← Eesti

3-21-212/61

Obsah (6)§ 14§ 17§ 25§ 28§ 56§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2022, Tallinn Haldusasja

).

§ 14

p-st 5 ja § 17 lg-st 1 järeldub, et isikuandmeid tuleb säilitada üksnes seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi täitmiseks. Praegusel juhul oli isikuandmete töötlemine ekspertiisi alusmaterjalide põhjal vajalik kuni isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamiseni ehk ekspertiisi koostamiseni. Ka kohtuekspertiisiseadusest (KES) ei tulene eksperdile õigust või kohustust säilitada ekspertiisi alusandmeid kauem kui see on vajalik ekspertiisiakti koostamiseks. Seega on isikuandmeid sisaldavate ekspertiisi alusandmete hävitamine põhjendatud ja kooskõlas

sätetega. Kui andmed, mille parandamist andmesubjekt taotleb, on juba õiguspäraselt kustutatud, siis sellist nõudeõigust andmesubjektil enam olla ei saa.

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 23.02.2021 ja 15.04.2021) AKI 20.11.2020 menetluse algatamata jätmise otsuse ja 15.01.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata 19.10.2020 kaebus uuesti läbi. 1) Vastustaja ei ole menetluse algatamata jätmisel tuginenud ühelegi õigusnormile. Menetluse algatamata jätmist ei ole haldusmenetluse seaduses (HMS) ette nähtud. HMS § 43 lg 1 p 3 järgi saab taotluse jätta läbi vaatamata. Kui AKI leidis, et andmete töötlemisel ei ole toimunud rikkumisi, oleks tulnud anda haldusakt vastavalt HMS § 43 lg-le
  2. 2) PERH-is EKEI tehtud ekspertiisi aluseks olevaid andmeid tuli säilitada, kuna üksnes nii oleks kaebajale tagatud õigus teha dokumendile parandusettepanekuid. Juhul kui seadus või määrus ei sätesta täpset säilitamise tähtaega, siis tuleb see kehtestada töötlejal (

§ 17lg 1).

KES § 2 alusel on ekspertiis eksperdiks määratud isiku erialane tegevus. Praegusel juhul oli selleks tervishoiuteenuse osutamine, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 758–773. VÕS §-s 769 on kehtestatud dokumenteerimiskohustus, mida on täpsustatud sotsiaalministri 08.09.2008 määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. VÕS §-s 766 on sätestatud kohustus patsienti teavitada ja saada tema nõusolek saamist mh isikuandmete töötlemiseks, mis on osa teenusest. Kui andmete töötlemine põhineb nõusolekul, siis peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et isik on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Kaebajal on ekspertiisi alusandmeid vaja uue ekspertiisi tegemiseks. 3) Õige ei ole vastustaja seisukoht, et KES § 25 alusel võis töötleja hävitada andmed, mis olid ekspertiisiakti aluseks. KES §-st 25 ei tulene alust hävitada ekspertiisi käigus tehtud intervjuu ülestähendust, märkmeid või muid andmeid. Ekspert peab tagama eksperdiuuringute objektiivsuse (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 98 lg 2 p 3). KrMS §-st 100 tuleneb, et koos ekspertiisiaktiga antakse üle ka ekspertiisi materjalid. 2

(6)3-21-212 6. Andmekaitse Inspektsioon vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1)

§ 14

p 5 sätestab, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada, üksnes seni kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Ka KES §-st 25 kui eriseadusest ei tulene eksperdile õigust või kohustust säilitada ekspertiisi alusandmeid kauem kui see on vajalik ekspertiisiakti koostamiseks.

§ 25

lg 1 alusel on andmesubjektil õigus nõuda küll teda puudutavate ebaõigete faktidel põhinevate isikuandmete parandamist, kuid kui andmed, mille parandamist isik taotleb, on juba õiguspäraselt kustutatud, siis ilmselgelt sellist nõudeõigust tal enam olla ei saa. Seetõttu ei ole kaebaja isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi rikutud ja seepärast AKI järelevalvemenetlust ei algatanud. 2) Eksperdi tehtud märkmed eraldiseisvalt ei puuduta kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi puudutab ekspertiisiakt, sh selles toodud seisukohad ja järeldused. AKI järelevalvemenetlus ei saaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa aidata, sest selle käigus ei tuvastata ekspertiisis kajastatud andmete õigsust. Seejuures on AKI-l kaalutlusõigus, kas jääda kaebuse piiridesse või kontrolli ulatust enda initsiatiivil laiendada. Kuna AKI kohaldab konkreetset järelevalvemeedet kaalutlusõiguse alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll AKI tegevuse vaidlustamisel selle hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud. 7. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Riigikohus on 23.03.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-85-15 selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.

§ 28

lg 1 annab andmesubjektile sõnaselgelt õiguse pöörduda kaebusega AKI poole.

§ 56

lg 3 p 8 kohaselt võib AKI algatada järelevalvemenetluse kaebuse alusel või omal algatusel. Järelikult on AKI-le järelevalvemenetluse algatamiseks jäetud kaalumisruum. 2) Vaideotsuses toodud põhjendused on õiged. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning ei kuulu tühistamisele. 3) Kaebusest AKI-le nähtub üheselt, et kaebaja soovib vaidlustada ekspertiisiakti nr 135 ja ta lootis, et saab tõendada intervjuu käigus ekspertide tehtud märkmete abil seda, et tema antud selgitusi ja ütlusi ei ole ekspertiisiaktis korrektselt kajastatud. Kaebajal puudub õigus nõuda ekspertiisi käigus tehtud märkmete parandamist, sest need ei puuduta iseseisvalt tema õigusi. Kaebaja õigusi puudutab ekspertiisiakt ja selles toodud seisukohad ja järeldused. Ekspertiisiakti ja selles toodu vaidlustamiseks on kaebajal kõik seaduses ettenähtud võimalused menetluses, milles ekspertiisiakti kasutatakse. Samuti hinnatakse nimetatud menetluses, kas ekspertiisiakti usaldusväärsust kõigutab selle aluseks olnud intervjuude, täidetud küsimustike jne lisamata jätmine ekspertiisiaktile. Puudub vaidlus, et ekspertide tehtud märkmed ei ole säilinud. 4) Ekslik on kaebaja seisukoht, et KrMS alusel määratud kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tuleb käsitada tervishoiuteenusena ning lähtuda selle dokumenteerimisel sotsiaalministri 18.09.2008 määrusest nr 56. Kohtuekspertiisi tegemisele ei kohaldata nimetatud määrust, vaid lähtutakse KES-ist ja KrMS-ist. Kohtuekspertiisi tegemisel ei osutata isikule tervishoiuteenust. Seega ei kohaldu ekspertiisi tegemisele VÕS §-d 759, 769 ja 766. 3

(6)3-21-212 5) See, et AKI 20.11.2020 teates ei ole viidatud ühelegi seaduses sätestatud alusele, ei ole selline menetlusviga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). 6) Kaebaja viide KrMS §-le 100 ei ole asjakohane, kuna praegusel juhul ei olnud tegemist võrdlusmaterjaliga. Ekspertide tehtud märkmetele ei kohaldunud KrMS § 100 nõuded ning neid dokumente ei tulnud säilitada ka KES § 25 alusel. 7) AKI ei jätnud kaebaja taotlust läbi vaatamata (sisuliselt lahendamata), vaid otsustas jätta järelevalvemenetluse algatamata. 8) Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Praeguses asjas see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Kohtuotsuse põhjendused on puudulikud ja vastuolulised. Otsuses ei ole kajastatud kohtuistungil esitatud väiteid. AKI 20.11.2020 kirja käsitab kohus nii vastusena (menetluse mittealgatamise teatena) kui ka otsusena menetlus lõpetada. Hävitatud andmeid käsitab kohus kord kriminaalasja materjalidena, siis jälle materjalina, millele ei kehti KrMS §
  2. Kohtu õiguslik hinnang on ebaõige. Kohus on välja mõelnud mõisted „eriseadus“ ja „vaikiv seadusõigus“, mida Riigi Teatajast ei leia. 2) AKI-l ei ole kaebuse laekumisel õigust jätta tõhus menetlus algatamata. AKI ei ole kontrollinud isegi seda, millised andmekaitse reeglid EKEI-s ja PERH-is kehtivad.
  3. Andmekaitse Inspektsioon vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  5. Kaebaja esitas 19.10.2020 AKI-le kaebuse seoses sellega, et tema kohta tehtud ekspertiisiakti algandmeid ei väljastatud, kuna dokumendid olid ekspertide väitel hävitatud. AKI teavitas kaebajat 20.11.2020 kirjaga menetluse algatamata jätmisest, märkides, et ekspertiisi alusdokumentide säilitamise kohustust andmetöötlejal ei ole, mistõttu puudub õigusvastane olukord. 12.

§ 28

lg 1 järgi on andmesubjektil, kes leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on õigus pöörduda kaebusega AKI poole. AKI-l on õigus algatada järelevalvemenetlus kaebuse alusel või omal algatusel (

§ 56lg 3 p 8).

AKI teavitab andmesubjekti tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda AKI otsuse vaidlustamiseks kohtusse (

§ 28lg 2).

Seega on AKI-le järelevalvemenetluse algatamiseks jäetud kaalumisruum. AKI-l on kaalutlusõigus otsustada nii järelevalvemenetluse algatamine ja algatamata jätmine kui ka algatatud järelevalvemenetluse lõpetamine (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus asjas nr 3-3-1-8515, p 14). AKI keeldumine järelevalvemenetlust alustamast on toiming, mitte haldusakt (HMS § 106; Riigikohtu 18.04.2022 otsus asjas nr 3-20-1342, p 16; 14.03.2022 otsus asjas nr 3-194

(6)3-21-212 509, p 19). Nimetatud toiming polnud suunatud kellegi õiguste ega kohustuste tekitamisele, muutmisele, lõpetamisele ega tuvastamisele.
  1. Ekspertide 08.05.2019 vastusest Harju Maakohtu järelepärimisele kriminaalasjas nr X-XXXXXXX nähtub, et ekspertiisi käigus toimus intervjuu, mille ajal tegid eksperdid käsikirjalisi märkmeid. Märkmeid kasutati ekspertiisiakti koostamiseks. Kirjas viidatakse ka isiksuse uuringule MMPI-2 (testid), mille tulemusi ei ole väljaõppeta isikud suutelised interpreteerima ega neist adekvaatseid järeldusi tegema. Sellest lähtuvalt ei säilitanud eksperdid ekspertiiside nn alusdokumente.
  2. KES § 41 lg 1 sätestab, et ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on riiklikul ekspertiisiasutusel, kohtueksperdil, riiklikult tunnustatud eksperdil ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse tegevust õiguskaitseasutuse tegevuseks

§ 13

lg 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest (KES § 41 lg 2). Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud uuringu või ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel toimub andmesubjekti õiguste teostamine menetlusseadustikes sätestatud korras (KES § 42 lg 1). Seega ei kehti kohtuasjas määratud ekspertiisi puhul täies mahus tavapärased andmesubjekti õigused, sh õigus andmetega tutvuda ja nõuda nende parandamist, vaid lähtutakse eelkõige menetluse huvidest. Kohtu määratud ekspertiisi tegemisel on isikuandmete töötlemise aluseks seadus, mitte andmesubjekti nõusolek. Kohtuekspertiisi, sh kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemine ei ole tervishoiuteenuse osutamine (VÕS § 758 lg 1), mistõttu ei kohaldu ekspertiisi puhul ka sotsiaalministri 18.09.2008 määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Kohtuekspertiisi puhul on küll tegemist eksperdiks määratud isiku erialase tegevusega, kuid selle eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus (KES § 2), mitte isiku nõustamine ja ravimine. Kohtuekspertiisi käigus tehtavate uuringute, testide ja intervjuude eesmärgiks ei ole koguda teavet isikule tervishoiuteenuse osutamiseks ning ekspertiisi käigus vormistatud dokumentide olemasolu või puudumine ei mõjuta otseselt isikule tema vajadustest lähtuva tervishoiuteenuse osutamist. 15.

§ 14

p 5 järgi säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekti tuvastada, üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.

§ 17

lg 1 kohaselt kehtestatakse õiguskaitseasutuste poolt töödeldavatele isikuandmetele seaduse või määrusega säilitamise tähtaeg. Ekspertiisi puhul on andmete säilitamise kohustus sätestatud KES §-s 25, mille lg 2 kohaselt peab ekspert sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusandmeid säilitama viis aastat. Kaebuses käsitletud materjalid ei kuulu andmete hulka, mida ekspert peaks KES § 25 lg 1 järgi säilitama. Kuivõrd isikuandmete töötlemise eesmärk oli saavutatud ehk ekspertiisiakt koostatud, puudus vajadus säilitada ekspertiisi alusmaterjale. Ka Tallinna Ringkonnakohus pidas X kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX XX.XX.XXXX tehtud otsuse p-s 15.14 ebaõigeks seisukohta, et kontrollimaks ekspertide järeldusi ja ekspertiisiakti alusel tehtud uuringuid tuleb nende algandmed (märkmed, küsimustik, üleskirjutised jms) ekspertide poolt väljastada ehk esitada. Kokkuvõtvalt ei olnud kaebuses käsitletud andmete hävitamine õigusvastane. KrMS § 100 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuivõrd see säte puudutab võrdlusmaterjali kogumist. 16. Kaebaja väidetest nähtuvalt soovib ta uue ekspertiisi tegemist samade alusandmete põhjal. Ekspertiis tehti kriminaalasja nr X-XX-XXXXX raames, mille menetlus on praeguseks lõppenud. Kohtumenetluse ajal oli kaebajal võimalik esitada vastuväiteid eksperdiarvamuse koostamise käigule ja järeldustele ning vaidlustada nendel põhinevad kohtu seisukohad. Ka 5

(6)3-21-212 juhul, kui vastustaja oleks algatanud järelevalvemenetluse, ei oleks kaebaja selle tulemusel saavutanud soovitud eesmärki. Olukorras, kus ekspertiisi alusdokumendid ei ole säilinud, ei ole ilmselgelt võimalik nendega tutvuda, neid parandada ega teha samade alusandmete põhjal uut ekspertiisi. Kohus mõistab kriminaalasjas õigust, sh hindab tõendeid sõltumatult ega ole seotud ühegi teise institutsiooni arvamusega seaduse tõlgendamisel. Järelikult poleks järelevalvemenetluse algatamine sõltumata hinnangust andmete hävitamise õiguspärasusele olnud eesmärgipärane ja vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
  1. Puudub alus kohaldada HMS §-i
  2. Toimingu puhul ei ole nõutav selle eelnev põhjendamine, põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel (HMS § 108) või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses (Riigikohtu 23.05.2013 otsus asjas nr 3-3-1-19-13, p 14; 14.03.2022 otsus asjas nr 3-19-509, p 50). Praegusel juhul on järelevalvemenetluse algatamata jätmise põhjendused esitatud vaideotsuses, mis on nõuetekohaselt motiveeritud (HMS § 86 lg 2).
  3. Eelneva põhjal on halduskohus õigesti leidnud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldata ning vastustaja pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.