Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 440§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19586 Tsiviilasi J. T., S. T. h

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.12.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on C. S.i (hagejate seaduslik esindaja) ja A. T.i (kostja) kooselust on sündinud S. T. (hageja II) ja J. T. (hageja I). Peale vanemate lõpliku lahkuminekut augustis 2017, jäid lapsed elama emaga. Kuni oktoobrini 2020 tasus kostja laste ülalpidamiseks seadusega sätestatud miinimumsuuruses. Seejärel vähendas kostja elatise suurust ja hakkas tasuma laste ülalpidamiseks kokku 340 eurot. Nimetatust ei piisa, kuna laste vajadused ja kulutused on palju suuremad. Igakuised kulutused lapse S. T. ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 581 eurot kuus, s.h eluasemekulud 166 eurot, söögikulud 170 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot; hügieenitarbed ja juuksur keskmiselt 30 eurot; kool (arenguring) 40 eurot; oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot kuus; ravimid 20 eurot; vaba aeg teater, kino jne.) 15 eurot. Igakuised kulutused lapse J. T. ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 526 eurot kuus, s.h eluasemekulud 166 eurot, söögikulud 170 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot; oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot kuus; mänguasjad, raamatud jne 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust palusid hagejad välja mõista kostjalt igakuise elatise S. T. ülalpidamiseks 290 eurot ja J. T. ülalpidamiseks 263 eurot, alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja vastus 2 Kostja võttis osaliselt hagi õigeks, tunnistades igakuist elatisnõuet 340 euro ulatuses mõlema lapse kasuks. Kostja leidis, et hagejate elatise suurus ei vasta kehtivale PKS redaktsioonile. Elatist nõudva vanema, s.o hagejate ema peres elab kolm alaealist last - esimene laps R. K. (sünniaeg xxx) hagejate ema eelmisest abielust, teine laps S. T. (hageja II), kolmas laps J. T. (hageja I). Hageja II saab lapsetoetust 60 eurot kuus, hageja I saab lapsetoetust 100 eurot kuus. Lisaks lapsetoetusele saab hagejate ema lasterikka pere toetust summas 300 eurot. Tulenevalt sellest, et peres on kolm last, moodustab iga lapse osa lasterikka pere toetusest 100 eurot. Kõik toetused makstakse hagejate emale. Hageja I ja hageja II elavad samas peres ning nende vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Seega väheneb elatis J. T. jaoks 15% võrra S. T. elatise summaga võrreldes. Eeltoodust tulenevalt on perekonnaseaduse uue redaktsiooni järgi elatise miinimummääraks S. T.le 163,44 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (1/2 hageja II lapsetoetusest) – 50 eurot, s.o 1/2 hageja II lasterikka pere toetuse osast) ja J. T.le 121,92 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (1/2 hageja I lapsetoetusest) – 50 eurot, s.o 1/2 hageja I lasterikka pere toetuse osast – 15%). Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 3 Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja C. S. (dtl 6, 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele igakuiselt elatist vähemalt miinimumsuuruses tasunud. Eeltoodust tulenevalt on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6. Hageja I on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 263 eurot ja hageja II elatise summas 290 eurot. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku hagiavalduse kohaselt keskmiselt 526 eurot kuus, s.h eluasemekulud 166 eurot, söögikulud 170 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot; oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot kuus; mänguasjad, raamatud jne 15 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku keskmiselt 581 eurot kuus, s.h eluasemekulud 166 eurot, söögikulud 170 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot; hügieenitarbed 4 ja juuksur keskmiselt 30 eurot; kool (arenguring) 40 eurot; oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine 40 eurot kuus; ravimid 20 eurot; vaba aeg teater, kino jne.) 15 eurot. Kuna hagejate nõue on esitatud suuremas summas, kui kehtiv miinimumelatis, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata ka hagejate igakuiste kulude põhjendatust. 6.1 Hagejad on välja toonud eluasemekulud 166 euro ulatuses, mis koosnevad kommunaalkulust ja üürist. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Hagejad on esitanud kohtule tõendina ka üürilepingu, mille kohaselt üürib hagejate seaduslik esindaja korterit aadressil xxx ning igakuiseks üüriks on 480 eurot (dtl 8-13). Samuti nähtub üürilepingu p-st 2.7, et nimetatud üüripinnal elab kokku 4 inimest, s.h hagejad. Seega on ühe hageja osa üürist 120 eurot (480/4). Üüri ja kommunaalkulusid on hageja tasunud perioodil 15.04.2021 kuni 12.11.2021 kokku 5160 eurot, s.o ca 737 eurot kuus (dtl 16). Samuti on hagejad esitanud tõendi, mille kohaselt on 8 kuu jooksul tasutud Eesti Energia AS-le seoses nimetatud korteriga 321,60 eurot, s.o keskmiselt 40,20 eurot kuus (dtl 14). Arvestades, et korteris elab kokku 4 inimest, siis ühe hageja osa eluasemekuludest võib moodustada kokku ca 194 eurot. Kohus asub seega seisukohale, et hagejate poolt märgitud 166 eurot eluasemekuludele on mõistlik ja põhjendatud. 6.2 Hagejad on välja toonud igakuisteks toidukuludeks 170 eurot, hageja I ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot ning hageja II hügieenitarbed, juuksur ja ravimid keskmiselt 50 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ja aegajalt ka teatud ravimeid (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul on aga hagejate poolt väljatoodud kulud ülepaisutatud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad peavad näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks nende toidukorv keskmisest kallim. Samuti ei ole hagejad esitanud tõendeid selle kohta, et kummalgi nendest oleks selliseid probleeme tervisega, mis tekitaks täiendavaid kulusid ravimitele või hügieenitarvetele. Kohus peab osundatud kulusid mõistlikuks kokku mõlema hageja osas 200 euro ulatuses. 6.3 Hagejad on välja toonud oma igakuised kulud riietele ja jalanõudele summas 100 eurot. Kuigi hagejad ei ole nimetatud kulu osas ühtegi tõendit kohtule esitanud, siis saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas asub kohus seisukohale, et hagejatel on ka võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid kaupasid osta. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas mõlema hageja puhul 70 eurot. 5 6.4 Arvestades laste vanustega on usutav, et laste elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel ja muuseumites käimine. Ebavajalikuks ei saa ka pidada lihtsalt mänguasjadega mängimist ja raamatute lugemist. Samuti on arvestades laste vanusega oluline oma sünnipäevade pidamine ja sõprade sünnipäevadel osalemine. Kuigi hagejad ei ole ka nimetatud kulude osas ühtegi tõendit esitanud, siis on nimetatud kulud elulised usutavad. Kohus peab seega mõlema hageja osas vastavad kulud põhjendatuks kokku 55 euro ulatuses. 6.5 Seega on mõlema hageja eluliselt usutavad ja põhjendatud igakuised kulud kokku 491 eurot, millest kostja osa moodustab ca 246 eurot (kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna kulude suurus võib kuude lõikes erineda).
7. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Rahvastikuregistri kohaselt on hagejate seaduslikul esindajal kolm last, s.o xxx sündinud R. K., xxx sündinud S. T. (hageja II) ja xxx sündinud J. T. (hageja I). PHS § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 sätestab, et lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. PHS § 17 lg 2 esimene lause sätestab, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Seega saab hagejate seaduslik esindaja hageja I osas toetust kokku 200 eurot (lapsetoetus 100 eurot + lasterikka pere toetus 300 eurot/3) ning hageja II osas kokku 160 eurot (lapsetoetus 60 eurot + lasterikka pere toetus 300 eurot/3). Kuna elatise suuruse arvestamisel tuleb nimetatud toetustega arvestada, siis jääks hagejale I elatise suuruseks kuni hageja seadusliku esindaja esimese lapse 19 aastaseks saamiseni (so kuni xxx) 146 eurot (246-200/2) ja hagejale II 166 eurot (246-160/2). Alates xxx on mõlema hageja elatise suuruseks 206 eurot (lapse ema saab mõlema pealt toetust 60 eurot ja langeb ära lasterikka pere toetus). Kuna käesoleval juhul on hagejate vanusevahe väiksem kui kolm aastat, siis kuulub kohaldamisele ka PKS § 101 lg 7 ning hageja I puhul tuleks elatist vähendada täiendavalt 15 % võrra kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. Kuni xxx makstavaks igakuise elatise suuruseks jääks seega 124,10 eurot, xxx kuni xxx 175,10 eurot ning alates xxx 206 eurot kuni J. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxx).
8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise 6 kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja PKS § 102 lg 1märgitud asjaolusid esile toonud ega tõendanud, seega puudub alus elatist täiendavalt PKS § 102 lg 1 alusel vähendada.
9. Kostja on oma vastuses võtnud hagi õigeks 340 euro ulatuses, s.o hageja I osas 170 eurot ja hageja II osas 170 eurot. Täiendavalt on kostja nimetatut kinnitanud ka 20.04.2022 esitatud dokumendis.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus asub seega seisukohale, et kuni xxx tuleb kostjal tasuda mõlemale hagejale igakuiselt elatist 170 eurot ning alates xxxhagejale I 75 % 206 eurost, s.o 175,10 eurot ja hagejale II 206 eurot. Hageja II täisealiseks saamisel tuleb kostjal ka hagejale I tasuda elatist summas 206 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja I kasuks igakuine elatis alates 15.12.2021 kuni xxx summas 170 eurot, xxx kuni xxx igakuine elatis summas 175,10 eurot ning alates xxx igakuine elatis summas 206 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks igakuine elatis alates 15.12.2021 kuni xxx summas 170 eurot ning alates xxx igakuine elatis summas 206 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt
2. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 12. 05.04.2022 on hagejad esitanud oma lõplikes seisukohtades ka taotluse, et kostja esitaks kohtule tõendid oma reaalse sissetuleku kohta. Samuti on esitatud täiendav tõend. Kohus jätab nimetatud taotluse ja tõendi tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult. Kuni 05.04.2022 said pooled esitada oma lõplikke seisukohti, mitte täiendavaid taotluseid ja tõendeid. Vastuväiteid kostja vastusele sai hageja esitada tulenevalt hagi menetlusse võtmise määrusest 10 päeva jooksul. Menetluskulud 7 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 8