3-22-2107/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2107 Määruse kuupäev

1. oktoober 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustik § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD
2. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
3. augustil 2020 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebus registreeriti haldusasja nr 3-20-1634 all.
4. Tartu Halduskohus jättis
5. septembri
6. a otsusega haldusasjas nr 3-20-1634 X kaebuse rahuldamata.
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. mai
9. a otsusega haldusasjas nr 3-20-1634 esitatud X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
10. septembri
11. a otsuse muutmata.
12. Riigikohtu halduskolleegium jättis
13. septembri
14. a määrusega X kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-20-1634 menetlusse võtmata.
15. Tartu Halduskohtusse saabus
16. oktoobril 2022 X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Taotleja on seisukohal, et haldusasjas nr 3-20-1634 rikuti tema inimõigusi ja ta soovib esitada kaebuse EIK-i, mida taotleja ei oska aga iseseisvalt teha. Taotleja ei oska nõuetekohaselt täita EIK-i avalduse vormi ja ei saa kõigest aru, mistõttu vajab X juristi abi dokumentide koostamisel, kogumisel ja EIK-i saatmisel. X on vaimsed raskused enese väljendamisega. KOHTU SEISUKOHT
17. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.
18. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
19. X on koos riigi õigusabi taotlusega esitanud kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku
20. aprill –
21. oktoober
22. a kohta, millest tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja soov oli nimetatud dokumentide esitamisega teada anda, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusteenuse eest tasuda.
23. Kohtule esitatud taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest järeldub, et taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et ise õigusabiteenuse eest tasuda. Taotleja viibib vanglas, mistõttu on tema võimalused raha juurde teenida piiratud. Seega võimaldab taotleja majanduslik seisund talle riigi õigusabi määrata. Samuti on taotleja ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid haldusasjas nr 3-20-
24. Menetlus haldusasjas lõppes Riigikohtu
25. septembri
26. a lahendiga. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt võib kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.
27. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole õigustatud ning on alust keelduda riigi õigusabi andmisest.
28. RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
29. Kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotlejal on olemas suur kogemus oma õiguste kaitsmisel ja kohtule kaebuste esitamisel. Kohtute infosüsteemi andmetel on X alates
30. aastast algatanud halduskohtus kokku 27 erinevat asja. Seega ei ole õigusalaste teadmiste puudumine takistanud tal seni oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole pöörduda ja puudub põhjus arvata, et see takistaks tal kaebusega EIK-i poole pöörduda. EIK-ile kaebuse esitamine ei eelda, et isik omaks õigusalaseid teadmisi. Paljud kaebajad on saanud EIK-ile kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita. Kohtu arvates suudab ka taotleja ilma advokaadi abita EIK-ile kaebuse esitada. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, milles taotlejal oleks oma õiguste kaitseks tingimata professionaalset õigusabi vaja. Taotlejal tuleb välja tuua faktilised asjaolud, millele ta oma kaebuses tugineb. Neid oskab taotleja selgitada ilma advokaadi abita.
31. EIÕK art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus, võttes arvesse Xi taotlustes märgitud asjaolusid, on seisukohal, et Xi kaebus oleks põhjendamatu. Taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene.
32. Ei ole usutav, et EIK tuvastaks taotleja õiguste rikkumise. Selleks, et mingi tegu kvalifitseeruks väärkohtlemiseks, peab see EIK praktika kohaselt saavutama teatava minimaalse raskusastme. EIK on väärikust alandavateks kinnipidamistingimusteks pidanud 2