) § 150 lg 1 p 3 alusel, kui hooldust vajav vanem lapse juurde elama asumiseks. X esitas 15.10.2021 PPA-le avalduse taotluse ümbervormistamiseks elamisloa saamiseks välislepingu alusel tulenevalt
2. PPA keeldus 18.02.2022 otsusega nr 15.3-3.2/31-1 Xile tähtajalise elamisloa andmisest. Haldusmenetluses kogutud materjalide põhjal ei vasta X tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. 1 X on Ukraina kodanik. Tal on võimalik elada kodakondsusjärgses riigis. Eestis on võimalik viibida seaduses ettenähtud võimaluse raames pikaajalise viisa alusel. Eesti riigil ei ole kohustust pidada üleval ja hoolitseda kolmanda riigi kodaniku eest, kes soovib elamisluba iseseisval alusel. Kaebaja ei ela perekonnaelu
mõttes ja tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt kaebaja õigusi. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust elada riigis, mille kodanik ta ei ole.
§-s 201. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 123 kohaselt ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus PS-ga. Juhul kui seadused või muud aktid on vastuolus ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.
-s määratakse üheselt, et § 201 hõlmab seda liiki välislepinguid, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõlmitud Eesti Vabariigi või Vabariigi Valitsuse nimel, mitte ametkondliku välislepinguga, mis reguleerib ühe asutuse pädevusse kuuluvaid otsuseid. Välisleping võib olla abiks Eesti õiguse tõlgendamisel (RKHK 20.12.2002 otsus nr 3-3-1-58-02 p 11, RKHK 02.10.2014 otsus nr 3-3-1-47-14, p 7). 6. Asjaolu, et
-s puudub elamisloa saamise alus, mis võimaldaks hooldust vajava vanema elama asumist täisealise lapse juurde, kellel puudub pikaajaline elamisluba, on mõistetav, kuid antud olukorras on võimalik lähtuda rahvusvahelise õiguse alusel sõlmitud eelpool nimetatud välislepingutest. Kuigi EIÕK on rõhutanud, et konventsioon ei taga välismaalasele õigust siseneda riiki ega õigust seal elada ja ka PS § 27 lõikest 5 ei tulene sellist õigust, arvestab EIÕK konventsiooni artikli 8 kaitseala sisustades ka sõltuvussuhet täiskasvanud laste ja vanemate vahel. Seega ei saa arvestamata jätta EIÕK artikli 8 p 1 ja arvestades PS ja perekonnaseadusest (PKS) tulenevaid norme, mis võimaldavad teatud juhtumitel ka erandi tegemist.
norme. Kaebaja viidatud välislepingud ei ole sellised, mille alusel saab välismaalane Eestis elamisluba taotleda. 9.
-is määratakse üheselt, et
hõlmab seda liiki välislepinguid, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõlmitud Eesti Vabariigi või Vabariigi Valitsuse nimel, mitte kitsalt piiritletud ametkondliku välislepinguga, mis reguleerib rangelt ühe asutuse pädevusse kuuluvaid otsuseid ja mis on sõlmitud ainult ühe asutuse nimel.
sätte all on seadusandja silmas pidanud välislepinguid, millega reguleeritakse elamisloa andmist ning mis on välismaalastele, kes elamisluba sellel alusel taotlevad, siduvad. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja viidatud välislepingud on Riigi Teatajas märgitud välislepingutena, ei anna alust nimetada neid välislepinguteks
-i mõttes. 10.
kontekstis on oluline eristada välislepinguid, mis reguleerivad õigusi ja kohustusi migratsioonivaldkonnas, sh mis reguleerivad elamisloa andmist. Sellele viitab ka
, mille 2 kohaselt peab välismaalane viitama välislepingu sättele, millel tema elamisloa taotlus põhineb. Riigikohus on asunud seisukohale, et välislepingutena
tähenduses tuleb käsitleda lepinguid, millega reguleeritakse elamisloa andmist. Välisleping peab reguleerima elamisloa andmist, olles seejuures piisavalt selge, et olla iserealiseeruv. Elamisloa andmist reguleeriv välislepingu säte on selge, seal reguleeritakse elamisloa andmist, regulatsioon tagab kindlaksmääratud isikute ringile õiguse Eestis elada ning see on välismaalastele, kes elamisluba taotlevad, siduv. 10. Kaebaja viidatud MSKÕP-i osas on Riigikohtu halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-61-09 sedastanud, et eeltoodud pakt ei sätesta elamisloa andmise aluseid ega ole välislepinguks
mõttes. Ka ei reguleeri MSKÕP välismaalasele elamisloa andmise aluseid. Johtuvalt eeltoodust saab viidatud Riigikohtu praktika kohaselt ka MSKÕP puhul asuda seisukohale, et antud pakt ei ole välisleping
tähenduses, kuivõrd see ei sätesta elamisloa andmise aluseid. Nimetatud paktides on välja toodud üldised seisukohad, millest paktidega liitunud riigid juhinduvad ja loovad üldisi põhimõtteid, kuid antud lepingud ei sätesta ega reguleeri elamisloa andmise aluseid. 11. Ka EIÕK osas on Riigikohus leidnud, et tegemist ei ole välislepinguga
aastal kehtinud välismaalaste seaduse § 12 lg 1 p 5 võis anda tähtajalise elamisloa välismaalasele, kelle elamisloa taotlus põhines välislepingul) tähenduses, et nimetatud konventsioon iseenesest ei taga õigust asuda teise riiki elama ja et sättes peetakse silmas lepinguid, millega reguleeritakse elamisloa andmist. Kehtiva
aastal kehtinud
lg 1 p 5 redaktsiooniga võrreldav ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ei taga õigust teise riiki elama asumiseks ja ei ole välisleping välismaalasele välislepingu alusel tähtajalise elamisloa võimaldamise tähenduses.
-s selgelt sätestatud. Seadusandja on
-is ette näinud aluse tähtajalise elamisloa andmiseks hooldust vajavale vanemale Eestis elava täisealise lapse juurde (
lg 1 p 3), sätestades ühe lisatingimusena, et Eestis elav täisealine laps peab omama pikaajalise elaniku elamisluba (
Riik on näinud ette ning sätestanud võimaluse anda tähtajaline elamisluba hooldust vajavale vanemale elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde.
lg 1 p 3 on säte, mis võimaldab kaebajal realiseerida PS § 27 lg-s 5 ja PKS-is sätestatud põhikohustust ja põhiõigust. 14. Kaebaja ei saa heita riigile ette
lg-s 2 sätestatud lisatingimust, arvestades kaebaja lähisugulase enda tegevusetust olukorrast, kus ta oli teadlik abivajava vanema olukorrast. Vanemate vananemine ja sellega kaasnevad tervisemured ning kaasuvad haigused ei ole ettenägematud ega erakorralised. On kohatu viidata erandi tegemisele tähtajalise elamisloa taotlemisel iseseisval alusel, olukorras, kus kaebaja poolt viidatud välislepingud ei sätesta elamisloa andmise alust ning seadusandja on
-is ettenäinud aluse tähtajalise elamisloa andmiseks hooldust vajavale vanemale Eestis elava täisealise lapse juurde (
Ka asjaolu, et kaebaja täisealine laps ei vasta kutsuja tingimustele, ei ole etteheidetav PPA-le ega muuda vaidlusalust otsust õigusvastaseks. 15. Välismaalasel ei ole põhiõigust elada riigis, mille kodanik ta ei ole. Rahvusvahelise õiguse põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riigis viibimise üle. Elamisloa saamiseks on
-is sätestatud tingimused ning tingimused peavad olema täidetud. 16. Kaebajale on väljastatud pikaajaline viisa (D-viisa) kehtivusega 28.09.2021 kuni 09.08.2022 (316 päeva) ning PPA peadirektori 24.02.2022 üldkorralduse nr 1.1-4.1/8 alusel on Ukraina kodanikel 3 ajutine Eestis viibimise seaduslik alus
Eeltoodud korraldus annab Ukraina kodanikele vahetult haldusaktist tuleneva õiguse Eestis viibida kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Elamisloa andmisest keeldumine ei tekita tingima olukorda, kus kaebaja peaks Eestist lahkuma. Kaebaja lähisugulasest tütrel on jätkuvalt võimalik hoolitseda kaebaja eest. KOHTU PÕHJENDUSED
p 7 alusel, mille kohaselt tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele välislepingu alusel. Nimetatud sätte aluseks on konkreetsed välislepingud, millega reguleeritakse elamisloa andmist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 09.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-61-09, p 21). PPA on vaidlustatud otsuses tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel tuginenud
p-le 2, mille kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. PPA leidis, et taotleja ei ole viidanud ühelegi välislepingu konkreetsele sättele, millel tema elamisloa taotlus põhineb. 20.
järgi võib tähtajalise elamisloa välislepingu alusel anda välismaalasele, kelle elamisloa taotlus põhineb Eesti või Euroopa Liidu sõlmitud välislepingus sätestatul. Elamisloa taotlemisel peab välismaalane viitama välislepingu sättele, millel tema elamisloa taotlus põhineb, ja esitama põhjenduse (
). Kaebaja viitas taotluses, nimetamata konkreetset sätet, KPÕRPle, EIÕK-le, MSKÕP-le ning Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) artiklile 4 p-le 2a, mille kohaselt liikmesriigid võivad seaduse või määrusega lubada vastavalt käesolevale direktiivile ning tingimusel, et IV peatükis sätestatud tingimused on täidetud, oma territooriumile siseneda ja seal elada järgmistel pereliikmetel perekonna taasühinemist taotleva isiku või tema abikaasa vahetult ülenevad lähisugulased, kui nad on perekonna taasühinemist taotleva isiku või tema abikaasa ülalpidamisel ning ei saa päritolumaal oma sugulastelt piisavat tuge. Perekonna taasühinemise võimalus on sätestatud
2. alljaotises.
lg 1 p 3 järgi võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde ühel järgmistest juhtudes vanema või vanavanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema pikaajalise elaniku elamisluba (
Eelnevalt Eestis elamise nõuet ei kohaldata, kui lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ning välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos (
Vaidlust ei ole, et kaebaja nimetatud tingimustele ei vasta, kuivõrd kaebaja tütrel on tähtajaline elamisluba ning kaebaja ei saabunud Eestisse koos tütrega (st ei esitanud koos elamisloa taotlust). 21. Kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et KPÕRP, EIÕK, MSKÕ on välislepingud, millistest tuleneb kaebajale õigus elamisloa saamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on andnud korduvalt hinnangu välislepingutele ning leidnud EIÕK osas, et tegemist ei ole välislepinguga, mida on silmas peetud elamisloa andmisel (vt 09.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-61-09, p 21, 18.06.2009 otsus asjas nr 4 nr 3-3-1-42-09, p 31). Kaebaja on viidanud Riigikohtu 20.12.2002 kohtuotsusele asjas nr 3-3-1-5802, kus Riigikohus leidis, et ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega. Viimatinimetatud juhul oleks välislepingu asemel Eesti õiguse kohaldamine põhiseadusevastane. Välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, kuivõrd
-s on reguleeritud tähtajalise elamisloa saamise tingimused. Samuti ei ole kaebaja viidanud käsitletud välislepingute konkreetsetele punktidele, kuid see ei ole ka vajalik, kuivõrd nimetatud välislepingud ei olnud kaebaja taotluse esitamisel otsekohaldatavad.
Eeltoodud korraldus annab Ukraina kodanikele vahetult haldusaktist tuleneva õiguse Eestis viibida. 24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.