) § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel on tühine ning lõpetada tööleping
Hageja esitas TVK-le avalduse, milles palus jätta kostja avaldus rahuldamata ning mõista kostjalt
a juulikuus töötatud ületundide hüvitis 276,24 eurot ja augustikuus töötatud ületundide hüvitis 799,95 eurot, samuti viivised. TVK tegi 29.01.2021 otsuse, millega rahuldas kostja töövaidlusavalduse ning tuvastas, et kostja ja hageja vahel 18.06.2018 sõlmitud tööleping lõppes
TVK jättis hageja töövaidlusavalduse rahuldamata. 2. Hageja esitas 03.03.2021 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Eesti Vabariigilt hageja kasuks välja ületundide eest saamata töötasu 1 075,69 eurot,
lg 4 alusel hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4 589,25 eurot ning viivised 2020. a juulis ja augustis tehtud ületundide eest töötasu maksmisega viivitamise eest ning viivise hüvitise tasumisega viivitamise eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja TVK otsusega ei nõustunud. Hageja märkis, et kuna hagi rahuldamine eeldab ka kostja hagi rahuldamata jätmist, palus hageja vaadata kostja hagi läbi samas menetluses. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 18.06.2018 tööle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse toimetusgrupi tõlkija ametikohale täistööajaga (8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul). 14.10.2020 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles
Hageja tugines töölepingu erakorralisel ülesütlemisel korduvatele kostja poolsetele töölepingu rikkumistele Kaitseväe Akadeemia (KVA) institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande ja selle juurde kuuluvate lisamaterjalide eesti keelest inglise keelde tõlkimise käigus ajavahemikul 19.06.2020 kuni 15.09.
Hageja palus jätta kostja hagi hageja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõudes rahuldamata. 3. Kostja oli seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine
lg 2 p-de 1-3 järgi on tühine ning palus töölepingu lõpetada
Kostja palus jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi töövaidlusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja poolt töölepingu ülesütlemisel ei olnud ühtegi
Kostja juhtis tähelepanu, et hageja eeldas, et 5 lehekülge oli maksimaalne tõlketööde maht päevas, kuid ametijuhendi p 3.1 järgi on tegu „keskmise“ mahuga. Hageja töötasustamine toimus kalendrikuu põhiselt ja hageja oli akrediteerimisdokumentide tõlkimise perioodil vabastatud teiste tööülesannete täitmisest. Hageja väitis, et saatis vahetule juhile 02.07.2020 e-kirja ületunnitöö möödapääsmatusest. Kostja selgitas, et hageja on andnud sellele kirjale teistsuguse tähenduse. Hageja vahetu juht on 30.06.2020 e-kirjaga teada andnud, et ta on homsest puhkusel, aga tegelikult töötab edasi. Lisaks oli kostja tõlkimise protsessi kaasanud abistava tööjõuna E. L.. Jääb arusaamatuks, miks hageja arvas, et ta peab üksi igapäevaselt ja puhkeaega saamata kogu töö ära tegema. Hageja esitas 18.08.2020 dokumendihaldussüsteemis taotluse ületunnitöö tegemiseks augustis 52 tunni ulatuses ning 23.09.2020 septembris 20 tunni ulatuses. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud ületunnitöö maht oli augustis 52 tundi ja septembris 20 tundi, mille eest on hagejale tasutud 30.09.
lg 2 p 1 alusel üles, kuna 15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine
lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud ning on
Maakohus selgitas, et hageja ei ole enda väiteid tõendanud. Hageja väitel on kostja oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (
lg 2 p 2), kuna ei ole õigel ajal tasunud ületunnitasu.
lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Maakohus selgitas, et ületunnitöö tegemise eelduseks on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. Asjas esitatud e-kirjavahetustest aga nähtub, et hageja teavitas pidevalt kostjat ületunnitöö tegemise või väljast tõlke tellimise vajadusest. Kostja teatas, et väljastpoolt teenust ei tellita ning ületunnitöö saab tasustatud. Kostja ei vähendanud hagejale antud töö mahtu ega pikendanud selle tegemise tähtaega. Seega oli kostja nõus, et hageja teeb ületunnitööd. Kostja tegi 13.08.2020 kirjaga teatavaks, millises mahus on ületunnitöö aktsepteeritud ning ületunde on võimalik tasustada ka septembris. Samas on see esimene kiri, millest nähtub, et kostja on asunud tehtavate ületundide planeerimist piirama. Lisaks tuleb arvestada, et 14.08.2020 esitas hageja eneseanalüüsi tõlke, s.o ületunnid olid selleks ajaks valdavalt juba tehtud. Hoolimata 13.08.2020 kirjast andis kostja ka edaspidi hagejale tööd sellises mahus, et hagejal tekkis kuni augusti lõpuni ületunde rohkem, kui kostja oli ette kirjutanud. Lisaks pidi hageja tööd tegema ka nädalavahetustel. Seega ei saanud maakohtu arvates 13.08.2020 kirja tõlgendada kostja soovina hageja ületundide arvu tegelikult piirata. Kirjast nähtub ainult, et ületunde on võimalik deklareerida teatud mahus. Tõlkija ametijuhendi p 3.1 järgi on tõlkimise mahuks keskmiselt 5 lehekülge päevas ning 1 lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Seega sai kostja juba ette arvestada, kui palju aega hagejal mingi mahuga tõlke tegemiseks kulub ning kostja oleks pidanud lähtuma töö mahtu planeerides 5-päevasest töönädalast. Kuivõrd kostja seda ei teinud, tuleb lugeda, et ta aktsepteeris ületundide tegemist. Seega leidis maakohus, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Kostja võttis istungil omaks hageja esitatud töömahu arvestuse. Maakohus selgitas, et ei ole alust kahelda kostja väites, et hagejal oli kogu aeg võimalik endal ületunde deklareerida dokumendihaldussüsteemis. Hageja oleks pidanud küsima infot ületundide deklareerimise kohta, kui tal omal vastav oskus puudus. Hageja juulikuu ületunde ei deklareerinud ja seega ei ole kostja nende eest tasumisega viivitanud. Palgajuhendi p 3.6 järgi makstakse palka ja töötasu üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu arvelduskuu viimasel tööpäeval. Kuivõrd augusti ületundide arv selgus kuu lõpuks, s.o septembri algul, pidi kostja selle välja maksma koos septembri palgaga. Hageja viitel maksti talle augustis deklareeritud ületunnid välja 30.09.2020. Seega ei ole kostja hagejale töötasu maksmisega viivitanud. Hageja ütles töölepingu üles ka seetõttu, et töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tema tervisele (
Kostja ootas hagejalt ületundide tegemist ning hageja tegi kostja juhiste kohaselt ületunde juulis 24, augustis 121,5 ja septembris 21,5. Hoolimata hageja ettepanekust kostja talle abi ei võimaldanud ning tööd ümber ei korraldanud. Maakohus luges hageja poolt esitatud tõenditega tõendatuks, et hagejal tekkisid ületundide tagajärjel terviseprobleemid. Maakohus leidis, et isegi paar kuud kestev suur ülekoormus võib töötajale mõjuda pikaks ajaks 6 stressi tekitavalt ning olla ohuks töötaja tervisele. Kui tavapäraselt on töökoormus 40 tundi nädalas ning töötaja peab tegema sellele lisaks 121 ületundi, võib see kahtlemata kaasa tuua tervisehäire. Maakohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Maakohus rahuldas hageja hagi ületundide tasu väljamõistmiseks. Asjaolu, et hageja ei ole ületunde dokumendihaldussüsteemis deklareerinud, ei tähenda, et ületunde ei ole. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja lähtus tasumisel hageja enda esitatud arvestusest, ei ole viiviste välja mõistmiseks alust. Hageja ise tekitas olukorra, kus talle makstud tasu oli väiksem kui seadusega ette nähtud. Maakohtu arvates rikkus kostja töölepingut oluliselt, kui ei järginud töölepingus kokku lepitud tööaja piirangut ning pani hageja olukorda, kus viimane oli sunnitud tegema väga suurel määral ületunnitööd. Olukorras, kus kostja rikkumine on hagejale juba kaasa toonud terviseprobleemi, tuleb lugeda, et töölepingut on oluliselt rikutud. Ka tööandja peab lepingut täites jälgima, et töötaja huvid oleksid kaitstud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ületundide eest saamata töötasu 1075,69 eurot;
lg 4 alusel hagejale hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu 4589,25 eurot ning viivised perioodi 15.10.2020 kuni 26.08.2021 eest 317,62 eurot ja alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Maakohus jättis kostja hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
91 lg 2 p-s 2 sätestatud alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 p 3 alusel on kehtiv, kuna hageja on tõendanud, et kostja rikkus oluliselt tööandjapoolseid kohustusi, mis tõi kaasa hageja tervise reaalse ohustamise. Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi
lg 1 sätestab töö tegemise aja piirangu 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise ajavahemiku jooksul.
lg-st 3 tulenevalt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.
lg 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Lisaks eelnevale sätestab
lg 5, et tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha (elukoha) tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel. 9 Eelviidatud sätted on kehtestatud töötajate tervise kaitse eesmärgil ning
lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud 52-tunnilist tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.
lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks muu hulgas kokkulepitud töö- ja puhkeaja tagamine ning tööaja arvestuse pidamine. Ületundide mahu tabeli (I kd, tl 153) järgi tegi hageja 2020. a juulis (perioodil 25.-31.07) 24 ületundi ning lähtudes
lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 12 ületundi. 2020. a augustis (periood 01.-31.08) tegi hageja 121,5 ületundi ning lähtudes
lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 67,5 ületundi (lubatud ületunnid 4x12+6=54; 121,5-54=67,5). 2020. a septembris tegi hageja (perioodil 01.09-06.09) 21,5 ületundi, mis ületab
Ringkonnakohus märgib siinkohal, et perioodil 25.07.2020-06.09.2020 tehtud ületunnid (kokku 89 tunni ulatuses) tõid omakorda kaasa
§-s 51 ja 52 ettenähtud igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja ületamise.
lg-st 1 ja § 52 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab jääma töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 12 tundi järjestikust puhkeaega ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkirjeldatud ulatuslikud tööaja piirangute rikkumised kostja poolt on käsitletavad oluliste rikkumistena
lg 1 tähenduses, mis on eelduseks töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ületundidest tingitud stressi tõttu pöördus hageja kolmel korral (05.08.2020, 06.08.2020 ja 01.09.2020) kostja töökeskkonnaspetsialisti poole (I kd, tl 151, 114), kuid mingit abi ta sealt ei saanud. Eelnevalt saadetud e-kirjades (I kd, tl 84, 145, 150, 156) teavitas hageja kostjat suurest ülekoormusest ning vajadusest täiendava tööjõu palkamiseks. Tegelikkuses kostja ületundide vältimiseks midagi ette ei võtnud ning 11.08.2020 vastuse (I kd, tl 155) selgitas, et „kõik selgub peale nn „kriisi“ ehk siis, kui kõik saab tehtud.“ Maakohus tuvastas otsuse p-des 11 ja 14, et kostja ükskõikne ja tööaja piirangutest pikema aja jooksul mittekinnipidamine lõi reaalse ohu hageja tervisele, mida kinnitab muu hulgas hagejal pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist tuvastatud diagnoos F32.11, mille on põhjustanud pikaajaline tööstress ja ülekoormusest tingitud läbipõlemine (II kd, tl 127). Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud, et hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine
10. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, rikkus kostja
lg 2 p-s 4 ja § 46 lg-s 5 sätestatud nõudeid töö- ja puhkeaja (sh ületundide) arvestuse kohta. Kostja viidatud 13.08.2020 e-kirjas (I kd, tl 157) märgitut saab käsitleda ettepanekuna, millisel viisil ületunde dokumendihaldussüsteemis Postipoiss märkida, mitte soovina piirata ületundide arvu 52 tunnini seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et 13.08.2020 olid hagejal ületunnid juba suuremas osas tehtud ning kostja andis hagejale ka pärast 13.08.2020 kirja tööd sellises mahus, mis tõi kaasa tööaja piirangu ületamise. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt puudus hagejal luba ületunnitöö tegemiseks üle 52 tunni seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Hagejaga peetud e-kirjavahetusest (sh 11.08.2020 ja 05.08.2020 e-kirjad, I kd, tl 155, 155pöördel ja 156) nähtub, et täiendavate tõlkijate töölevõtmist ei vaagita ning ületunnitöö saab tasustatud. Seega on õige maakohtu järeldus, et tegelikkuses ei olnud kostjale
§-s 46 10 sätestatud tööaja piirangutel mingisugust tähendust. Kostja on jätnud tähelepanuta, et
lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud tööaja piirangut (52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta) ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on kostja märkinud, et ta proovis hagejat igakülgset aidata (näiteks hajutas hageja töökoormust, vabastas hageja teistest tööülesannetest, võimaldas hagejal kasutada masintõlkeprogrammi), kuid maakohus on jätnud need tema poolt esile toodud asjaolud tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud kostja poolsed abinõud olid selgelt mitteküllaldased, mida kinnitab hageja poolt tehtud ületundide arv (vt ületunnitöö tabel, I kd, tl 153) ning kostja poolt
§-des 46, 51 ja 52 sätestatud nõuetest mittekinnipidamine. Siinjuures ringkonnakohus nõustub hagejaga, et masintõlkeprogramm oli tõlkijate igapäevane töövahend ning selle kasutamise võimaldamine ei olnud seotud ainult vaidlusaluste tõlketöödega. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt saab hagejal tekkinud terviseprobleemi tõendada üksnes eksperdi arvamusega või töötervishoiuarsti hinnanguga, on ekslik. Hageja saab on nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõigi TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõenditega ning kostjal on võimalus hageja esitatud tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükata (TsMS § 230 lg 1). Praegusel juhul on hageja esitanud oma tervisliku seisundi kohta hulgaliselt tõendeid, millistele on maakohus andnud otsuse p-s 11 asjakohase hinnangu. Kostja ühtegi tõendit hageja tervisliku seisundi kohta ei esitanud ning seetõttu on paljasõnaline väide, et kostja ei ole seadnud ohtu hageja tervist. 11. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses asunud seisukohale, et tal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles ka
Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Vastavalt
lg-le 1 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkumist.
lg 2 p 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab töötajat töölepingut erakorraliselt üles ütlema, tööandja poolt töötasu maksmisega oluline viivitamine. Et lugeda nimetatud alusel töölepingu ülesütlemine kehtivaks, peab töötaja esile tooma ja tõendama need asjaolud, mis mõlema poole huve arvestades on nii olulised, et töölepingu jätkumine ei ole võimalik. Praegusel juhul ei ole hageja selliseid asjaolusid esile toonud ning seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et töölepingu erakorraline ülesütlemine täiendaval alusel
Ülesütlemisavalduse kohaselt on kostja viivitanud ületunnitöö eest tasumisega
lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles ütelnud ka siis, kui ei oleks esinenud
Kuigi kostja tööandjana vastutab tööaja (sh ületundide) arvestuse pidamise eest, on tulenevalt töölepingu p-st 6.2.1 sätestatust mõistlik eeldada, et andmed tehtud ületundide kohta esitab kostjale (oma vahetule juhile) hageja. Asja materjalidest nähtuvalt hageja seda koheselt ei teinud, vaid alles pärast 13.08.2020 e-kirja. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale oli tagatud 11 võimalus teavitada kostjat tehtud ületundidest juba enne 13.08.2020 e-kirja saamist ning hageja poolt kostjale etteheidetav tegevus ei ole käsitletav olulise rikkumisena
MS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega kokku 7 tunni eest summas 1260 eurot (7x150x1,2). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta nõustub hageja eelnimetatud menetluskuludega. Lisaks jäävad kostja kanda hageja õigusabikulud seonduvalt ringkonnakohtu istungist osavõtmisega 40 minuti eest summas 120 eurot (0,66x150x1,2). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1380 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Üllar Roostoja 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.