Obsah (18)

§ 113§ 25§ 60§ 68§ 115§ 2§ 200§ 118§ 16§ 42§ 24§ 28§ 32§ 56§ 45§ 58§ 57§ 73

1-22-915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-915 (21233000917) Kohtukoosseis Eesistuja kohtunuk O

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andreas Kangur Süüdistatav Vladimir Šemjagin isikukood 35701230028; elukoht XXX, XXX; XXX; emakeel XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend –vahistamine – viibib vahi all alates 31.08.2021 Kaitsja Artur Umuršadjants (kokkuleppel) Istungi toimumise aeg 18.04.2022, 19.04.2022, 21.04.2024, 25.04.2022, 11.05.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306, 309 lg-st 3, 311-313 ja 315, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Vladimir Šemjagin süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning

§ 25

lg 6 ja

§ 60lg 1 alusel mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise alguseks 31.08.

2. Vladimir Šemjaginile valitud tõkend - vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.
3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Vladimir Šemjaginilt välja riigituludesse 1 1-22-915 menetluskuludena: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo eest 1 635 eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-IDI0057 kulud 84 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0816 kulud 3933 eurot, toksikoloogiaekspertiisi nr 21E-TX0101 kulud 50 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 299,64 eurot, s.o menetluskulud kokku 4282,64 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Vladimir Šemjagin kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud kokku summas 1 719,00 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 143,25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700022668 ning selgitus „Vladimir Šemjagin, 1-22-915, kriminaalmenetluse kulude osamakse“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulude osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõendid: - DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; - D K ära võetud riided (valge T-särk, spordisärk Adidas, jope, püksid, tossud, sokid, naise roosa värvi spordisärk), kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4; - Nuga, mis oli äravõetud korteri (XXX) vaatluse käigus, kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le 4; - D K ära võetud püksirihm Giorgio Armani tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikule või esemete seaduslikule valdajale, s.o D K;
7. Teavitada kannatanut D K (XXX) süüdistatava Vladimir Šemjagini vangistusest vabanemisest. Kannatanu soovib anda arvamuse süüdistatava Vladimir Šemjagini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 20.06.2022.a. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 05.07.
8. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. 2 1-22-915 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 05.07.
10. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS VLADIMIR ŠEMJAGINIT süüdistatakse selles, et ta 24.08.2021 kella 19:28 paiku XXX korteri rõdul lõi noaga D K kaela, millega tekitas eluohtliku neelu tungiva torke-lõikehaava. Lüües kannatanut noaga kaela, mis on väga õrn ja kus asuvad mh elutähtsad arterid ning hingetoru, möönis Vladimir Šemjagin võimalust, et võib põhjustada D K surma, st tegutses vähemalt kaudse tahtlusega D K surma suhtes. D K surm jäi saabumata, kuna ta sai vajalikku arstiabi. Sellise käitumisega pani Vladimir Šemjagin toime tapmiskatse s.o

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 11.02.2022.a Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toomi poolt Vladimir Šemjagini suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses. Viru Maakohtu 25.02.2022.a määrusega anti süüdistatav kohtu alla. Kriminaalasja arutati avalikel kohtuistungitel 18.04.2022.a, 19.04.2022.a, 21.04.2024.a, 25.04.2022.a, 11.05.2022.a.
2. Kohtulike vaidluste käigus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom asus seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus leidsid kinnitust Vladimir Šemjaginile etteheidetavate tegude faktilised asjaolud. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi

§ 113

lg 1 – § 25 lg 2 järgi tahtliku tapmiskatse toimepanemises ja karistada teda kuueaastase vangistusega. 3. Kohtulike vaidluste käigus süüdistatava Vladimir Šemjagini kaitsja Artur Umuršadjants asus seisukohale, et Vladimir Šemjagini käitumine tuleb ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmise katseks

§ 115- 25 lg 2 järgi, kuna tema teod olid ajendatud kannatanu käitumisest.

Kaitsja on seisukohal, et kannatanu solvav käitumine põhjustas Vladimir Šemjaginil äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi ning selles seisundis pani ta toime tapmise katse. Kaitsja palus mõista Vladimir Šemjaginile minimaalne või miinimumlähedane karistus ning vabastada Vladimir Šemjaginit osaliselt karistuse kandmisest. 4. Süüdistatav Vladimir Šemjagin kinnitas kohtus, et temale on esitatud süüdistus arusaadav, tunnistas, et lõi kannatanut noaga, kuid see toimus kannatanu süü pärast.

§ 113lg 1 – § 25 lg 2 järgi end süüdi ei tunnista.

1. Kannatanu ei soovi süüdistatavale karistust, kuna tema ise provotseeris Vladimir Šemjaginit. Kannatanu ei oma pretensioone süüdistatava suhtes. 3 1-22-915
2. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatatava Vladimir Šemjagin, kannatanu D K ning tunnistajad G T, A S, S C ja J M. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja mida kohus käsitleb täpsemalt allpool. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
3. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt leidis, et süüdistatav Vladimir Šemjagini süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tema poolt toime pandud kuriteole on antud süüdistusaktis õige karistusõiguslik hinnang. Nimelt leidis kinnitust Vladimir Šemjagini süüdistus, et tema süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas D K eluohtliku neelu tungiva torke-lõikehaava. Seega tuleb Vladimir Šemjagin mõista süüdi

§ 113lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool.

1. Kohus annab esmalt hinnangu tõenditele (I) ja toob kohtuotsuses välja, millised faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (II). Seejärel annab kohus Vladimir Šemjagini tegevusele õigusliku hinnangu (III), põhjendab mõistetavat karistust (IV) ja võtab seisukoha tõkendi osas (V). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas, samuti asitõendite ja kannatanu taotluse osas (VI). I Tõendite asjakohasus, lubatavus, usaldusväärsus
2. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda.
3. Prokurör esitas kohtule tõendina V.Šemjagini karistusregistri väljatrüki (KoTo, tõendite köide, tl 134-137). Karistusregistri väljatrükkist seisuga 19.01.2022 nähtub, et Vladimir Šemjaginil on kaheksa arhiveeritud kriminaalkaristust ja üks arhiveeritud väärteokaristus. Samuti esitas prokurör kohtule Viru Maakohtu 25.11.2008 kohtuotsuse nr 1-07-3084 (KoTo, tõendite köide, tl 138-143), avaldates lõigu, mis asja kohtulikul arutamisel kohtu poolt tuvastatud. Kohtukõnes viitas prokurör, et see tõendab subjektiivse koosseisu. Prokuröri hinnagul V. Šemjagin teadis, et kaelavigastuse tagajärjel võib inimene ära surra, kuna see ei ole esimene kord kui V. Šemjagin teist inimest noaga kaela lööb, ta on seda ennegi teinud ja ta selle eest süüdi mõistetud.
4. Esmalt märgib kohus, et on lubamatu otsustuse tegemisel tugineda isiku arhiveeritud karistustele. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed käesoleva süüteo toimepanemise ajal kustunud. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus kuni andmete kustumiseni, mis tähendab, et registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ning samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku eelnevat karistatust saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9,
7. oktoobri
8. a otsus nr 4-175471/19, p 26). Osutatud seisukoht põhineb sellel, et seadusandja on isiku karistusandmete 4 1-22-915 õiguslikku tähendust ajaliselt piiranud, lubades neid andmeid arvesse võtta üldjuhul vaid KarRS §-des 24–27 ette nähtud tähtaja vältel.
9. Kohus märgib Viru Maakohtu 25.11.2008 kohtuotsuse nr 1-07-3084 osas, et kohus nimetatud otsusest ei loe lubatavaks tõendiks asjaolu, et Vladimir Šemjagin on varem teist isikut noaga kaela piirkonda löönud, vaid loeb tõendi lubatavaks osas, mis puudutab asjaolu, et Vladimir Šemjagin tunnistati Viru Maakohtu 25.11.
10. a otsusega süüdi muuhulgas

§ 200lg 2 p 5,7,8 järgi.

Riigikohus varasemas praktikas rõhutanud, et teises asjas tehtud kohtuotsus saab olla tõend vaid piiratud ulatuses ega saa tõendada selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude esinemist või puudumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus nr 1-17-4924/15, p 39;
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.2). Seega saab Viru Maakohtu 25.11.2008 kohtuotsusega nr 1-07-3084 käesolevas asjas tõendada asjaolu, et Vladimir Šemjagin tunnistati Viru Maakohtu 25.11.
5. a otsusega süüdi sh

§ 200

lg 2 p 5,7,8 järgi, kuid see otsus ei tõenda Vladimir Šemjagini poolt toime pandud faktilisi asjaolusid ega ka asjaolu, et Vladimir Šemjagin on varem teist isikut noaga kaela piirkonda löönud. Seetõttu jätab maakohus karistuse mõistmisel ja süüdistatava tegevuse korduvuse arvestamisel tähelepanuta asjaolud, mis tuginevad arhiveeritud karistustele. Ent selle üle, et Vladimir Šemjagin on varem karistatud ja kandnud vanglakaristust, asjas vaidlust ei ole - seda ei ole eitanud ka süüdistatav.

1. Muude tõendite lubatavuse osas menetluspooled vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on kohtus avaldatud muud kirjalikud tõendid asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed.
2. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtpraktikas kujunenud välja mitmeid põhimõtteid. Üks esmaseid ütluste usaldusväärsuse hindamise aluseid on isiku antavate ütluste järjepidevus ehk küsimus selle kohta, kas isik on erinevatel menetlusetappidel järjepidevalt ühetaolisi ütlusi või esineb tema ütlustes vasturääkivusi. Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-100-15, p 17). Viidatud põhimõtted on kõige üldisemad isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse hindamise põhimõtted ja neist juhindub kohus antud kriminaalasja lahendamisel.
5. Kohus tugineb antud otsuse tegemisel tunnistajate G T (KoTo, tl 46-48), A S (KoTo, tl 48 pöördel-50 pöördel), S C (KoTo, tl 63-65), J M (KoTo, tl 66-67 pöördel), kannatanu D K (KoTo, tl 55-63) ning süüdistatava Vladimir Šemjagini (KoTo, tl 87 pöördel-93 pöördel) ütlustele. Kohtu hinnagul tunnistajate, kannatanu ning süüdistatava ütlused on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Kuigi süüdistatava ja kannatanu ülekuulamisel viitasid pooled mõningatele vastuoludele kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütluste vahel ning kohus on lubanud süüdistatava varasemad ütlused avaldada, leiab kohus, et need vastuolud ei olnud olulised ning nii süüdistatav kui ka kannatanu suutsid selgitada nende vastuolude põhjusi. Kohus leiab, et need vastuolud ei anna alust kannatanu ja süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks, loeb nimetatud isikute ütlused usaldusväärseteks ning tugineb neile antud kohtuotsuse tegemisel. Ütluste usaldusväärsusele ja tõendamisväärtusele annab kohus täpsema hinnangu kõiki tõendeid kogumis analüüsides kohtuotsuse põhjendavas osas. 5 1-22-915 II Faktilised asjaolud
6. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 24.08.2021 kella 19:28 paiku XXX korteri rõdul Vladimir Šemjagin lõi noaga D K kaela, millega tekitas eluohtliku neelu tungiva torke-lõikehaava. D K surm jäi saabumata, kuna ta sai vajalikku arstiabi.
7. Esmalt tõendavad Vladimir Šemjagini tegu ehk noaga löömist süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused, milles ta kirjeldab sündmust (KoTo, tl 87 pöördel - 93 pöördel). Kohtuistungil süüdistatav selgitas, et tema oli D K tuttav tema sünnist alates ja suhted neil olid enne
8. augusti normaalsed, mingid konfliktid ei ole esinenenud.
9. augustil 2021 tema viibis Sillamäel Maxima poe juures, seal oli palju rahvast, kuid enamasti kohtus tema seal D. K. V. Šemjagin oli kergelt napsitanud. D. K oli joobes. D. K palus süüdistatavalt lõikamismasinat. Astusid poest läbi, V. Šemjagin ostis viina pudeli, seejärel läksid V. Šemjagini koju D. K, et S. B oli ka olnud, mäletab seda väga ähmaselt. Korteris muuhulgas tarvitasid kõik koos alkoholi ja käisid rõdul suitsetamas. V. Šemjagini sõnul, kui ta väljus D. K rõdule, siis seal tekkiski neil konflikt. V. Šemjagin selgitas, et ajal, kui tema väljus D. K rõdu peale suitsetamiseks oli V. Šemjagin kergelt joobes (napsitanud) ja D. K oli siis ikka tugevalt. Rõdu peal D. K põhjuseta nimetas teda pederastiks. Samas V. Šemjagin ei mäletanud täpselt mitu korda teda solvati. V. Šemjagini sõnul oli tema sees kõik segaduses ja tema hakkas keema vihast, kuid seekord V. Šemjagin hoidis ennast vaos ja ütles, et kannatanu paluks vabandust, kuid D. K vabanduste asemel võttis püksid jalast ära, võttis kätte suguelundit ja ütles: "No lase käia," täpsemalt aga võta nüüd suhu. V. Šemjagin selgitas, et edasi kõik toimus väga kiiresti, arvatavasti võttis kätte noa, mis oli rõdu aknalaual ja lõi D. K. V. Šemjagin märkis, et kõik toimus ühe sekundiga, löömise ajahetke mäletab ta väga ähmaselt. Kohtu küsimustele V. Šemjagin vastas, et mõned momendid sellest sündmusest ähmaselt mäletab ilmselt selle stressi tõttu, pärast stressi oli tema silmi ees ja mõtetes ainult D. K. V. Šemjagin pole kohtuistungil mäletanud kuhu kohta tema D. K lõi, mäletas, et algul tema istus ja arvatavasti tõusis löömise ajal end püsti. Täpselt mäletas, et lõi D. K selle eest, et ta ütles: "Võtta suhu". Kui aga V. Šemjagin toibus, siis nägi, et D. K verd jookseb ja tegi ettepaneku kiirabi kohta. Kiirabist D. K keeldus. Nuga V. Šemjagin pani kohale, hiljem aga viskas metsas minema, et nuga ei meenutaks talle seda juhtumit. Pärast noaga löömist V. Šemjagin tõi vannitoast D. K lapi. D. K läks koju, tema aga heitis magama. V. Šemjagin selgitas, et tema jaoks, kui on nõukogude ajal kinni istunud isiku jaoks, sõna pederast on väga solvav. V. Šemjagin samuti selgitas, et kui D. K poolt poleks selliseid solvanguid ja tegevusi, siis ei oleks ta löönud kannatanut noaga. V. Šemjagini sõnul on D. K provotseerinud teda meelega ja tema otsustas D. K noaga karistada pükste võtmise eest ja selle eest, et kannatanu ütles: „Võtta suhu“. V. Šemjagin on istungil avaldanud, et tema on nii kaine peaga kui alkoholi tarvitanuna rahulik inimene, aga seda juhul, kui teda halvustavalt ei nimetata. V. Šemjagin avaldas samuti istungil, et on vanglas ise näinud, kuidas pederastiks sõimanud isikut pussitas teine noaga, kes tõendas sellega, et ta pole pederast. V. Šemjagin kinnitas, et teab, et kaelas asuvad nii veresooned, kui ka hingetoru ja kui inimene verest tühjaks jookseb, et ta sureb. Eelnevast on näha, et süüdistatav jaatab täiel määral süüdistuse seda osa, mille kohaselt tema 24.08.2021 XXX korteri rõdul lõi noaga D K. 6 1-22-915
10. Hinnates süüdistatava ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et V. Šemjagini ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 18.
11. Süüdistatav andis kohtus ütluseid selle kohta, et D K on meeldiv inimene ja käitub austusega tema vastu. D. K tunneb varasemast, oli temaga varem ka ühises seltskonnas viibinud, on ka temaga varasemalt alkoholi ühiselt tarvitanud. Seejuures D K on temasse normaalselt suhtus ja välimuse poolest käitus justkui korralikult. Avaldatud ütluste kohaselt 01.09.2021 ülekuulamise protokollist on V. Šemjagin andnud järgmiseid ütlusi: "Tema elu jooksul pole meie vahel erilisi suhteid olnud, suhtlesime ainult kohtudes. Viimasel ajal kohtusime K, kui jõime ühes seltskonnas alkoholi. K on ebameeldiv inimene, vaatamata sellele, et kõlban talle isaks puudub tal üldse igasugune austus vanemate vastu. Alkoholijoobes olles ei hoia K ennast sõnaliselt vaos, on äkiline, agressiivne, kujutab ette, et ta on autoriteet, kuna ta vabanes mitte väga ammu vanglast". Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et tegemist on juba varasemalt temale ebameeldiva inimesega, kes ei austa ja joobes peaga käitub äkiliselt, kuid kohtuistungil väitis vastupidist. Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et enne seda juhtumit arvas, et D. K on normaalne inimene ja arvatavasti ütles ülekuulamisel nõnda pidi, sest kannatanu on käitunud V. Šemjagini juuresolekul teiste suhtes ebaviisakalt. Ristküsitluse jätkus prokuröri küsimustele süüdistatav kinnitas, et tema teadis, et D K alkoholijoobes käitub ebameeldivalt inimeste vastu. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda süüdistatava V. Šemjagini ütluste õigsuses põhjusel, et ta istungil esmalt ütles, et D K on meeldiv inimene ja käitub austusega tema vastu. Seda seetõttu, et pärast ütluste usaldusväärsuse kontrolli süüdistatav hiljem kinnitas, et tema teadis, et D K alkoholijoobes käitub ebameeldivalt inimeste vastu, sest kannatanu on käitunud V. Šemjagini juuresolekul teiste suhtes ebaviisakalt ning sisulist vastuolu süüdistatava menetluse erinevates staadiumites antud ütlustes selle asjaolu osas ei jäänud. 18.
12. Samuti kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel V. Šemjagini eeluurimisel antud ütlused osas, mis puudutasid noa kätte võtmist. Süüdistatav andis kohtus ütluseid selle kohta, et tema võttis noa kätte siis, kui kannatanu võttis püksid jalast ära ja hakkas tema suunas minema. Kuidas tema noa kätte haaras ja kuidas nuga käes hoidis ei osanud süüdistatav meenutada, kuna kõik toimus väga kiiresti. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav ütluseid: "Nägin enda kõrval aknalaual väikest musta plastikust käepidemega nuga. Noa kogu pikkus pole üle 10-12 cm, noatera selg läheb otsa suunas ümaramaks. Selle noaga käin ma tavaliselt seenel, ma võtsin noa paremasse kätte ja ütlesin K: "Kohe ma sind" seejuures hoidsin ma nuga alla lastud käes, ei suunanud seda K poole ega vehkinud noaga. K hakkas mõnitades mind ässitama: "Noh mis sa kohe, tule, tule siia". K seisis sel hetkel rõdu ukse juures paremas nurgas näoga minu poole". Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et tema võttis noa kätte, hoidis seda alla lastud käes ega vehkinud sellega ringi ja tema veel pidas kannatanuga vestlust enne noaga löömist, kuid kohtuistungil väitis, et ta noa haaramise asjaolusid ei mäleta, samuti ei saanud meentuda kuidas ta nuga käes hoidis. Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et tema ei mäleta, et oleks seda menetlejale öelnud, kuid praegu täpselt mäletab, et kui kannatanu hakkas tema poole liikuma alles siis haaras noa kätte, kuid noa haaramise asjaolud ei mäleta. Kohtu hinnangul ei ole põhjust praegusel juhul alust kahelda V. Šemjagini ütluste õigsuses põhjusel, et ta istungil usaldusväärsuse kontrolli järgselt ei osanud öelda, kuidas ta täpselt noa kätte haaras ja kuidas tema nuga käes hoidis. Nimelt kohtuistungil ta neid asjaolusid enam ei mäletanud, öeldes, et kõik see toimus nii kiiresti ja enam ei mäleta. Ka kaitsja küsimustele vastates ütles süüdistatav, et kui kannatanu võttis püksid jalast ära, siis seda ajahetke mäletab ta väga ähmaselt, arvatavasti võttis kätte automaatselt noa ja lõi kannatanut. Kohtu hinnangul 7 1-22-915 tuleb V. Šemjagini ütluste puhul tajumise üksikasjades arvestada, et süüdistatava sõnul oli ta sündmuskohal alkoholi tarvitanuna ning pärast stressi tahtis kõike unustada, seetõttu ei pruugi süüdistatav kõike mäletada. Kohus leiab, et need asjaolud kogumis selgitavad, miks V. Šemjagin ei osanud kohtuistungil kirjeldada detailselt noa kätte võtmise asjaolusid. Siinjuures märgib kohus, et asjaoludest mittemäletamine ei tähenda, et isiku ütlused on vastuolus ja ei ole aluseks, et lugeda V. Šemjagini ütlused ebausaldusväärseks. Paratamatult aja jooksul mälestused toimunud sündmustest muutuvad vähem intensiivsemaks ning kõiki toimunud asjaolusid ei pruugigi enam nii täpselt mäletada. Oluline on see, et teravamaid ja olulisemaid hetki ja fakte mäletavad nii kannatanu kui ka süüdistatav ühtviisi – kui kannatanu võttis püksid jalast ära ja hakkas V. Šemjagini suunas minema, siis V. Šemjagin lõi kannatanut noaga. 18.
13. Samuti süüdistatav andis kohtus ütluseid selle kohta, et tema hiljem, s.o pärast pussitamist pole näinud trepikojas põrandal ega kuskil mujal verd. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav ütluseid: "Verd oli ka trepikoja põrandal ja korruste vahel oleval radiaatoril". Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et tema nägi verd nii trepikoja põrandal, kui korruste vahel oleval radiaatoril, kuid kohtuistungil väitis, et seda pole näinud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et seda, kus oli verd talle ütles menetleja O Z, sellepärast tema nii ütles. Kohus leiab, et vaidlust ei ole, et verd oli nii trepikoja põrandal kui ka korruste vahel oleval radiaatoril. Seda on näha sündmuskohavaatluse protokollist. Kohus möönab, et V. Šemjagini „teadmine“, et verd oli ka trepikoja põrandal ja korruste vahel oleval radiaatoril, põhines eeluurimise käigus saadud infol, kuid tegemist ei olnud sellise teadmisega, mis tugineks vahetult tajutud asjaoludele, vaid teistelt isikutelt saadud informatsioonile ning seda on V. Šemjagin oma kohtuistungil antud ütlustes ka selgitanud. Kohus leiab seetõttu, et nimetatud ebakõla süüdistatava ütlustes ei kahjusta tema ütluste kvaliteeti oluliselt, V. Šemjagini ütlustes ei esine vastuolusid, mis oleksid käsitletavad selliste oluliste ja diametraalsete vastuoludena, mis tingiksid V. Šemjagini ütluste ebausaldusväärseks lugemise.
14. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja põhidetailides haakuvad kannatanu ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti on V. Šemjagin veenvalt ja arusaadavalt selgitanud erinevates menetlusstaadiumides ütlustes esinenud vastuolusid.
15. Asjaolu, et Vladimir Šemjagin 24.08.2021 XXX korteri rõdul tõepoolest lõi noaga D K kaela, kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ütlused (KoTo, tl 55-63). D K ütluste kohaselt on süüdistatav Vladimir Šemjagin talle tuttav, temaga on normaalsed suhted, käisid üheskoos seenel. Varem tarvitasid koos V. Šemjaginiga alkoholi ja V. Šemjagin käitus normaalselt. 24.08.2021 kohtusid nad Sillamäel ja tarvitasid alkoholi. Seejärel V. Šemjagin kutsel läksid talle külla S. B ja D. K. Korteris istusid kannatanu, S. B ja V. Šemjagin ühes toas ja tarvitasid edasi alkoholi. Peale neid kolme ja koera seal korteris ei olnud mitte kedagi. Seejärel kannatanul olid juhtmed kokku, kuna tema oli liigtarvitanud alkoholi ja ei kontrollinud enda käitumist. Seejuures V. Šemjagin oli ka alkoholi tarvitanud, kuid tema oli normaalses seisundis, ei olnud ta niivõrd tugevalt purjus nagu kannatanu ega polnud agressiivne. D. K sõnul tema hakkas halvustavalt V. Šemjagini nimetama. Algselt korteri toas istudes, solvas D. K V. Šemjaginit. Nimetas teda pederastiks. D. K selgitas, et V. Šemjagin palus, et tema paluks vabandust V. Šemjagini ees rõdul. V. Šemjagin läks suitsu tegema ja kutsus kannatanu kaasa. Seejärel läksid V. Šemjagin ja kannatanau rõdule, kus nad olid kahekesi. Rõdul V. Šemjagin palus, et kannatanu paluks vabandust sõnade eest. D. K sõnul tema ei palunud vabandust ja nimetas süüdistatavat edasi halvustavalt. D. K selgitas, et V. Šemjagin reageeris sel korral normaalselt ja suhtles rahulikult, öeldes, et "D, palu vabandust 8 1-22-915 sõnade eest, sa tead, et need sõnad ei ole meie jaoks mõeldavad". Edasi kannatanu sõnul nimetas ta veel korra süüdistatavat halvustavalt, võttis püksid maha, lähenes V. Šemjaginile, kui püksid olid alla lastud ja ütles ebasündsalt suhu vahekorrast sel ajal. D. K ei ole näinud seda momenti, kui V. Šemjagin noa kätte võttis endale, samuti pole ta nuga näinud ja löömise hetke. Kannatanu hüppas löögist eemale ja võttis kaelast kinni. Seejärel V. Šemjagin andis kannatanule lapi, mida kannatanu pani kaelale, et katta verd. D. K koheselt pani ennast riidesse ja väljus koos V. Šemjagini koeraga korterist. V. Šemjagin jäi koju. Kannatanu jalutas V. Šemjagini koeraga ja seejärel tuli tagasi ja tõi koera tagasi korterisse. Edasi läks kannatanu trepist taas alla, öeldes V. Šemjaginile, et ta ei anna teda ülesse. Edasi läks kannatanu Maxima poole ja kutsus endale telefonitsi kiirabi välja, kuna tundis teravat valu. Enam kannatanu mitte midagi ei mäleta, aga teab ema sõnul, et tema sattus koomasse ja toibus alles
16. päeval septembri kuus. Haiglast sai välja
17. septembril. Kannatanu selgitas, et kuna nii tema kui ka V. Šemjagin on kinni istunud, siis neile sõna „pederast“ on väga solvav ja haavav. Kannatanu mäletas, et kaks korda kindlalt, aga võib olla rohkem nimetas süüdistatavat pederastiks. Süüdistatav tegi algul märkuse, seejärel ütles, et D. K paluks vabandust, kuid siis, kui kannatanu lasi püksid alla, siis justkui riivas V. Šemjaginit, tema läks tigedaks. D. K hinnangul oli süüdistatav peale lööki šokis, kuna iga inimene on šokis, kui mõistab, et on pussitanud. D. K puuduvad pretensioonid süüdistatava vastu. K sõnul on tal tervisega praegu kõik korras.
18. Noaga löömise ja kannatanu edasise käitumise osas on D. K ütlused riimuvad nii tunnistajate G T ja A S ütlustega kui ka 28.08.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga.
19. Asitõendi ehk Häirekeskuse helisalvestise 28.08.2021 vaatlusprotokollist koos selle lisaks oleva helisalvestisega (KoTo, tõendite köide, tl 1-14), milles on vaadeldud Häirekeskusesse tehtud kõnet nähtub, et D K helistas Häirekeskusesse
20. augustil 2021 kell 19:44 ja teatas, et teda löödi noaga kaela, vestluse jooksul kinnitab, et tal on väga valus ja palub abi. D K sõnul see juhtus 15 minutit tagasi Maxima kaupluse juures ja tema ei tea, kes seda tegi. Seejärel võttis telefonitoru üle tunnistaja G T, kes selgitas kannatanu asukohta ning seda, et kaela piirkonnas on isikul haav ning sealt tuleb verd. Politsei vormikaamera P19940 videosalvestise vaatlusprotokollist nähtub, et 24.08.2021 algusega 20:12:01 D K annab politseiametnikele selgitusi juhtunust, mille kohaselt Maxima lähedal lõi tundmatu isik teda noaga (KoTo, tõendite köide, tl 1-14).
21. Tunnistaja G T ütlused (KoTo, tl 46-48) tõendavad, et 24.08.2021 kella 20 paiku nägi tema D K noahaavaga Sillamäel Maxima juures ning kutsus talle kiirabi. Tunnistaja G T selgitas oma ütlustes, et kui tema kõndis poest Sillamäe linnas sain kannatanut näha, kellel oli lõikehaav, D K kutsus kiirabi ja tunnistaja aitas teda. Tunnistaja sõnul esimest korda nägi ta D K, kui kannatanu istus pingil Viru 28 juures ja oli joobeolekus. Seejärel 15-20 minutit hiljem tunnistaja nägi D K, kes ületas teed, nägi tuikuvat ja telefonitsi rääkivat. Tunnistaja nägi ka lapi, mis oli kannatanul ja mida ta pani kõrile ja mis oli verine. Hiljem, kui D K istus pingile, siis tunnistaja nägi temal vigastust kaela paremal küljel lõua all. See oli läbi lõigatud naha pealispind ja oli näha lihaseid. Tunnistaja sõnul kannatanul oli segane jutt ja ta kutsus kiirabi. Tunnistaja võttis D K telefoni ja jätkas ise kõne häirekeskusega.
22. Patrullpolitseiniku A S ütlustest (KoTo, tl 48 pöördel-50 pöördel) nähtuvalt oli väljakutse 24.augustil 2021 õhtul kella 20.00 paiku selle kohta, et Sillamäe linnas lõigati mehel kaela. Kui tunnistaja kohale jõudis, siis seal osutas kiirabi D K abi. Kannatanu oli alkoholijoobes. D K keeldus sellest, et kiirabi osutaks talle esmaabi, samuti vehkis kätega. Tunnistaja vestles kannatanuga Puru haiglas. D K kõne oli segane ja kiire, algselt rääkis ta ühte hiljem teist, tema käitumine oli agressiivne ja ebaadekvaatne. Kannatanu sõnul tundmatu meesterahvas lõikas 9 1-22-915 teda Narva-Jõesuus noaga. Tunnistaja nägi haiglas ka D K vigastust. Tal oli umbes 8-10 cm avahaav kaelal paremalt poolt. Tunnistaja tegi kannatanu vigastusest fotod. Tunnistaja antud ütlustega haakub D K isiku läbivaatuse protokoll, kus on fotodelt näha D K kaelavigastust (KoTo, tõendite köide, tl 15-19).
23. Praeguses asjas puudub eelnimetatud tunnistajate ja asitõendi vaatluse protokolli pinnalt vaidlus selles, et 24.08.2021 enne kella 19:44 kannatanut löödi noaga kaela. Nimetatu on tõendatud ka süüdistatava ja kannatanu ütlustega, ning selles osas kohtul alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtule esitatud tõendid. Tuleb aga tõdeda, et kannatanu ütlustes on vastuolud löögi saamise asukoha ja lööja isiku osas. Nii ütles 24.08.2021 kannatanu A S, et tundmatu meesterahvas lõikas teda noaga Narva-Jõesuus ja kõnes häirekeskusele, et tundmatu isik lõi teda Maxima kaupluse juures. Kuid kohtuistungil kannatanu ütles, et teda lõi süüdistatav Vladimir Šemjagin ja kohaks nimetas XXX korteri rõdu. Kohtuistungil kaitsja küsimusele vastas D K, et andis kohtuistungil võrreldes varasemaga teistsuguseid ütlusi kuna esialgu ei tahtnud üles anda onu V (süüdistatav Vladimir Šemjagin). Kohus peab sellist selgitust mõistuspäraseks ning usutavaks ning leiab, et D K kohtuistungil antud ütlusi saab pidada usaldusväärseks ka osas, mis puudutab fakti, et just Vladimir Šemjagin 24.08.2021 XXX korteri rõdul lõi teda noaga.
24. Esmalt märgib kohus, et kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad ja vaidlust ei ole faktilistes asjaoludes millal ja kus tegu toime pandi. Teo toimepanemise aeg ja koht ehk süüdistuse kohaselt 24.08.2021 kella 19:28 paiku XXX korteri rõdul on samuti tõendatud järgmiste tõenditega.
25. 31.08.2021 sündmuskoha XXX vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 30-63) tõendab olukorda sündmuskohal sh kuriteojälgede leidmist. Veremäärdumised on avastatud esimese ja teise korruste vahel oleval radiaatoril, teise ja kolmanda trepikoja põrandal, korteri nr XXX ukse ees maas. Lisaks on veremäärdumised avastatud korteri nr XXX elutoa seina pinnal. Rohkem vereplekke on aga avastatud rõdul, s.o rõdu piirdel telliste peal, rõdul oleval kapil ja rõdu ukseraamil. Rõdu ääre alt avastati veremäärdumisega tekkinud jalatsifragment. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub DNA proovide võtmise asukohad.
26. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldavateks objektideks on D K riided, mis olid võetud Ida-Viru Keskhaiglast, kuhu 24.08.2021 D.K oli toimetatud noahaavaga (KoTo, tõendite köide, tl 99-110). Vaatlus tõendab, et objektidel (T-särk, spordisärk Adidas, roosa värvi naise spordikampsun, meeste jope ENORGIE, meeste teksapüksid Indicode Jeans, tossud Nike, sokid) on verekahtlased määrdumised. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub DNA proovide võtmise kohad.
27. DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0816 lisadega (KoTo, tõendite köide, tl 64-76) tõendab, et kannatanu riietel ja sündmuskohal olevatest verekahtlastest määrdumistest (XXX korterist, rõdult ning sama maja trepikojast) võetud proovidest tuvastati kokkulangevus D K DNA profiiliga. Ekspertarvamuse p 1 ja 4 kohaselt saadi kõnealusest proovidest DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev D K DNAprofiiliga. D K ja Vladimir Šemjagini bioloogilist materjali leiti ka roosat värvi fliisilt. Ekspertarvamuse p 6 kohaselt saadi fliisilt võetud proovist DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada D K pärineva bioloogilise materjalii sisaldumist selles proovis, lisaks ei saa kindlalt välistada Vladimir Šemjaginilt pärineva bioloogilise materjalii sisaldumist selles proovis. Märgitust järeldub, et kannatanu riided ja sündmuskohal olevad proovid olid määrdunud D K verega. 10 1-22-915
28. Et sündmus toimus majas aadressiga Sillamäe, Viru pst 28 kella 19:28 paiku, kinnitab ka videosalvestis KÜ Viru pst 37b valvekaameratest ja nende asitõendi vaatlusprotokoll 31.08.2021, kus on näha 24.08.2021 kella 19:30 paiku kiilaspäist meesterahvast, kelle osas on alust arvata, et tegemist on kannatanuga, väljumas Sillamäe, Viru pst 28 majast ning kes hoiab heledat värvi riideeset vastu oma kaela paremat poolt (KoTo, tõendite köide, tl 91-97). Kannatanu kinnitas kohtuistungil tema ütluste selle videosalvestisega seostamisel, et kell 19:35:59 videos on näha, kuidas tema pärast pussitamist Vladimir Šemjagini majast lahkub.
29. Eelnevad asjaolud (D K kaelavigastus, teo toimepanemise aeg ja koht) haakuvad ka tunnistaja S C ütlustega (KoTo, tl 63-65). Tunnistaja noaga löömist ise ei näinud, küll aga tunnistaja selgitas, et 24.08.2021 kell 19 - 20 paiku õhtul, kui ta trepikotta sisenes tuli tema juurde mingi purjus meesterahvas. See meesterahvas tuli tunnistaja naabri Vladimiri koeraga. Meesterahvas oli veriseks löödud lõug, verd jooksis, tal oli mingi lapp käes. See koer tuli koos tunnistaja ja selle vigastatud isikuga trepikotta sisse.
30. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule eluohtliku neelu tungiva torkelõikehaava. Märgitu on üheselt tuvastatud ja tõendatud nii eelnimetatud tunnistajate kui ka kannatanu enda ütlustega vigastuste olemasolu ja kirjelduse osas, kuid ka kirjalike tõenditega. Kannatanul esinenud vigastused nähtuvad 24.08.2021 kell 20.30 isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 15-19), et D K on kaela piirkonnas umbes 6 sentimeetri laiust haav, seljas olev hele t-särk on vere kahtlaste plekkidega. Kannatanu tervisekahjustused ja nende eluohtlikkus nähtub samuti nii patsiendikaardist, kui ka antud ekspertarvamusest kohtuarstlikus ekspertiisiaktis. Nimelt SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaart nr. 21-116859 (KoTo, tõendite köide, tl 20-24) tõendab kannatanul 24.08.2021 tuvastatud tervisekahjustus – lahtine haav kaela piirkonnas paremal pool, sealhulgas on vigastuste põhjusena nimetatud noaga löök kaela piirkonda. Ekspertiisiaktis nr 21E-IDI0057 (KoTo, tõendite köide, tl 25-27) antud eksperdiarvamuse kohaselt esines D K neelu tungiv torke-lõikehaav paremal pool kaela eespinnal. Eksperdiarvamuse p 3 ja selle põhjenduste kohaselt on neelusse tungiv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Seejuures on tervisekahjustuse määratlemisel lähtutud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a määrusest nr 266, mille § 7 lg 2 p 8 nimetab eluohtliku tervisekahjustusena muuhulgas neelu ulatuva haava (kõigi koekihtide läbistus). On tähelepanuväärne, et ekspert on välja toonud, et vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga) võimalik, et 24.08.2021 kell 19.40 paiku.
31. Kõige eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kannatanu pidi olema saanud löögi noaga, mille tagajärjel tekkis talle neelu tungiv haav, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Samuti on ekspertiisiaktist ja ka patsiendikaardist kirja pandud nähtav kannatanul esineva vigastuse asukoht, iseloom ja võimalik tekkemehhanism. Need on seostatavad ka kannatanu ja süüdistatava ütlustest tuleneva kirjeldusega ühe korra noaga löömise kohta. Seega on maakohtu hinnangul üheselt tuvastatud kannatanule 24.08.2021 tekitatud eluohtlik tervisekahjustus.
32. Kuriteo toimepanemise riista avastatud ei olnud. Süüdistatava ütluste järgi nuga tema pani kohale, hiljem aga viskas metsas minema, et nuga ei meenutaks talle seda juhtumit. Tuvastatuks saab lugeda vaid seda, et tegemist oli noaga. Isiku ekspertiisiakti järgi torkelõikehaav on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga). Kannatanu nägi vaid haava, see oli kaela piirkonnas paremal. Süüdistatava ütluste järgi tegemist oli poest saadaval noaga, tera pikkusega 3-4 cm. Noa täpsemaid omadusi keegi peale süüdistatavat ei anna. Sellises küsimuses aga ainult süüdistatava ütlustele tugineda ei 11 1-22-915 saa. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut ühel korral noaga, mille täpsed mõõdud ja teised omadused jäävad tuvastamata.
33. Viimati käsitletud tõendid – tunnistajate ja süüdistatava ütlused, kirjalikud tõendid– kinnitavad kõik seda, et D K ütlused noaga löögi saamisest sel ajal ja kohas on usaldusväärsed. Ka see, kuhu ja millega teda löödi tema sõnade järgi, leidis kinnitust arstlikul kontrollil. Kõik need kokkulangevused annavad põhjust uskuda tema juttu selle kohta, kuidas see löömine konkreetselt juhtus. Kohtul pole põhjust arvata, et kannatanu seisund teo ajal ja vigastus on süüdistuses kirjeldatud sündmuse mäletamise osas D K ütluste usutavust kahandanud. Kõige eelneva taustal ei ole kohtul põhjust kahelda D K ütlustes ka osas, mis puudutab lööja isikut. Süüdistatav ise tunnistab kannatanut noaga löömist. D K tunneb süüdistatavat sünnist saati ja just süüdistatava korterist leiti verd, milles tuvastati kannatanu DNA. Ei ole ilmnenud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks D K peaks Vladimir Šemjagini peale valetama. Kuna tsiviilhagi ei ole, siis puudub kannatanul ka võimalik materiaalne huvi. D K ei oma pretensioone ega taotle ranget karistamist. Kohtul pole mingit reaalset põhjust kahelda selles, et D K räägib tõtt, kui ütleb, et sai tema kirjeldatud moel noaga löögi just Vladimir Šemjagini käest. Kohus leiab, et kannatanu D K ütlustes ei ole midagi sellist, mis võiks olla kohtu silmis eluliselt mitteusutavaks või ebareaalseks. Seega, vaatamata sellele, et kannatanu vahetult peale sündmust ütles, et tundmatu meesterahvas lõikas teda NarvaJõesuus/Maxima juures noaga – peab kohus kannatanu kohtus antud ütluseid usaldusväärseks. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda kannatanu ütluse usaldusväärsuses selles osas, et just Vladimir Šemjagin lõi teda noaga ja see juhtus korteris, kus Vladimir Šemjagin elab.
34. Järgnevalt peatub kohus tunnistaja J M ütlustel (KoTo, tl 66-67 pöördel). Kaitsja tunnistaja J M ütluste kohaselt Vladimir Šemjagin on positiivne ja lahke inimene, midagi halba ei osanud tunnistaja süüdistatava kohta öelda. Tunnistaja sõnul ka alkoholijoobes süüdistatav käitus alati rahulikult. Esmalt märgib kohus, et asjas puudub vaidlus, et Vladimir Šemjagin on rahumeelne inimene ja käitub ka joobeseisundis rahulikult. Seda kinnitasid nii süüdistatav kui ka kannatanu. Vastupidi, 24.08.2021 kannatanu oli agressiivne ja solvas V. Šemjaginit. Seega, maakohtul puuduvad igasugused alused kahelda, et Vladimir Šemjagin loetletud positiivsetele omadustele ei vastanud. Analüüsides aga J M positiivselt iseloomustanud ütlusi, tuleb välja tuua, et tema pole avaldanud, et oleks Vladimir Šemjaginiga omanud kokkupuudet konfliktsituatsioonides, Vladimir Šemjagini ärritunud olekus või muudes sarnastes olukordades. On üldteada, et ükski inimene pole pidevalt ja üksnes positiivsete emotsioonide meelevallas. Seega ei saanud ka Vladimir Šemjagin tunda üksnes ja ainult positiivseid emotsioone. Märgitust järeldub, et kuna J M pole Vladimir Šemjagini näinud konfliktsituatsioonides ja ärritunud olekus, siis ei oska ega tea tema anda ütlusi Vladimir Šemjagini käitumise kohta neil hetkedel. Seega J M ütlused ei anna informatsiooni ega teavet 24.08.2021 XXX korteri rõdul aset leidnud sündmuse ega ka selle võimalike põhjuste kohta ja tema ütlused tõendina on sekundaarse tähendusega.
35. Kokkuvõtes kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja 24.08.2021 XXX korteris Vladimir Šemjagini ja D K vahel toimunu osas usaldusväärsed. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele, tuvastab kohus, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas Vladimir Šemjagin lõi noaga D K kaela, millega tekitas eluohtliku neelu tungiva torkelõikehaava. D K surm jäi saabumata, kuna ta sai vajalikku arstiabi. Antud asjaolude üle puudus kriminaalasjas ka vaidlus.
36. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud ning puudub vaidlus ka selles, et 24.08.2021 XXX korteris kannatanu on enne teda noaga löömist käitunud süüdistatava suhtes solvavalt ning Vladimir Šemjagini tegu oli tingitud D K käitumisest. 12 1-22-915 Nimetatu on tõendatud nii Vladimir Šemjagini kui ka D K ütlustega. Kohus märgib, et vigastuseni viinud sündmuste käigu puhul on tegemist olukorraga, kus otsesteks tõenditeks on üksnes kannatanu ja süüdistatava ütlused. Kannatanu ja süüdistatava ütlustes puudub vastuolu osas, mis põhjusel ja kes konflikti alustas, miks Vladimir Šemjagin üldse D K noaga lõi. Kohtuliku uurimise tulemusena on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, et kannatanu oli liigtarvitanud alkoholi ega kontrollinud enda käitumist ning tema nimetas korduvalt V. Šemjaginit pederastiks. Vladimir Šemjagin palus, et kannatanu paluks vabandust tema ees rõdul. D. K polnud nõus vabandama ega oma sõnu tagasi võtma. Seejuures D. K solvamist jätkas, lasi põlvedeni püksid alla, võttis kätte suguelundit ja ütles: "No lase käia," täpsemalt aga võta nüüd suhu ning hakkas Vladimir Šemjagini suunas minema. V. Šemjagin otsustas D. K karistada ja lõi tema käes oleva noaga kannatanu kaela, mis ulatus kuni neeldu ning millega tekitas eluohtliku tervisekahjustuse.
37. Olles tuvastanud põhilisi tehiolusid antud asjas, asub kohus kontrollima, kas süüdistatava teos on

§ 113lg 1 - 25 lg 2 (või mõne teise) kuriteokoosseisu tunnuseid ja kuidas V.

Šemjagini teod tuleb kvalifitseerida. III Õiguslik hinnang Süüdistatava teo kvalifitseerimine

§ 113lg 1 – § 25 lg 2 järgi 40.

Vladimir Šemjaginile esitatud süüdistus on kvalifitseeritud

§ 113

lg 1 – § 25 lg 2 järgi.

§ 113

lg 1 –

§ 25lg 2 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise katse eest.

Tapmine on koosseisutüübilt suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma.

1. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-111-16 sedastanud, et isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-68-12, p 11) ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd puudub süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada. Seega, tuleb esmajoones hinnata, millise teo sooritamisele oli Vladimir Šemjagini tahtlus suunatud. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1128-06 märgitut, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta 13 1-22-915 järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine (RKKK 3-1-1-128-06 p 11; 3-1-1-40-13 p 12). 42. Kohtu hinnangul viitab noaga kaela piirkonda löömine, et Vladimir Šemjagin tegutses tapmistahtlusega. Kuigi Vladimir Šemjagin lõi kannatanut noaga vaid ühe korra, tekkis selle tulemusel kannatanu elule vahetu oht, seega oli kohtu hinnangul tegemist tapmisele suunatud teoga. Ta pidas kannatanut noaga lüües võimalikuks kannatanu elu ohtu seadmist ning möönis seda, seega tegutses ta võimaliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Kaudse tahtluse puhul ei pea isik materiaalsete deliktide puhul olema tagajärje saabumises kindel, vaid seda peetakse üksnes tõenäoliseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 1-175883, p 13). Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks tuleb lugeda isiku nõustumine koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmine, s.o toimepanija poolt enda käitumises süüteokoosseisu realiseerumise ohu (tagajärje saabumise) heakskiitmine, sellega soostumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-14205). Kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistataval oleks olnud eesmärk kannatanut tappa. Samas lüües kannatanut noaga kaela piirkonda, oli Vladimir Šemjaginil alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi ehk kannatanu surma. Süüdistatav selgitas ütlustes, et ta saab aru, milliseid tagajärgi selline tegu üldjuhul kaasa toob. Nimelt süüdistatav tunnistanud, et mõistab, kui õrn kehaosa on inimese kael ning, et kaelas olevate veresoonte vigastamisel võib kaasneda inimese surm. Kohtu hinnangul oli süüdistatava tegu suunatud surma põhjustamisele ning ta oli alustanud tegu, mis võis tema ettekujutuse järgi põhjustada kannatanu surma. Ka mõistliku kõrvaltvaataja arusaama kohaselt on inimese kaela piirkonda löömine selline tegu, mis on tagajärjena kohane kaasa tooma kannatanu surma. D K surm jäi saabumata, kuna ta helistas ise häirekeskusele ja sai vajalikku arstiabi.
5. Asjaolud, et kannatanu oli süüdistatava hinnangul pärast vigastuse saamist normaalses seisundis, keeldus kiirabist ja oli võimeline iseseisvalt sündmuskohalt lahkuma, ei ole määrava tähendusega tahtluse tuvastamisel. Teotahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise hetkeseisuga (RKKKo-d nr 3-1-1-14-12 p 12.2, 3-1-1-111-16). Hilisem abi kutsumine ei saanud süüdistatavale löömise tegemise hetkel anda alust sellistele asjaoludele tuginedes loota tagajärje mittesaabumisele, sest noaga löömisel kaela piirkonda võib surm saabuda silmapilkselt või väga kiiresti. Et süüdistatav oli sellest teadlik, nähtub ka tema enda ütlustest. Pärast kannatanu noaga löömist ei olnud süüdistataval kuidagi võimalik kontrollida sündmuste edasist kulgu, millest tulenevalt ongi põhjendatud järeldada, et süüdistatav möönis noaga löömisel mistahes tagajärge, sealhulgas ka kannatanu surma saabumise võimalust.
6. Süüteokatse objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Vladimir Šemjagin lõi kannatanut noaga kaela, seega alustas

§ 113lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist.

Kuna kannatanu sai meditsiinilist abi ja jäi ellu, jäi saabumata

§ 113lg-s 1 sätestatud tagajärg – kannatanu surm.

45. Kohtu hinnangul on Vladimir Šemjagini tegu käsitatav lõpetatud süüteokatsena. Isiku surma põhjustamiseks piisab ühest löögist kaela piirkonda. Et süüdistatav seda teadvustas, nähtub ka tema enda ütlustest. Sellises olukorras tagajärje ärahoidmine eeldab vältimatult süüdistatava poolt vallandatud kausaalahelasse sekkumist.

§ 42

lg 1 ls 1 kohaselt loobub täideviija lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje. Lõpetatud süüteokatse puhul on võimalik üksnes loobumine tegevusega – isik peab vabatahtlikult ja aktiivselt ära hoidma süüteo lõpuleviimise (vt J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud 14 1-22-915 väljaanne. Juura 2021, § 42 komm 2.1). Kohus on tuvastanud, et pärast kannatanu löömist süüdistatav lasi sündmustel kulgeda omasoodu ja ei teinud midagi võimaliku surma saabumise ära hoidmiseks. Kui kannatanu ise ei oleks abi kutsunud ja lasknud Vladimir Šemjagini algatatud kausaalahelal kulgeda, oleks kannatanu väga tõenäoliselt surnud. 46. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Vladimir Šemjagin oma teoga täitnud

§ 113

lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu. Provotseeritud tapmise süüteokoosseisu tunnuste puudumine 47. Kaitsja taotles V. Šemjagini teo ümberkvalifitseerimist

§ 115

- 25 lg 2 järgi ehk tapmise katseks, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne solvamine V. Šemjagini suhtes. Kaitsja hinnangul on süüdistatava ja kannatanu ütlustega tõendatud, et kannatanu provotseeris V. Šemjaginit kuritegu toime panema. Kannatanupoolne solvamine nii sõnade, kui ka tegevusega oli V. Šemjagini jaoks raske ning see põhjustas V. Šemjaginil äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi ning selles seisundis pani ta toime tapmise katse. 48. Prokurör vaidles vastu kaitsja seisukohale, et süüdistatav pani teo toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis

§ 115mõistes.

Prokuröri hinnangul pole kohtule esitatud selliseid tõendeid, mille kohaselt saaks väita, et Vladimir Šemjaginil oleks tekkinud tugev emotsionaalne reaktsioon, mis oleks pärssinud oluliselt tema võimet kaalutletult ja adekvaatselt kannatanu ründele vastata. 49. Maakohus nõustub prokuröriga ja on eelnevalt tuvastatu pinnalt seisukohal, et V. Šemjagini tegu ei ole võimalik ega põhjendatud kvalifitseerida

§ 115- 25 lg 2 järgi.

Maakohus ei tuvastanud süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit

§ 115mõistes.

Kaitsja kohtukõnes esitatud käsitlus, et V. Šemjagin andis noalöögi kannatanule tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oli talle tekkinud kannatanu käitumise tõttu vahetult enne sündmust, ei ole millegigi tõendatud ja on ümber lükatud kohtule prokuröri poolt esitatud tõenditega. 50.

§ 115

näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Senises kohtupraktikas on selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinnangu andmise teel. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka näiteks kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, solvumine, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate emotsionaalsete reaktsioonidega, mis võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti toimepanija suhtes toimepandud vägivalla- ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Erutusseisund on juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt, mitte ainult süüdistatava ütlustega.

§ 115koosseisu tuvastamisel on lubatud tugineda kõigile tõenditele.

Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes toimepandud vägivallale või solvamisele (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 11.1 ja
3. juuli
4. a otsus asjas nr 1-18-10214/92, p 17).
5. Andmaks hinnangut süüdistataval erilise hingelise erutuse esinemise võimalikkusele, tuleb kohtu arvates vältimatult analüüsida noalöögile eelnenud sündmusi. Esmatähtis on seejuures 15 1-22-915 tuvastada, et esineb

§ 115

nimetatud hingelise erutuse päästik ehk kannatanu eelnev vägivald või solvamine tapja suhtes. Kohus tuvastas eelnevalt, et 24.08.2021 XXX korteris kannatanu on enne teda noaga löömist käitunud süüdistatava suhtes solvavalt ning Vladimir Šemjagini tegu oli tingitud D K käitumisest. Kannatanu nimetas korduvalt V. Šemjaginit pederastiks, samuti lasi ta põlvedeni püksid alla, võttis kätte suguelundit ja ütles: "No lase käia," täpsemalt aga võta nüüd suhu. V. Šemjagin selgitas, et tema jaoks, kui on nõukogude ajal kinni istunud isikul, solvang „pederast“ on väga solvav ja selle solvangu eest V. Šemjagin lõi D. K. V. Šemjagin lisaks selgitas, et kui D. K poolt poleks selliseid solvanguid ja tegevusi, siis ta ei oleks löönud teda noaga. Arvestades kirjeldatud situatsiooni ja solvanguid on kohus seisukohal, et tegemist oli kannatanu solvava käitumisega ja tema käitumine kutsus esile süüdistatava ründe. 52. Ehkki kahtlust ei ole, et kannatanu kutsus solvava käitumisega ise esile süüdistatava ründe, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Erialakirjanduses ja kohtupraktikas on selgelt väljendatud seisukohta, et kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, kuid erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada

§ 113või § 114.

53. Prokurör on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale, et Riigikohus on lahendis nr 118-10214 jõudnud seisukohale, et kannatanu esile kutsutud hingelise erutuse seisund peab olema eriline, millele osutab

§ 115koosseisukirjelduses kasutatud sõna „tugev“.

See ei ole lihtsalt ehmatus, ärritus vms, vaid selle all tuleb mõista kannatanu vägivalla või solvamise tagajärjel tekkinud tugevat emotsionaalset reaktsiooni, mis pärsib oluliselt toimepanija võimet vahetult tapmisteo ajal kaalutletult ja adekvaatselt kannatanu ründele vastata. Seega analüüsib kohus järgnevalt süüdistatava emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, kontrollimaks, kas tegemist võib olla vastutust kergendava isikutunnusega

§ 24lg 3 mõttes.

1. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et V. Šemjagin käitus teo ajal täiesti kaalutletult ja adekvaatselt. V. Šemjaginil puudus igasugune äkki tekkinud tugevast hingelisest erutusest põhjustatud reaktsioon kannatanu solvangule – V. Šemjagin vaid nõudis, et D. K vabandaks ja selgitas viimasele, et need solvangud ei ole vastuvõetavad varasemalt vanglakaristust kandnud isikutele. Kuna aga kannatanu ei vabandanud ja võttis püksid maha, öeldes suhu võtmisest, siis V. Šemjagini sõnul otsustas ta kannatanut karistada ja lõi teda noaga. Pärast ühe korra noaga löömist lõpetas süüdistatav oma tegevust kohe ning käitus edasi samuti kaalutletult, kui pani noa ära, andis riidelapi ja pakkus kiirabi kutsuda, kui aga kannatanu lahkus, siis V. Šemjagin heitis magama. Selline käitumine ei vasta kohtu hinnangul tugeva hingelise erutuse tunnusele. Seega, kohus ei ole tuvastanud hingelise erutuse seisundile omaseid tunnuseid, süüdistatav tegutses läbimõeldult ja kaalutletult. Ka tegu ise, üks kord noaga löömine, ei viita kontrollimata raevuhoo esinemisele ning sellele, et V. Šemjagin oli endast väljas. Kohtu hinnangul vastas V. Šemjagin kannatanu solvangule vastavalt temal olevale arusaamisele, kuidas sarnases olukorras tuleb varasemalt vangis viibinud isikul käituda. V. Šemjagin avaldas istungil, et on vanglas ise näinud, kuidas pederastiks sõimanud isikut pussitas teine noaga, kes tõendas sellega, et ta pole pederast. Ehk saab järeldada, et vägivalla kasutamine antud situatsioonis on olnud pigem V. Šemjagini valik kui emotsioonide kontrollimatus. V. Šemjagin otsustas D. K karistada, et tema aru saaks, et käitub ebameeldivalt.
2. Ka V. Šemjagini poolt kohtus antud ütlustest ei nähtu tunnuseid, mis viitaksid erilise hingelise erutusseisundile. Süüdistatava sõnul nimetas D. K põhjuseta teda korduvalt pederastiks. V. Šemjagin selgitas, et tema jaoks on tegemist väga solvava sõnaga. Tema sees oli kõik segaduses ja tema hakkas keema vihast, kuid seekord V. Šemjagin hoidis ennast vaos ja ütles, et kannatanu paluks vabandust, kuid D. K vabanduste asemel võttis püksid jalast ära, 16 1-22-915 võttis kätte suguelundit ja ütles: "No lase käia," täpsemalt aga võta nüüd suhu. Edasi kõik toimus väga kiiresti, arvatavasti võttis kätte noa, mis oli rõdu aknalaual ja lõi D. K. Seejärel tema nägi, et D. K verd jookseb ja tegi ettepaneku kiirabi kohta. Nuga V. Šemjagin pani kohale, hiljem aga viskas metsas minema, et nuga ei meenutaks talle seda juhtumit. Pärast noaga löömist V. Šemjagin mäletas, et tõi vannitoast D. K lapi. D. K läks koju, tema aga heitis magama. Seega V. Šemjagin kirjeldab täpselt detailides, mis tema visiooni kohaselt toimus, ta kirjeldab nii enda kui kannatanu käitumist, vigastuse tekitamise viisi ja käitumist peale rünnet. Tema ütlusi ja tema kirjeldus toimunust on kooskõlas teiste tõenditega. Nendes ütlustes ei osuta süüdistatav tugevale hingelisele erutusele. Tema sõnul ei reageerinud ta algul kannatanu solvangutele emotsionaalselt, vaid hoidis ennast vaos. Pärast kannatanu pükste äravõtmist ja vahetult enne noaga löömist ei ole süüdistatav ka kõnelenud sõnagagi oma erilisest emotsionaalsest seisundist ega viidanud ühelegi tunnusele, mis sellist seisundit temal iseloomustaks või tõendaks. Süüdistatava sõnul mäletab ta oma seisundit sel ajahetkel väga ähmaselt, aga seda põhjusel, et pärast noaga löömist, selle stressi tõttu oli tema silmi ees ja mõtetes ainult kannatanu. Kohus on seisukohal, et tegemist on kaalutletud sündmuse kirjeldusega. Kirjeldatud olukord ei iseloomusta kuidagi inimese käitumist, kellel on tugev hingeline erutuse seisund.
3. Ka kannatanu kinnitab, et V. Šemjagin ei reageerinud agressiivselt ega muud moodi eriliselt tema solvangutele. Kannatanu mäletas, et kaks korda kindlalt, aga võib olla rohkem nimetas süüdistatavat pederastiks. Kannatanu sõnul süüdistatav tegi algul märkuse, seejärel ütles, et tema paluks vabandust. Kannatanu ütluste kohaselt, V. Šemjagin oli haavatud, kuid ei olnud tige, kui aga ta lasi püksid alla, siis justkui riivas V. Šemjaginit, ta läks tigedaks. Kannatanu hinnagul oli süüdistatav peale lööki ka šokis. Samas aga ei viidanud kannatanu ühelegi tunnusele, V. Šemjagini välimuse eripärale (nt kahvatumine, hääle muutumine, käte värisemine jne), mille alusel saaks teha järelduse, mis sellist seisundit (tige, šokis) V. Šemjaginil iseloomustaks või tõendaks. Kannatanu sõnul just tema oli agressiivne, V. Šemjagin aga reageeris solvangutele rahumeelselt, käitus tasakaalukalt ja seda ka ajal, kui kannatanu teda korduvalt solvas.
4. Tugevat hingelist erutust võivad soodustada lisaks kannatanu provokatsioonile toimepanija isikulised eripärad (nt kalduvus impulsiivsusele), hetkeseisund (nt väsimus, kurnatus või stress, aga samuti joobeseisund ning ealised iseärasused (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuli
6. a otsus asjas 1-18-10214). Märkimisväärne on asjaolu, et V. Šemjagin oli kergelt napsitanud, D K oli aga tugevalt joobes. V. Šemjagini, kannatanu ja tunnistaja J. M arvates V. Šemjagin on nii kaine peaga kui alkoholi tarvitanuna rahulik inimene. Seega, ei ole süüdistatav iseloomult kalduv impulsiivsusele ja emotsionaalselt on rahumeelne. On tuvastatud ka, et süüdistatav teadis, et D K alkoholijoobes käitub ebameeldivalt inimeste vastu, kuna tema nähes on ka varem kannatanu käitunud teiste suhtes ebaviisakalt. Seega ei olnud D. K käitumine V. Šemjagini jaoks erandlik olukord, mis vähendab kohtu hinnangul võimalust, et selle tulemusena oleks tal tekkinud eriline hingeline erutus.
7. Kohus ei välista seejuures sugugi, et vahetult sündmuse eel ja selle käigus oli V. Šemjagin emotsionaalselt erutunud või ärritunud, millele avaldas mõju nii alkoholi tarbimine, kui kannatanu käitumine. Samas ei ole kohtu hinnangul kriminaalasjas uuritud selliseid tõendeid, mis viitaks sellega seoses süüdistataval just äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundile, süüdistatav käitus rahulikult ja kaalutletult. Süüdistatav ise küll mainib enda mälulüngast pärast sündmust, kuid tema käitumine on muude tõendite pinnalt olukorrale kohane. Siinjuures on oluline tähele panna, et üksnes toimepanija häiritus või erutus teo ajal pole 17 1-22-915 iseenesest veel piisavad, et kõneleda tugevast hingelisest erutusest, vaid see peab olema midagi enamat.
8. Kohtupraktika kohaselt on ilmselge, et konfliktsituatsioonis olles on inimesed üldjuhul teataval määral hingelise erutuse seisundis. Samuti on kohtupraktika põhjal teada, et enamik tapmistest pannakse toime ajendatuna eelnevast pooltevahelisest konfliktist, mille käigus on konflikti osapooled üksteist kas varasemalt või vahetult eelnevalt tekkinud tüli käigus halvustanud, solvanud, löönud või käitunud muul ebakohasel viisil. Kuid see ei anna veel põhjust käsitleda kõiki neid tegusid provotseeritud tapmistena. Kaitsja põhjendustega nõustudes tuleks tõdeda, et provotseeritud tapmisena on vabandatav iga tahtlik tapmine, mis ajaliselt järgneb solvangutele. Nimetatud seisukoht ei haaku aga ei seadusandja tahte ega ka kohtupraktikaga. Provotseeritud tapmisest saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud, et kannatanu käitumine kutsus esile mitte lihtsalt hingelise erutuse, vaid tugeva hingelise erutuse. Seega mitte igasugune erutusseisund ei anna alust tapmise kvalifitseerimiseks

§ 115järgi.

60. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et V. Šemjagin vastab erilisele isikutunnusele

§ 115

tähenduses ehk oleks tegu toime pannud kannatanupoolse solvamisele reageerides äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Kaitsja väide V. Šemjaginil esinenud tugeva hingelise erutuse seisundi kohta on paljasõnaline ja ei ole kohtus tõendamist leidnud. Õigusvastasus ja süü 61. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kuigi menetlusosalised ei tõstatanud küsimust hädakaitse olemasolust, peab kohus süüdistatava ja kannatanu ütluste sisu arvestades seda vajalikuks käsitleda. Nimelt sätestab

§ 28

lg 1, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega eeldab hädakaitse esimesena objektiivset hädakaitseseisundi olemasolu, s.o vahetut õigusvastast rünnet hädakaitse teostaja või teise isiku õigushüvedele.

1. Kohus leiab tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt, et antud juhul ei esinenud vahetut õigusvastast rünnet süüdistatava suhtes, mis annaks süüdistatavale õiguse hädakaitsele. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et oleks Vladimir Šemjagin tõrjunud vahetult või vahetult eesseisvat rünnet. Kohus tuvastas eelnevalt, et 24.08.2021 XXX korteris kannatanu on enne teda noaga löömist käitunud süüdistatava suhtes solvavalt ja süüdistatav lõi kannatanut noaga olukorras, kus kannatanu lasi püksid põlvedeni alla, võttis enda kätte suguelundi, ütles: "No lase käia," täpsemalt aga võta nüüd suhu ning hakkas Vladimir Šemjagini suunas minema. Samas ükski tõend ei viita sellele, et kannatanu oleks suhu võtmise ettepaneku tegemisel üritanud süüdistatavat vägistada, lüüa, peksta vms. Seega, puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu oleks süüdistatava elu, tervis või vabadus ähvardanud.
2. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt rünne on inimese tegu, millega ohustatakse või kahjustatakse õigushüve ning mis on ründena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – tavaliselt agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Kohtu arvates, kannatanu käitumine oli solvava mitte ähvardava iseloomuga. Ka süüdistatava sõnul oli kannatanu käitumine tema jaoks solvav ning sel põhjusel Vladimir Šemjagin otsustas kannatanut karistada. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest ei nähtu, et Vladimir Šemjagin oleks 18 1-22-915 palunud kannatanul tagasi tõmmata või eelnevalt hoiatanud, et lööb teda, vaid süüdistatava sõnul ta kohe ründas tema suunas liikunud kannatanut.
3. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Süüdistatav Vladimir Šemjagin ei ole oma ütlustes väitnud, et ta kartis kannatanut või, et kirjeldatud situatsioonis tundis ta ohtu enda suhtes. Süüdistatav enda ütluste kohaselt teadis, et D K alkoholijoobes käitub ebameeldivalt inimeste vastu, samas V. Šemjagin ise kutsus teda enda korterisse külla, kus nad koos tarvitasid alkoholi, peale solvanguid kutsus süüdistatav kannatanut ka rõdule. Seejuures süüdistatav oli kergelt napsitanud, D K oli aga tugevalt joobes ja kõikus. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt toimus kõik väga kiiresti, kannatanu ütluste kohaselt läks umbes 10-20 sekundit aega enne kui V. Šemjagin teda noaga lõi. Seega oli V. Šemjaginil piisavalt aega, et oma võimalikku käitumist planeerida. Praeguses asjas tuvastatud asjaolud annavad põhjuse järeldada, et antud olukorras süüdistatava hüve kahjustamine ei olnud tõenäoline. Kohtu arvates, puudusid asjaolud, mis oleks reaalselt süüdistatava elu või tervist ohustanud ning nõudnud noaga lööki kaela piirkonda. Asjaolu, et kannatanu liikus süüdistatava suunas ei tähenda, et ta tingimata tahtis süüdistatavat rünnata. Tõenditest ei tulene tõsikindlalt, et kannatanu tahtis süüdistatavat rünnata. Kannatanu ei osanud öelda miks ta selliselt käitus. Süüdistatav ise ei tugine sellele, et teadis kannatanu eesmärki ja tundis sel hetkel ohtu D K. Oluline on ka see, et süüdistatav pole ütlustes väitnud, et noa kasutamine oleks olnud vajalik tema kaitseks. Löömise motiivi põhjendas süüdistatav, et kasutas ta nuga selleks, et kannatanut karistada pükste võtmise eest ja selle eest, et ta suhu võtmisest ütles.
4. Sellega seoses ei tuvasta kohus Vladimir Šemjaginil hädakaitseseisundi tekkimist. Kuna Vladimir Šemjagin ei viibinud D K löömise ajal hädakaitseseisundis ja muid õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole praeguses asjas alust analüüsida, on Vladimir Šemjagini tegevus õigusvastane.
5. Vladimir Šemjagini süüdivuses

§ 32

lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör.

1. Seega on Vladimir Šemjagini tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
2. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. 69.

§ 113

lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Vladimir Šemjagini võimalik karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. 70. Kohus tuvastas, et Vladimir Šemjagini tegu jäi katsestaadiumi.

§ 25

lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt võib karistusseadustiku üldosas nimetatud juhtudel kohus kergendada isiku karistust.

§ 113

lg 1 –

§ 25

lg 2 alusel mõistetava karistuse puhul tuleb seda arvestada – 19 1-22-915 kohtu hinnangul oleks Vladimir Šemjaginile ka sanktsiooni minimaalses määras mõistetav karistus teo ebaõigussisu arvestades liialt karm.

1. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt katse korral on oluline arvestada põhjusi, miks süütegu ei õnnestunud lõpule viia. Oluline on arvestada katse jõudmist lõpuleviimise lähedale, katseteo ohtlikkust jms. Otsuses nr 3-1-1-70-16 on Riigikohus leidnud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänu teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne (p14).
2. Kohus peab

§ 60alusel karistuse kergendamist võimalikuks, kuna tegemist oli ühe löögi katsega.

Kuigi süüdistatava löök oli intensiivne, kestis tegevus vaid lühidalt ning alkoholi tarbinud kannatanu ei tundnud esialgu valu ja oli võimeline iseseisvalt sündmuskohalt lahkuma.

§ 60

kohaldamise jaoks on tähtis ka see, et Vladimir Šemjagin ei ole kuriteo toimepanemist planeerinud ega ettevalmistanud. Kannatanu kutsus ise oma käitumisega süüdistatava ründe. Samuti on oluline see, et kannatanu ja süüdistatav olid rõdul kahekesi ja kolmandad isikud ei olnud konflikti kaasatud ega kuriteoga ohustatud. Käesolevas asjas on ka tähtis silmas pidada, et kannatanu jaoks fataalse tagajärje saabumise hoidsid ära küll kiirabi väljakutsumine ja kannatanule õigeaegse arstiabi osutamine, kuid Vladimir Šemjagin pakkus kannatanule kiirabi väljakutsuda, millest kannatanu ise loobus ja süüdistatav andis kannatanule riidelapi verejooksu peatamiseks.

1. Kohus lähtub oma kaalutlustes teo ebaõigussisu kohta ka sellest, et Vladimir Šemjagini otsustused olid tõenäoliselt mõjutatud alkoholijoobega kaasnenud tajuvigadest. Samuti arvestatakse kannatanu suhtumisest süüdistatavasse. Nimelt on kannatanu juba sündmuskohal märkinud, et ei anna süüdistatavat välja. Kohtuvaidlustes aga avaldas, et tema ei soovi süüdistatavale karistust, kuna tema ise provotseeris Vladimir Šemjaginit selleks, et ta sooritas oma tegu.
2. Kergendatud karistuse ülemmäär ei või

§ 60

lg 2 järgi ületada 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäära ning

§ 60

lg 3 tulenevalt on kergendatud karistuse alammäär karistusseadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Vangistuse puhul on see

§ 45lg 1 kohaselt kolmkümmend päeva.

Praegusel juhul on

§ 60lg 2 alusel korrigeeritud karistuse ülemmäär 10 aastat vangistust.

Seega lähtub kohus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi toimepandud teo puhul karistuse mõistmisel karistusraamidest kolmkümmend päeva kuni 10 aastat. 75. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Kohus märgib, et antud juhul kergendatud karistuse keskmine määr on 5 aastat vangistust. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning 20 1-22-915 süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28).
3. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et ilmselgelt pani süüdistatav toime ohtliku isikuvastase süüteo, mida kinnitab juba seadusandaja poolt ette nähtud sanktsiooni raskus. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada sellega, et tegemist oli ühe noalöögiga ning õnneks jäi tegu katse staadiumisse. Samas ründas süüdistatav kannatanut noaga kaela, kus asuvad suured arterid ja põhjustas sellega ekspertiisiakti kohaselt eluohtliku neelu tungiva torke-lõikehaava. Esimese astme kuritegu jäi lõpule viimata, s.o kannatanu surm jäi saabumata süüdistatava käitumisest sõltumatutel asjaoludel ja üksnes kiire meditsiinilise abi osutamise tõttu. Vladimir Šemjagin ei kutsunud kannatanule kiirabi ega tundnud huvi enda poolt tekitatud tagajärgedesse ja seda arvestades, et süüdistatav ja kannatanu on tuttavad kannatanu sünnist saati. Pärast kuriteo toimepanemist Vladimir Šemjagin heitis magama. Seega oli Vladimir Šemjaginil kannatanu seisundist ükskõik. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta seda, et Vladimir Šemjagin lõi kannatanut noaga kaudse tahtlusega, seega pani ta tapmisekatse toime tahtluse nõrgima vormiga. Kannatanu on nüüdseks paranenud. Kohtuitsungil kannatanu kinnitas, et ei oma pretensioone Vladimir Šemjagini vastu ja antud vigastuste tulem ei ole tema tervist käesoleval ajal mõjutav. Seega leiab kohus, et Vladimir Šemjagini süü vastab sanktsiooni keskmisele määrale.
4. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Küll aga esineb karistust kergendav asjaolu. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta seda, et kannatanu solvav käitumine kutsus vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise ajendiks. Kannatanu provotseeriv käitumine võib sõltuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest olla käsitatav kergendava asjaoluna just

§ 57lg 2 mõttes.

Selleks tuleb aga kohtul muu hulgas tuvastada, et kannatanu provokatsioon kutsus vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise üheks ajendiks (RKKKo 3-1-1-72-16 p 6). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kannatanu on enne teda noaga löömist käitunud süüdistatava suhtes solvavalt ning Vladimir Šemjagini tegu oli tingitud D K käitumisest, kuid see ei ole kutsunud süüdistatavas esile tugeva hingelise erutuse seisundit. Seega kannatanu käitumine omas olulist tähtsust sündmuse kulgemisele ning vähendab selliselt Vladimir Šemjagini süüd. Siinkohal aga arvestab kohus ka seda, et Vladimir Šemjagin, teades kannatanu käitumises alkoholijoobeseisundis kutsus ise teda külla, kus tarvitas koos temaga alkoholi. 78. Kaitsja palus arvestada karistust kergendava asjaoluga, et süüdistatav Vladimir Šemjagin on kannatanuga leppinud. Kaitsja rõhutas, et kannatanu ei oma pretensioone Vladimir Šemjagini vastu, süüdistataval ka pole pretensioone kannatanu suhtes ning tema kahetseb 24.08.2021 tema korteris jutunut. Esmalt märgib kohus, et kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus süüdistatava käitumises puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Kohtupraktika kohaselt ei ole alust rääkida kahetsuse puhtsüdamlikkusest kui süüdistatav end süüdi tunnistanud ei ole, ka ei ole süüdistatav kannatanu ees vabandanud (vt nt 3-1-1-88-14, p 11). Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte paljasõnaline kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.t kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Süüdistatav Vladimir Šemjagin on viimases sõnas avaldanud, et tal on väga kahju, et nii juhtus, aga mitte mingil juhul ei tunnista oma süüd

§ 113lg 1 – 25 lg 2 järgi.

Kui kannatanu ei võtaks püksid maha, siis Vladimir Šemjagin ei teeks seda ja midagi ei juhtuks. Selliselt avaldatus ei kajasta süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes kahetsust. Süüdistatav kahetseb sündmust kui sellist, mitte oma tegu ega saabunud tagajärje. 21 1-22-915 Teo ja saabunud tagajärje osas süüdistatav siirast kahetsust ei ole avaldanud. Ka siirast kahetsust kannatanu ees ei ole Vladimir Šemjagin avaldanud. Maakohtul ei kujunenud veendumust, et Vladimir Šemjagin puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. 79. Kohtulikul uurimisel ei täheldanud kohus ka süüdistatava leppimist kannatanuga (

§ 57lg 1 p 9).

Kuna süüdistatava kohtuistungil avaldatust ei nähtunud soovi kannatanuga leppida, siis pole põhjandatud asjaolusid, et kannatanu ei soovinud süüdistatava karistamist ja avaldas, et ei oma pretensioone süüdistatava vastu, käsitleda

§ 57lg 1 p 9 tähenduses karistust kergendavana, s.o kannatanuga leppimisena.

Ühepoolset, s.o ainult kannatanust lähtuvat leppimist, ilma et leppimiseks oleks soovi avaldanud ka süüdistatav, ei ole põhjendatud käsitleda

§ 57lg 1 p 9 tähenduses kannatanuga leppimisena.

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt süüdistatava ja kannatanu leppimise (p 9) eesmärk on kaasata süüdistatav ja kannatanu kuriteo kui konflikti lahendamisse ning tegelda kuriteoni viinud konflikti põhjustega. See võimaldab kuriteo ohvri suuremat kaasamist otsustusprotsessi, mis suurendab inimeste osalus- ja turvatunnet ning vähendab kuriteoga kaasnenud hirme ja pingeid. Leppimine peab olema vabatahtlik ja mõlemapoolne. Näiteks kui kannatanu ei soovi süüdlase karistamist, näitab see küll tema valmisolekut leppimiseks, kuid sellele peab vastama ka süüdistatava valmisolek leppida. Seega, käesoleval juhul ei ole süüdistatava Vladimir Šemjagini tegevuses tuvastatav leppimine kannatanuga.

1. Hinnates eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, tuleb möönda, et Vladimir Šemjaginil puuduvad karistusregistri väljatrüki kohaselt kehtivad karistused. Seega puudub vajadus karistusmäära korrigeerimiseks tema varasema karistatuse argumendil. Samas kõlas kohtuistungil kaitseversioon mitte Vladimir Šemjagin pole sooritanud isikuvastast kuritegu, vaid kannatanu on juhtus ise süüdi. Ehk teisisõnu - süüdi on kannatanu aga mitte süüdistatav, või alternatiivselt - süüdistatava panus on marginaalne. Kohati Vladimir Šemjagin õigustas vägivalla kasutamist, sest teisiti ei olevat võimalik kannatanule selgeks teha ebanormaalset käitumist. Kuna uuritud tõendid nende kogumis välistavad/lükkavad ümber esitatud kaitseversiooni, siis järeldub siit vaid üks – Vladimir Šemjagin ei soovi teadvustada, ei teadvusta ega pea ka vajalikuks teadvustada tema poolt rikutud õigushüve tähendust ja ulatust. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades märgib kohus sedagi, et sõltumata sellest, millised on kannatanu pretensioonid süüdistatava vastu, ühiskonna ootus lähtub inimelu väärtustamise, kaitsmise ja hoidmise printsiibist. Selle ülima väärtuse vastu suunatud ründeid taunib ühiskond resoluutselt. See arusaam peab kohtu veendumusel kajastuma ka süüdistatavale mõistetavas karistuse määras.
2. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, Vladimir Šemjagini süü suurust ning teo toimepanemise asjaolusid, samuti õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus alla korrigeeritud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et Vladimir Šemjaginile tuleb tapmiskatse eest mõista karistuseks 4 aastat vangistust. Selline karistus on piisav, et Vladimir Šemjagin mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega.
3. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo nr 3-1-1-99-06 p 16). Riigikohtu praktika kohaselt on isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid selle kõrval ka olulisel määral süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-1- 22 1-22-915 20-16, p 15). Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKKo otsus nr 3-1-1-99-06).
6. Kaitsja palus mõista Vladimir Šemjaginile minimaalse või minimumlähedase karistuse, mis ei ole täielikult seotud reaalse vangistusega. Kaitsja taotles vastavalt

§ 73

koheselt ärakandmisele osaline karistus, s.o Vladimir Šemjaginil reaalselt ärakantud eelvangistus, ülejäänud vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus ei ole nõus kaitsja taotlusega karistada Vladimir Šemjaginit osaliselt tingimisi vangistusega, kuivõrd

§ 73

lg 1 või § 74 lg 1 järgsed vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise eeldused ei ole täidetud. Nende mõlema sätte kohaselt tuleb reaalsest vangistusest loobumist otsustades võtta arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kuriteo toimepanemise asjaolud tähendavad seda, et mida suurem on isiku süü, seda raskem on tema tingimisi vabastamine. Ilmselgelt pani süüdistatav toime ohtliku isikuvastase süüteo. Karistuse suurus, s.o 4 aasta pikkuse vangistuse puhul ei tule tingimisi vabastamine üldjuhul kõne alla. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta seda, et praeguses asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või süüdlase isikus, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdlase käitumine ei anna alust arvata, et tingimusliku karistuse kandmiselt vabastamisel oleks saavutatav karistuse eesmärk ja isiku väärtushinnangute muutumine. Ka ei saa anda ühiskonnale signaali, et teise isiku noaga löömine on süüdistava jaoks mitte raskeid tagajärgi kaasa toov. Kohtu seisukoha kohaselt antud juhul puudub igasugune alus süüdistatava karistuse kandmiselt tingimisi vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ega süüdlase isikule. 84. Seoses kaitsja tooduga, et

§ 73

sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et Vladimir Šemjaginil puuduvad kehtivad karistused, tuleb viidata kohtupraktikale (vt RKKKo nr 3-1-12-98), mille kohaselt sellised andmed ei ole märkimisväärsed erisused, mis tinginuks karistusest vabastamise. Ainuüksi Vladimir Šemjaginil kehtivate karistuste puudumine, ei anna alust kohaldada

§ 73või 74 sätteid.

Vaatamata sellele, et Vladimir Šemjaginil kehtivad karistused puuduvad, asub kohus siiski seisukohale, et teda tuleb toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk kui õiguslikult ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata või mitte.

1. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava vanust ja tervislikku seidundit, samuti asjaolu, et Vladimir Šemjagini hooldusel on tema abikaasa G Š. Kohus leiab, et ainuüksi süüdistatava vanus ei anna alust Vladimir Šemjaginile mõistetud karistuse kergendamiseks või teda karistusest vabastamiseks. Tervisliku seisundi kohta andmed puuduvad, et Vladimir Šemjagin põeks selliseid haiguseid, mida ei ole võimalik vanglas ravida. Ka asjaolu, et Vladimir Šemjagini abikaasa on nägemispuudega ja vajab hoolt ei ole aluseks karistuse kergendamiseks. G Š oli nägemispuudega ja vajas toetust ka enne kuriteo toimepanemist, kuid see teadmine ning asjaolu ei takistanud Vladimir Šemjaginil tarvitamast alkoholi ning sooritamast kuritegu. Kohus rõhutab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Vladimir Šemjaginil on probleem tervisega ja süüdistatava abikaasa ei suudaks iseseisvalt enda eest hoolitseda või puuduks tal igasugune kõrvaline abi. Kaitsja kohtukõnes esitatud sellekohased väited jäävad paljasõnalisteks, sest kriminaaltoimikus puuduvad 23 1-22-915 dokumendid, mis taolisi väiteid kinnitaksid. Seega puudub kohtul alus nende asjaoludega Vladimir Šemjaginile karistuse mõistmisel arvestada.
2. Kohus ei saa mööda vaadata faktist, et Vladimir Šemjagin pani toime esimese astme kuriteo ja selle tagajärg oli väga raske, süüdistatava poolt toimepandu tõi kaasa teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, põhjustasid kannatanule suurt valu ja tema viibis haiglas koomas. Kohtu hinnangul annavad kuriteo laad ja saabunud tagajärje raskus ning õiguskorra kaitsmise huvid kohtule aluse mitte kohaldada Vladimir Šemjagini suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ning temale mõistetud vangistus tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses.
3. Seega, arvestades kuriteo raskust ning süüdistatava isikut, ei pea kohus võimalikuks kohaldada Vladimir Šemjagini suhtes tema karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ei

§ 73ega § 74 alusel.

Süüdlase käitumine ei anna alust arvata, et tingimusliku karistuse kandmiselt vabastamisel oleks saavutatav karistuse eesmärk ja isiku väärtushinnangute muutumine. Ka ei saa anda ühiskonnale signaali, et teise isiku noaga löömine elutähtsasse organisse ja isikule abi andmata jätmine on süüdistava jaoks mitte raskeid tagajärgi kaasa toov. V Tõkend

1. Prokurör esitas kohtus tõendina Vladimir Šemjagini kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, samuti esitas kohtumäärused Vladimir Šemjagini tõkendi kohaldamise ja pikendamiste kohta. Kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti Vladimir Šemjagin kahtlustatavana kinni 31.08.2021 kell 16.15 Sillamäe linnas Viru pst 28 maja juures (KoTo, tõendite köide, tl 112-117). Vladimir Šemjagin on alates 02.09.2021 vahistatud, vahi all pidamise tähtaega on pikendatud kuni 28.02.2022 (KoTo, tõendite köide, tl 118-133). Kriminaalasja arutav kohus jättis 25.02.2022 kohtu alla andmise määrusega Vladimir Šemjagini suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (KoTo tl 19-22). Seega on Vladimir Šemjagin käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 31.08.
2. Kuivõrd kohus mõistis Vladimir Šemjaginile pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 9 kuud ja 20 päeva, siis on otstarbekas, et Vladimir Šemjagin kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Vladimir Šemjagini suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise. VI Kohtu seisukoht menetluskulude ja asitõendite osas
3. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 3, 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1635 eurot, ekspertiisitasud kokku 4067 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 299,64 eurot, seega menetluskulud kokku 6001,64 eurot.
4. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega ei näe 24 1-22-915 KrMS § 180 lg 3 ette menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
5. Kaitsja taotles istungil Vladimir Šemjagini menetluskulude vähendamist. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ning kuriteo asjaolusid palus kaitsja jätta suurem osa menetluskuludest riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud palus kaitsja lubada süüdistataval tasuda osade kaupa.
6. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga menetluskulude vähendamise osas ning jätab KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0816 kulud 3933 eurot, toksikoloogiaekspertiisi nr 21E-TX0101 kulud 50 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 299,64 eurot, s.o menetluskulud kokku 4282,64 eurot. Seda seetõttu, et põhjendatud pole jaatada süüdistatava head majanduslikku olukorda, kuna ta on pensionär. Sellekohast otsust tehes arvestab kohus ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Tegemist on isikuga, kellel kehtivad karistused puuduvad, tema on 65 aastane. Kinnipidamisasutusest vabanedes on tal võimalik elu alustada n.ö puhtalt lehelt saavutamaks kergelt ka majandusliku stabiilsuse, mis omakorda tagab edaspidise õiguskuulekuse. Kohus ei pea põhjendatuks jätta sundraha riigi kanda, kuivõrd kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult just sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Kuna Vladimir Šemjagin tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos, tuleb talt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1635 eurot. Kohus mõistab ka süüdistatavalt välja isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 21E-IDI0057 kulud 84 eurot. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.
7. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses nr 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole vangistuses viibimisega tõenäoliselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, siis kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see põhjendamatult süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p 7 alusel määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad, mis on täpsemalt väljatoodud kohtuotsuse resolutsioonis.
8. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. Antud kriminaalasjas on asitõendiks - D K ära võetud riided (valge T-särk, spordisärk Adidas, jope, püksid, tossud, sokid, naise roosa värvi spordisärk). Samuti on äravõetud korteri (XXX) vaatluse käigus nuga. Nimetatud objektid tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le
9. Asitõendite osas kannatanu esitas kohtule taotluse, et talle tagastataks haiglast ära võetud püksirihm. Seega, D K ära võetud püksirihm Giorgio Armani tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Dmitri Kotšumarovile. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja juurde DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Kohtu seisukoht kannatanu D K KrMS § 38 lg 5 p 2 ja 4 alusel esitatud taotluse osas. 25 1-22-915
10. Kohtuistungil on kannatanu D K esitanud KrMS § 38 lg 5 p-des 2 ja 4 sätestatud taotluse. Vastavalt KrMS § 38 lg 5 p-le 2 füüsilisest isikust kannatanul on õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Vastavalt KrMS § 38 lg 5 p-le 4 füüsilisest isikust kannatanul on õigus taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku
11. või
12. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. KrMS § 313 lg 1 p 101 alusel tuleb need andmed märkida otsuse resolutsioonis.
13. Kohtu hinnangul on kannatanu taotlus põhjendatud, arvestades süüdistuse sisu ja tema poolt kohtuistungil antud ütluseid. Seega kuulub see kannatanu eelpooltoodud taotlus rahuldamisele. KrMS § 38 lg 5 p 2 ja p 4 alusel tuleb teavitada kannatanut D K süüdistatava Vladimir Šemjagini vangistusest vabanemisest ning anda kannatanule võimalust arvamuse andmiseks süüdistatava Vladimir Šemjagini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Olga Dorogan kohtunik Eevi Paasmäe rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Galia Vassiljeva rahvakohtunik 26