lg.1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2021.a kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt tekkinud võlgnevuse osas. Hageja esitab hagis tasumata arvete loetelu- 12 arvet kogusummas 720 eurot. Hageja on arvutanud viivise iga tasumata arve järgi, kokku viivis kuni 25.07.2021 summas 126,54 eurot. Hagi õigusliku põhjendusena viitab hageja järgmistele sätetele:
kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
kohaselt peab üürnik tasuma kirjaliku kokkuleppe korral lisaks üürile üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi: kõrvalkulusid) (lepingu p.2.2.1 ja p.2.2.2 järgi tarbitud teenuste eest).
kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri. Kuna kostja pole võlgnevus tasunud, esitab hageja viivisenõude
Hageja on arvestanud viiviseid kuni 25.07.2021 ja nõuab viiviste tasumist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjatelt ( hagis kostjad Ixxxx Kxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxx) solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 25.07.2021 126,54 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt alates 26.07.2021
Menetluskulud jätta kostjate kanda. 01.09.2021 esitas hageja hagiavalduses. menetlusdokumendi (tl.61), milles parandas vead esmases 3 Hagile on lisatud tõenditena üüriarved Ixxxx Kxxxxxx nimele (tl.8-18, 42-27), viiviseraportid (tl.19-30), hageja telefoniraamatu väljavõte (tl.31-33) kostja Exxxx Kxxxxxx telefonile +372xxxxxxxx võetud ühenduse kohta (25 kõnet, ühendust ei saanud), üürileping (tl.36-37), Oniva keskuse kaudu saadetud tähitud kirjade mittevastuvõtmise teated (kiri Exxxx Kxxxxxxxx ja Ixxxx Kxxxxxxxx 13.06.2021 tl.38,39), hageja kiri kostjatele 13.06.2021 võla tasumise nõudega (tl.40-41), hageja kokkuvõte maksmata arvete kohta Ixxxx Kxxxxxx nimelt xxxxx kinnistu xxxxxxvald eest: võlgnevused perioodil 01.08.2020-01.06.2021, 11 arvet, kokku 660 eurot (viimane arve nr. 983), hageja kontoväljavõte Swedbank pangast (tl.57), millest nähtuvad laekumised hagejale Eesti Post AS vahendusel ExxxxxKxxxxxxxx 10.08.2020 summas 120 eurot, 12.10.2020 120 eurot ja 08.01.2021 60 eurot, kokku 300 eurot. Vastustes kajale (tl.93-94 16.11.2021) ja määruskaebusele (tl.116-117 28.12.2021) jäi hagiavalduses avaldatu juurde (et hageja on andnud kostjatele üürile temale kuuluva ½ kinnistu kaasomandist, kostja Exxxx Kxxxxxx on tasunud üüri ka aastal 2020, millega kinnitab, et kasutab üürile võetud kaasomandi ½ osa, telefonisuhtlus on hageja ja ExxxxxKxxxxxx vahel toimunud 31.03.2019, 08.04.2020, 28.12.2020, pärast võla tekkimist pole kostja enam kõnedele vastanud). Kostja IxxxxxKxxxxxx vastus hagiavaldusele, esitatud koos kajaga 05.11.2021.a. (tl.85-86). Kostjad (vastus hagile on esitatud mõlema kostja kohta ühiselt) ei tunnista nende vastu suunatud nõudeid. Kostja I (Exxxx Kxxxxxx) ei ole hagejaga kunagi üürilepingut sõlminud. Kostja II Ixxxx Kxxxxxx on sõlminud küll üürilepingu, kuid kuna hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi- ei viinud eluruumi vastavusse lepingus kokku lepituga -, oli kostjal II õigus keelduda üüri tasumisest. Kuni 2018.jaanuarini olid ka kostja Ixxxx Kxxxxxx kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxküla xxxxxxxxx kaasomanik ½ ulatuses. Siis müüs kohtutäitur Ixxxx Kxxxxxxxx kuulunud mõttelise osa kinnistust hagejale, mille kohta tehti kinnistusregistrisse omanikukande muudatus. Kostja I (Exxxx Kxxxxxx) jäi jätkuvalt ½ kinnisasja mõttelise omanikuks edasi. Kostja Exxxx Kxxxxxxx kasutab kinnisasja oma elukohana ½ mõttelise osa ulatuses. Viidetega AÕS § 71 lg.3 leiab kostja, et hageja ei ole esile toonud, et kostja I Exxxx kxxxxxx oleks tema õigusi kaasomandile kuidagi arvestamata jätnud. AÕS § 72 lg.1, lg.3 järgi kasutatad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ja kaasomanikul on õigus kasutada ühist asja niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kostja Exxxx Kxxxxxx ei ole teinud tahteavaldust üürilepingu sõlmimiseks ja hageja selline väide on vale. Exxxx Kxxxxxx elas oma mõttelisel osal kinnisasjast takistamata teise kaasomaniku (hageja) kaaskasutust. Ka kostjaga II ehk Ixxxx Kxxxxxxxx sõlmitud üürileping ei ole muutunud alates 20.01.2019 tähtajatuks. Hageja ja kostja Ixxxx Kxxxxxx vahel oli üürileping sõlmitud üheks aastaks.
Kostja Ixxxx Kxxxxxxxx sai üürilepingu tähtaja lähenedes selgeks, et hageja ei täida lepingus võetud kohustusi- rajada kinnistule veevarustus ja kostja lõpetas hagejale kuuluva kinnisasja ½ mõttelise osa kasutamise. Seega ei muutunud üürileping tähtajatuks, vaid lõppes
Kuna tähtajaline üürileping hageja ja Ixxxx Kxxxxxx vahel lõppes 19.01.2019, puudub hagejal alus kostjalt peale üürilepingu lõppemist üüri nõuda. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Määratud kohtuistungile eelneval päeval 26.04.2022 esitas kostja täiendava vastuse hagile. Lisaks 05.11.2021. a vastuses hagile esitatud vastuväidetele leiab kostja, et nõude aluseks olev üürileping on tühine. Kostja tugineb
, mille kohaselt üürilepingu järgi 4 antakse üürniku kasutusse asi,
lg.1 järgi on eluruum või korter kehaline ese, mis on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda peab olema võimalik vallata, s.t. teostada tema üle faktilist võimu. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata, selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Seetõttu saab eluruumi üürile anda ainult tervikuna või eluruumi reaalosa koormamise teel, kuid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikule kuulub ½ mõttelist osa elamust, kuulub talle ka pool ühisest asjast saadavast kasust. Papa kinnisasja kaasomanike vahel ei ole kokku lepitud ega välja kujunenud kasutuskorda, Exxxx Kxxxxxx ei ole andnud nõusolekut kinnisasja üürile andmiseks tervikuna. Hageja ei ole seda ka väitnud ega tõendanud. Kostja viitab TsÜS § 87 ja leiab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, … eelkõige juhul kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja leiab, et tühise tehingu alusel kostja poolt hagejale üle antud 1920 eurot ehk üür perioodi eest jaanuar 2018-juuli 2020 tuleb hageja poolt kostjale tagastada. Kostja palub tuvastada nõude aluseks oleva üürilepingu tühisus, kohustada kostjat tagastama tühise tehingu alusel saadud 1920 eurot. Kohtuistung Kohus pidas asjas kohtuistungi 27.04.2022, kus osalesid hageja esindaja ja kostja Ixxxx Kxxxxxx esindaja. Kostja Ixxxx Kxxxxxx kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusi. Pooled pidasid võimalikuks asja arutamist ilma kostja isikliku osalemiseta. Kostja esindaja selgitas uute seisukohtadega menetlusdokumendi esitamist hilinenult: et üürileping võib olla tühine, tuli välja hiljuti. Kohus peab ise hindama, kas leping võib olla tühine, seda ei ole vaja eraldi taotleda. Hageja ei vaielnud hilinenult esitatud dokumendi vastuvõtmisele vastu. Kohus võttis kostja 26.04.2022 esitatud dokumendi vastu. Kohtuistungil toimus asjaolude arutelu ja pooled esitasid seisukohti. Hageja palus hagi rahuldada solidaarselt teise kostjaga, kelle suhtes on kohtulahend jõustunud. Kuna tegemist on solidaarse nõudega kahe kostja vastu, tuleb kostjalt Ixxxx Kxxxxxx välja mõista samasugune summa nagu teiselt kostjalt, vastavalt hagiavaldusele. Kostja esindaja avaldas, et 26.04.2022.a menetlusdokumendis esitatud raha tagastamise nõuet ta vastuhagina ei esita ja loobub vastuhagi esitamisest selles menetluses. Vajadusel esitatakse see eraldi menetluses. Kostja leiab, et sõlmitud üürileping on tühine, kuna üürile on antud mõtteline osa kaasomandist, mida ei saa üürile anda. Tuvastada üürilepingu tühisus. Kui kohus leiab, et üürileping on kehtiv, jätta hagi rahuldamata põhjusel, et üürileping on lõppenud seoses tähtaja saabumisega ja kostja enam eluruumi ei kasuta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus kuulas ära poolte esindajad kohtuistungil, hagi. uuris kirjalikke tõendeid ja rahuldab Kohus konstateerib menetlusliku olukorra kohtuotsuse tegemise ajaks järgmiselt: - OÜ S.A.Cito esitas 25.07.2021.a hagi kostjate Exxxx Kxxxxxx (kostja I) ja Ixxxx Kxxxxxx (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt Ixxxx Kxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxx solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 5 - kuni 25.07.2021 summas 126,54 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt
Kostja Exxxx Kxxxxxx osas on 04.10.2021.a kohtuotsus jõustunud 24.02.2022 .a Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2022.a. määrusega (alus: TsMS § 456 lg.3), kuna Exxxx Kxxxxxx suhtes jäeti kaja rahuldamata. Seega lahendab kohus käesolevas asjas nõude Ixxxx Kxxxxxx osas 25.07.2021.a esitatud hagi alusel. Kohtule esitatud menetlusdokumentide, s.h. tõendite ja kohtuistungil esitatud selgituste pinnalt on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1)kinnistu „xxxx“ asukohaga xxxxxxxxxx küla xxxxxx vald xxxxxx maakond, kinnisturegistriosa nr. 3015035 kaasomanikud oli kuni 15.11.2016 Exxxx Kxxxxxxxja Ixxxx Kxxxxxx, kummalegi kuulus ½ kaasomandist. Tõend- kinnistusraamatu andmed tl.
Hindamaks, kas tegemist on üürilepinguga, tuleb vaadata poolte eesmärke lepingu sõlmimisel. Kui selleks eesmärgiks oli kasutada ruumi elamiseks, on tegemist üürilepinguga (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019 lk.244 p.3.2). Käesolevas asjas on asjaoludest tulenevalt ilmne, et kostjad sõlmisid üürilepingu hagejaga eesmärgil kasutada kogu xxxx kinnistu elumaja elamiseks ehk nii nagu nad kasutasid seda varem (enne ½ kaasomandiosa omandamist hageja poolt). Tegemist on üürilepinguga.
järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). Pooled on lepingus kokku leppinud üüri 60 eurot kuus maksmises (üürilepingu p.2.1), kostjad on kogu elamut kasutanud ja üüri maksnud nii üürilepingu sõlmimise järgselt kui ka hiljem (näiteks 08.01.2021, 10.08.2020, 12.10.2020 tl.57). Seega on üürileping toiminud ja seda on täidetud. Lepingu p.1.3. järgi annab üürileandja eluruumi üürnikule kasutada alates 19.01.201819.01.2019.a. Tegelikkuses ei ole kumbki pool avaldanud teisele lepingupoolele tahet elamu kogu ulatuses kasutamist lõpetada. Sellises olukorras on tegemist
lg.1 olukorraga, mille kohaselt Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kuna pooled ei ole avaldanud teisele lepingupoolele tahet elamu kogu ulatuse kasutamise lõpetamiseks, on üürileping muutunud tähtajatuks. Kostja väited selle kohta, et hageja rikkus lepingut, kuna ei asunud kinnistule veevarustust rajama, ei takista
Poolte vahel 18.01.2018.a. sõlmitud üürileping on kehtiv ja muutunud tähtajatuks. Kostja vastuväited 26.04.2022.a menetlusdokumendis tulenevalt AÕS § -st 71 lg.2, § 72 lg.1, lg.3, § 73 lg.1 ja TsÜS § 87, § 84 lg.1 ei anna alust lugeda sõlmitud lepingut tühiseks või sõlmituks seadusest tulenevat keeldu rikkudes. Asjas on tõendaud, et xxxx kinnisasi kuulub ½ mõttelises osas kaasomandist Exxxx Kxxxxxxxx ja ½ mõttelises osas kaasomandist OÜ-le S.A.Cito. AÕS § 70 lg.3 järgi kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. TsÜS § 56 järgi asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata, selle suurust väljendatakse murdosana asjast. AÕS § 72 lg.1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel AÕS § 71 lg.2 järgi kaasomanikule kuulub tema osale 7 vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 73 lg.1 reguleerib kaasomandi mõttelise osa käsutamist ja selle järgi kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. AÕS § 74 reguleerib kaasomandi käsutamist tervikuna. Need sätted käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul on kaasomanikud, kellest üks (OÜ S.A.Cito) temale kuuluvat kaasomandiosa ise eluruumina ei kasuta ja Exxxx Kxxxxxx, kes lisaks temale kuuluvale 1/2 kaasomandiosale kasutab eluruumina ka OÜ-le S.A.Cito kuuluvat kaasomandiosa, sõlminud sellise kasutuse kohta üürilepingu. Üürilepingu järgi Ixxxx Kxxxxxx kasutab üürnikuna hagejale kuuluvat kaasomandiosa ja asjas ei ole teada, millisel alusel kasutab Ixxxx KxxxxxxxExxxx Kxxxxxxxx kuuluvat kaasomandiosa. See ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel ka tähtsust. Selline kaasomandi mõttelise osa käsutamine ei ole seadusega keelatud ja sellise käsutamiseks (üürile andmiseks) ei pea olema eelnevalt kindlaks määratud kasutuskorda. Üürileping reguleerib käesoleval juhul olukorda, milles kaasomanik (Exxxxxxxxxxxx), kes kasutab temale kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa (Exxxx Kxxxxxxxx kuulub ½ kaasomandist, kuid ta kasutab kogu kaasomandis olevat elamut) on leppinud teise kaasomanikuga kokku üürilepingu alusel kasutamises. Vastasel juhul saaks kaasomanik, kes eluruumi ei kasuta (hageja) esitada teise kaasomaniku vastu kasutuseeliste hüvitamise nõude. Üürnik Ixxxx Kxxxxxxx puuduks üürilepingut sõlmimata igasugune õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumiosa kasutamiseks. Sellist õiguslikku alust ei saa tuletada ka
§-st 289. Riigikohus on lähedast olukorda käsitlenud lahendis nr. 3-2-1-111-97, öeldes: "Elamu planeeringust sõltuvalt kasutavad kaks kaasomanikku (kostjat) suuremat pinda, kui on neile mõtteliselt kuuluv osa ühises elamus. Kasuks, mille kostjad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Seega saavad nad kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta nende osale ühises asjas. Kuna seadus näeb ette, et kaasomaniku (selles vaidluses hageja) osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või vähendada, siis tuleb tunnustada hageja õigust saada kostjalt tasu hagejale kuuluva vara kasutamise eest." Pooled on sõlminud hagejale kuuluva eluruumi kasutamise ja tasu saamise kohta üürilepingu, milles ei sisaldu vastuolu seadusega ega ole hea usu vastane. Hagejale kuuluvat eluruumi kasutav kostja Ixxxx Kxxxxxx ei saa mõistlikult oodata, et tema õigust eluruumi kasutada ei pea fikseerima lepingus ja selle eest ei pea maksma tasu. Puutuvalt Ixxxx Kxxxxxx väidetesse selle kohta, et tema enam elamus ei ela, üksnes hoiab asju ja käib seal venna Exxxx Kxxxxxx juures, märgib kohus, et
lg.1 järgi solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted lahendatakse
18.01.2018.a sõlmitud üürileping ei ole tühine, see kehtib ja on käesolevaks ajaks muutunud tähtajatuks. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt Ixxxx Kxxxxxx välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse, mis 04.10.2021.a seisuga (solidaarvõlgnik Exxxx Kxxxxxx kohta tagaseljaotsuse tegemise kuupäev) oli 897,66 eurot, millest 720 eurot põhivõlgnevus ja 177,66 eurot seisuga 04.10.2021.a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Ka hageja on 27.04.2022 kohtuistungil kinnitanud nõuet mõista välja Ixxxx Kxxxxxxxx samad summad, mis mõisteti välja Exxxx Kxxxxxxxx. 8 Viivisenõue on kooskõlas
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 02.05.2022. a menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 175 eurot 25.07.2021.a (tl.34), mis kuulub kostjalt Ixxxx Kxxxxxx välja mõistmisele solidaarselt Exxxx Kxxxxxxxx, kelle osas on jõustunud kohtuotsus kuupäevaga 04.10.2021.a. Hageja õigusabikulu on 2 tunni 30 minuti eest 300 eurot. Tunnihind 120 eurot, lisandub käibemaks. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasu summas 300 eurot. Kohus hindab tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 120 eurot. Tunnihind on põhjendatud ja kohane ja kooskõlas selle menetluse keerukusega. Õigusteenusele kulunud aeg 2 tundi 30 minutit on samuti vastavuses tegelikult tehtud tööga ja menetluses vajaliku mahuga. Kokku on kostjalt Ixxxx Kxxxxxx hageja kasuks väljamõistetav menetluskulu 475 eurot, millest solidaarselt Exxxx Kxxxxxxxx välja mõista 175 eurot, summa 300 eurot tuleb välja mõista üksnes Ixxxx Kxxxxxxxx. Puutuvalt kostja kantud menetluskuludesse märgib kohus, et kostjal Exxxx Kxxxxxx on tulnud käesolevas menetluses tasuda riigi tuludesse kaja esitamisel tasutav kautsjon 100 eurot (tl.84), ka kostja Ixxxx Kxxxxxx on tasunud kautsjoni 100 eurot (tl.101). Lisaks sellele on kohus 29.11.2021.a määruses määranud, et Ixxxx Kxxxxxxx tuleb tasuda tagatis täitemenetluse peatamise taotluselt summas 89 eurot. Kohus on selle kohta välja andnud makseinfo lehe. Tagatis on tasumata ja kohus lõpetab selles osas sissenõude, kuna kohus on 29.11.2021.a määruses märkinud, et kohus jätab tagatise tasumata jätmisel nõude tagamata. Kohus määrusega 29.11.2021 rahuldas Ixxxx Kxxxxxx kaja ja taastas tsiviilasjas nr. 2-2111646 menetluse Ixxxx Kxxxxxx osas. Sel põhjusel ja TsMS § 149 lg.5 alusel kuulub kajalt tasutud kautsjon 100 eurot tagastamisele menetlusosalisele, kes selle tasus (§ 149 lg.8) või tema korraldusel muule isikule. Kuna kautsjon on tasutud kostjale õigusteenust osutanud Desiree OÜ poolt 28.11.2021 maksekorraldusega nr. 920 (tl.101), on võimalik maksjale tasutud kautsjon tagastada. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.