3-22-179/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-179 Määruse kuupäev 17.02.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Sergei Matvejevi kaebus Viru Maakohtu 21.06.

1. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
2. a otsustele, Riigikohtu 13.12.
3. a määrusele, Viru Maakohtu 07.03.
4. a ja 03.05.
5. a määrustele ning Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.04.
6. a süüdistusaktile kriminaalasjas nr 1-21-3195 Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Matvejev RESOLUTSIOON
7. Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.
8. Edastada Sergei Matvejevi riigi õigusabi taotlus Viru Maakohtule lahendamiseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
9. Sergei Matvejev esitas 15.01.2022 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles märgib, et vaidlustab Viru Maakohtu 21.06.
10. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
11. a otsust, Riigikohtu 13.12.
12. a määrust, Viru Maakohtu 07.03.
13. a ja 03.05.
14. a määruseid ning Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.04.
15. a süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-21-3195 (varasem nr 1-21-1741). S. Matvejev taotleb eelnimetatud dokumentide tühisuse tuvastamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 4 ja lg 4, § 51 lg-te 1 ja 2 ning § 52 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna antud aktid kohustavad panema toime õigusrikkumisi. Ühes kaebusega esitas S. Matvejev riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle esindaja seoses kaebuse esitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtule. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (II). I
17. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses 3-22-179 avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele.
18. Kaebusest nähtub, et S. Matvejev ei ole rahul tema suhtes tehtud kohtuotsuste ning kohtumäärustega kriminaalasjas nr 1-21-3195 (varasem nr 1-21-1741). Seetõttu palub S. Matvejev tuvastada Viru Maakohtu 21.06.
19. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
20. a otsuste, Riigikohtu 13.12.
21. a määruse, Viru Maakohtu 07.03.
22. a ja 03.05.
23. a määruste, aga samuti Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.04.
24. a süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-21-3195 tühisus. S. Matvejev lähtub sellest, et eelnimetatud dokumentide näol on tegemist haldusaktidega HMS § 51 lg 1 mõistes ning nende puhul esinevad tühisuse tunnused.
25. Kohus märgib, et kriminaalasja nr 1-21-3195 raames kaebaja suhtes tehtud erinevad kohtulahendid ning süüdistusakt ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 mõistes, millede tühisuse tuvastamist oleks tal võimalik halduskohtumenetluses taotleda. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tegi Viru Maakohus 21.06.2021 kriminaalasjas nr 1-21-3195 otsuse, millega lõpetas muu hulgas kriminaalmenetluse S. Matvejevi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, tunnistas S. Matvejevi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning jättis S. Matvejevi kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Kohtuotsuses on märgitud ka edasikaebamise kord ning otsusega mittenõustumisel oli S. Matvejevil õigus see vaidlustada. S. Matvejev seda võimalust ka kasutas, esitades Viru Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21.10.
26. a otsusega Viru Maakohtu 21.06.
27. a otsuse osaliselt, s.o S. Matvejevile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas, ning jättis muus osas maakohtu otsuse muutmata. Seega oli kaebajal võimalus esitada praeguses asjas välja toodud asjaolud ja seisukohad tema kohta käinud kriminaalasjas, kuid tal ei ole võimalik seda teha halduskohtumenetluses. Halduskohtul puudub kriminaalasjade lahendamise pädevus ning kriminaalasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus kriminaalmenetluse seadustiku alusel.
28. Kaebusest nähtub veel, et S. Matvejev ei olnud rahul advokaadi tegevusega tema kaitsmisel kriminaalasjas nr 1-21-3195 ning ta on esitanud vastavasisulise kaebuse Advokatuuri aukohtule. Advokatuuri aukohus otsustas 04.11.2021 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevuse suhtes. Vaatamata kaebaja tegevusele aukohtusse pöördumisel, ei saa kohtu hinnangul siiski järeldada kaebusest kaebaja soovi vaidlustada praeguses asjas aukohtu 04.11.
29. a otsust. Kohtute Infosüsteemist nähtub ka see, et kaebaja on esitanud halduskohtule aukohtu otsuse vaidlustamiseks eraldi kaebuse (kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-22-418).
30. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel S. Matvejevi kaebuse halduskohtul vaidluse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
31. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebusega esitatud taotlusi ning kohus jätab need läbi vaatamata. II
32. Halduskohus ei ole pädev menetlema ka praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 2 kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks RÕS § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 esimese lause järgi esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või 2 3-22-179 muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Riigikohtu erikogu on 25.11.
33. a määruses asjas nr 3-3-4-5-15 leidnud eelnimetatud normidele tuginedes, et riigi õigusabi taotlus kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks tuleb lahendada maakohtus.
34. S. Matvejev soovib riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses kriminaalasjaga nr 1-21-
35. Riigi õigusabi taotluse läbivaatamine on sel juhul maakohtu pädevuses.
36. Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohus pädev lahendama S. Matvejevi riigi õigusabi taotlust seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega. Riigi õigusabi taotluse lahendamine on vastavalt RÕS § 37 lg-le 2, RÕS § 10 lg-le 3 ja justiitsministri 27.10.
37. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg-le 2 tema asukohajärgse maakohtu, s.o Viru Maakohtu pädevuses.
38. Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 edastab kohus juhul, kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Kohus edastab seega S. Matvejevi riigi õigusabi taotluse RÕS § 10 lg 7 alusel lahendamiseks Viru Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3