida. Ka ei saa piisavaks tõendiks pidada isiku telefonist leitud fotot X nimele väljastatud Venemaa Föderatsiooni passi isikuandmete lehest. Pelgalt vene keele rääkimine emakeelena ei anna alust järeldada Vene Föderatsiooni kodakondsust. Seega on täidetud

§ 361lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldus.

9. Kohus möönab, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. PPA taotluse kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb tagakius ja väidetav oht Vene Föderatsioonis. Millegagi pole veenvalt tõendatud isiku ütlused erinevate seletuses nimetatud intsidentide kohta ning väited vabaduste puudumise kohta riigis on üldsõnalised. Märkimisäärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.

4 10. Taotluses tuginetakse ka

§ 361lg 2 p-le 5.

Kogutud tõenditest ja selgitustest ilmneb, et isikud ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi kohe Eestisse jõudes, vaid alles pärast mõningast liikumist Eestis, kuid puutusid kokku Valga bussijaamas isikuid kontrollivate politseiametnikega, ning neile selgus, et edasine liikumine on takistatud ja on võimalus päritoluriiki tagasisaatmiseks. 11.

§ 361

lg 2 p-des 1-5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu praktika kohaselt iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta. Seadus jätab seaduse kohaldaja otsustada, millega põhjendada kinnipidamiskeskusse paigutamist, et tagada

§ 361lg 2 p‑des 1 kuni 5 sätestatud toimingute tegemine.

Kõigi nende sätete kohaldamise põhjendatust kinnitab näiteks põgenemisoht, ning ka hoolimata sellest, et põgenemisohtu on seadusandja nimetanud üksnes lõike 2 p‑s 4 (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-31-52-14, p 12). 11.1.

§ 361

lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s 68, kus on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. VSS § 68 p 3 järgi on põgenemisohuna käsitatavaks asjaoluks ka põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ning p 2 järgi ka valeandmete või võltsitud dokumendi esitamine. 11.

1. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik koos oma kaaslasega saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri ning tal puudus alus Eestis viibimiseks. Samuti selles, et isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad hetkel tõendid. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Taotlusele lisatud tõenditest ja esitatud selgitustest ilmneb, et isik on eelnevalt soovinud Venemaalt lahkuda Lõuna-Koreasse ja Soome, kuid ebaõnnestunult. Isiku liikumine Eestis (Vasknarvast läbi Kauksi ja Tartu Valka) on tekitanud põhjendatud kahtluse soovist Eestist lahkuda. 11.
2. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) hinnanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, et isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundnud huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada üksnes ebaseadusliku piiriületuse faktist. Praegusel juhul ei ole isik kohe Eestisse jõudes otsinud kontakti avaliku võimu esindajatega (politsei), et viivituseta esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, vaid on liikunud sadu kilomeetreid Vasknarvast, peatudes Kauksis ja Tartus, suundudes Valka, kus väidetavalt soovisid politseiga ühendust võtta. Jääb arusaamatuks, miks tõsise soovi korral rahvusvahelist kaitset saada, ei püüdnud isik vajalikku kontakti luua esimeses asustatud punktis või vähemalt Tartus, mis linna suurust silmas pidades ei saanud jätta kahtlust, et politseiga ühenduse võtmine on võimalik. Isiku selgitused, et üle jõe ujudes oli neil koos kaaslasega selja taga raske teekond ning nad olid külmunud ja märjad (istungil 00:19:54) on küll inimlikult mõistetav, kuid ei veena soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis võimalikult varakult. 5 Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
5. Kohtu hinnangul on PPA taotlus eeltoodud alustel põhjendatud. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe

§ 361lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29.

novembri

1. a otsus asjas nr 3-13-2162).
2. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks X puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Nagu PPA taotluses välja tõi, puuduvad tal mistahes isikut tõendavad dokumendid. Samuti puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada. Isik kinnitas küll rahaliste vahendite olemasolu, mis võimaldaks endale korterit üürida, kuid kohtu hinnangul ei veena ülaltoodu, et võimalus elada ajutiselt üürikorteris oleks piisav abinõu isiku kättesaadavuse tagamiseks.

1. X puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on ta oma terviseseisundit hinnanud rahuldavaks (dtl 16).
2. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni
3. oktoobrini 2022 (kaasa arvatud). 16.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja isik tuleb viivituseta vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6