KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-848
§ 130
lg 11 kohaselt käsitatakse sissetulekuid ühtsena ehk sissetulekuks loetakse ka avaldaja pensioni. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäitur on tekitanud olukorra, kus avaldajale ei jää igas kuus kasutamiseks 654 eurot (palga alammäär). Lisaks ei saa kinnipidamise aktist aru, millises summas on pension arestitud. Ka ei ole maakohus arvestanud,
§ 132
lg 12 kohaldamise eelduseks on, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Nimetatud eeldus ei ole aga täidetud. Kohtutäitur on jätnud maakohtule avaldamata, et avaldajal on ka muud vara, millele kohtutäitur pöörab sissenõudeid.
- Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri
- mai
- a otsuse peale, tühistab selle ja kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
- Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kohtutäitur võis avaldaja riikliku pensioni TMS § 132 lg 12 alusel 20% ulatuses arestida. Avaldaja leiab, et talle peaks igakuiselt alles jääma vähemalt palga alammäär, viidates seejuures TMS § 132 lg-le
- Samuti leiab avaldaja,
§ 132lg 12 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
Kohtutäitur on seevastu seisukohal,
§ 132
lg 12 kohaldamise eeldused on täidetud, viidatud sättest tuleneb kohtutäiturile diskretsiooniõigus, mis võimaldab sissetulekule sissenõude pööramise kuni 20% vastavast sissetulekust. 10. Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur ja maakohus õigesti leidnud,
§ 132lg 12 kehtib ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel.
Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus, leides, et erandlikel juhtudel on võimalik riiklikule pensionile sissenõuet pöörata TMS § 132 lg-s 1 sätestatud üldreeglist lubatud määral, st lg-s 12 sätestatud ulatuses, kõrvale kaldudes (vt Riigikohtu
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 17). TMS § 132 lg 12 teise lause kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Seega on põhjendamatud avaldaja väited, mille kohaselt peaks talle igal juhul TMS § 132 lg 1 alusel alles jääma vähemalt ühe kuu palga alammäära suurune osa pensionist. Arvestades, et asja materjalide kohaselt on avaldaja riiklik pension 666,92 eurot kuus, siis pärast TMS § 132 lg 12 kohase kinnipidamise tegemist jääks avaldajale alles vähemalt Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 12 teine lause).
- Riigikohus on selgitanud,
§ 132
lg 12 kohaldamise esimene eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav (nt TMS §-s 66 nimetatud vallasasjad) või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj). TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 18). 3
(5)Kolleegiumi hinnangul on nimetatud eeldus täidetud, s.t täimine tuleb lugeda TMS § 132 lg 12 mõttes ebaõnnestunuks. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus täiteasjas nr 027/2019/1624 alustatud
- oktoobril 2019 ja nõude suuruseks on 23 004 eurot. Kohtutäitur on selgitanud, et ta on
- detsembril 2019 koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, rahalise nõude arestimise akti (Eesti Haigekassale), sissetuleku arestimise akti (avaldaja tööandjale Osaühing C) ning
- oktoobril 2020 rahalise nõude arestimise akti (kogumispension, AS-ile Pensionikeskus). Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajale kuulub kinnistu aadressil XXX (ühisvara), millele sissenõude pööramine ei ole täitemenetluse raames võimalik (tsiviilasjas nr 2-21-1404 avaldaja
- märtsil 2021 esitatud vara ja kohustuste nimekiri). Eelpool toodud toimingud ei ole aga viinud soovitud tulemuseni ning täiteasjas ei ole toiminud ühtegi laekumist. Kolleegium leiab, et kohtutäitur on teinud mõistlikud pingutused avaldaja muu vara leidmiseks ja arestimiseks. Avaldaja on küll avaldanud, et tema suhtes algatatud teises täitemenetluses on toimunud laekumised, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et ka käesolev täiteasi võib olla edukas. Kolleegium arvestab, et täitemenetluse alustamisest, s.o ca kolme aasta jooksul ei ole toimunud ühtegi laekumist. Asjas esitatud seisukohtadest ei nähtu ka avaldaja veenvat soovi ega pingutusi täita täitedokumendist tulenevat nõuet. Täitemenetluse edukuse osas ei veena kolleegiumi ka avaldaja määruskaebusega esitatud uued tõendid, s.o
- juuli
- a vara enampakkumise akt ning
- juuli
- a kohtutäituri lisatasu otsus. Avaldaja soovib esitatud tõenditega tõendada, et tal on ka muud vara, millele kohtutäitur on sissenõude pööranud.
- juuli
- a vara enampakkumise aktist nähtub, et enampakkumisel oli avaldaja filateelia (margialbumite kogu, kokku 7 albumit), millele tehti kõrgeim pakkumine summas 210 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tegemist sedavõrd väikeses ulatuses nõude täitmisega, mis ei muuda täitemenetlust edukaks. TsMS § 662 lg 3 ja TsMS § 238 lg 1 alusel võtab kolleegium asja materjalide juurde
- juuli
- a vara enampakkumise akti. Kolleegium jätab vastu võtmata
- juuli
- a kohtutäituri lisatasu otsuse, sest ühte asjaolu, s.o enampakkumise toimumise fakti, ei ole vaja tõendada mitme tõendiga (TsMS § 238 lg 1 p 2).
- Ka tuleb TMS § 132 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel kohtutäituril hinnata, millises ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku penisoni arestimine õiglane ja põhjendatud. TSM § 132 lg 12 sõnastuses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab kohtutäiturile kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 18.2). Kolleegiumi hinnangul selliseid põhjendusi kohtutäituri otsusest ega vaidlustatud määrusest ei nähtu. Asja materjalidest saab järeldada, et kohtutäituri ja maakohtu arvates on praegusel juhul avaldaja riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud, sest alates täitemenetluse alustamisest (
- oktoober 2019) ei ole võlgnevuse katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole avaldajal muud vara, millele sissenõude pööramine oleks võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei näita need asjaolud midagi täpsemat avaldaja majandusliku seisundi kohta, mh selle kohta, millises ulatuses riiklikule pensionile sissenõude pööramine on õiglane. Samuti ei võimalda viidatud asjaolud otsustada selle üle, millises määras tuleks avaldaja pensionile sissenõue pöörata. Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. Kohtutäituril tulnuks hinnata avaldaja majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tulnuks mh seda, kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480/22, p 19.3). Seejuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et otsuse põhjendamata jätmist ei õigusta asjaolu, et teises täitemenetluses on teine kohtutäitur juba avaldaja riikliku pensioni arestinud. 4
(5)- Eelmärgitust tulenevalt ei ole kohtutäitur ega maakohus piisavalt põhjendanud, miks pöörati sissenõue avaldaja riiklikule pensionile maksimaalses lubatud määras. Jätnud otsustuse piisavalt põhjendamata, on kohtutäitur ja maakohus oluliselt ületanud diskretsiooni piire. Seetõttu tuleb kohtutäituri otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril hinnata avaldaja toimetulekut (sh kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) ning välja selgitada, mis on avaldaja tegelikud sissetulekud. Kõiki asjaolusid arvestades ja kaaludes tuleb teha põhjendatud otsus selle kohta, millises ulatuses on avaldaja riikliku pensioni arestimine TMS § 132 lg-s 12 sätestatud 20% piires põhjendatud. Seejuures ei ole välistatud, et asjaolusid kogumis hinnates võib jõuda ka järelduseni, et riikliku pensioni arestimine ei ole antud juhul võimalik.
- Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse ja tühistab kohtutäituri otsuse, siis ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.
- TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
- Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel kindlaks ka avaldaja maa- ja ringkonnakohtus kantud kohtutäiturilt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, mistõttu tuleks menetluskulude suurus kindlaks määrata maakohtul pärast määruse jõustumist, on selline tõlgendus kolleegiumi hinnangul kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusosalised ei ole kummaski kohtuastmes menetluskulude nimekirja esitanud. Avalduse esitamisel tuli avaldajal tasuda riigilõivu 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel 15 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg-d 10 ja 15). Need kulud, s.o 30 eurot, kuuluvad kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistmisele. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot, s.o 55 euro võrra nõutust enam. Kolleegium selgitab, et TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Enamtasutud riigilõivu tagastamine ei sõltu käesoleva määruse jõustumisest, s.t avaldaja saab nimetatud summa tagastamist taotleda enne määruse jõustumist.
- Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)