Obsah (9)

§ 103§ 127§ 115§ 137§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3501 Tsiviilasi X avaldus solidaarselt Y ja Tallinn, Õismä

) § 115 lg 1)), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause; Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649/57, p-d 13-18). 4 2-21-3501 9. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (avaldajal) olla puudutatud isikute vastu

§ 115

lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik ja/või korteriühistu on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); - teine korteriomanik ja/või korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul asja lahendamiseks esiteks tuvastada, kas avaldajale on tekkinud kahju, kas puudutatud isikud on oma kohustusi rikkunud ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
2. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta üldjuhul tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649/57, p 16). Puudutatud isiku I kohustus võib tuleneda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649/57, p 16). Riigikohus on kinnitanud, et juhul, kui kahjustav asjaolu lähtus isiku eriomandi piirest, peab isik (käesoleval juhul puudutatud isik I) vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei ole oma kohustust rikkunud või et rikkumine oli vabandatav. See lähtub vajadusest jagada tõendamiskoormist, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kuigi puudutatud isik I on seisukohal, et tema korterist veekahjustus alguse ei saanud, on kohtu hinnangul praegu esitatud tõendite pinnalt võimalik piisava kindlusega järeldada, et vesi jõudis avaldaja korterisse ülakorruse ehk puudutatud isiku I korteris asuvast veetorust, mille ühendus kanalisatsioonitoruga oli katkine. Seetõttu lähtus kahjustav asjaolu suure tõenäosusega korteri nr xx piirest. Eeltoodust tulenevalt on kohus selgitanud, et puudutatud isiku I peab tõendama, et tema ei ole rikkunud kohustust hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamises (tl 89-91).
3. Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Need isikud võivad 5 2-21-3501

§ 137

lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu. Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras. Seega peab avaldaja selleks, et tuvastada puudutatud isiku II vastutus kahju eest, tõendama kohustuse rikkumist korteriühistu poolt, kuid ka siin kehtib jagatud tõendamiskoormise põhimõte, ehk kui avaldaja on tõendanud, et kaasomandi osa polnud korras, tuleks puudutatud isikul II tõendada, et ta on täitnud enda kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrashoid (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas 2-18-13649/57, p 21). Eeltoodut on kohus pooltele selgitanud 13.05.2022 kohtumäärusega (tl 89-91). 13. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Tulenevalt TsMS § 232 lg 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses leidnud täielikku tõendamist, et puudutatud isikud, st teine korteriomanik ja korteriühistu on enda kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); nad vastutavad kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule ehk avaldajale on tekkinud kahju 100 eurot (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning puudutatud isikute rikkumise ja avaldaja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

14. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt

§ 76

lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et avaldaja korteri veekahjustused said alguse puudutatud isiku I korterist, mis tekitas avaldaja korteriomandile kahjustusi. Samas ei ole puudutatud isik I tõendanud, et tema ei ole rikkunud kohustust hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest ning puudutatud isik II ei ole tõendanud, et ta on täitnud enda kohustust tagada kaasomandi osa eseme korrashoid. Kuna kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud, siis vastutavad puudutatud isikud I ja II avaldaja eest solidaarselt. 6 2-21-3501
2. Kohus asub seisukohale, et avaldaja vastav nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning puudutatud isikult I ja puudutatud isikult II tuleb solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks kahju 100 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
4. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
5. Avaldaja palus jätta kõik menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
6. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isiku I ja puudutatud isiku II kanda.
7. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tasus riigilõivu summas 50 eurot. Seega kuulub vastav kulu puudutatud isikute poolt hüvitamisele.
8. Avaldaja on 10.06.2022 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja õigusabikulu kokku ajaliselt 8,1 tundi kogusummas 810 eurot (ilma käibemaksuta) kujunenud tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: • hagiavaldusese koostamine ja elektrooniliselt koos lisadega kohtuse saatmine 1,8 tundi - 180 eurot; • puudutatud isiku vastusega tutvumine, vastusele seisukoha koostamine ja elektrooniliselt koos lisadega kohtusse esitamine 1,3 tundi - 130 eurot; • vastus kohtu 19.07.2021 kirjale 0,4 tundu - 40 eurot; 7 2-21-3501 • • • • • • puudutatud isiku 29.07.2021 vastusega tutvumine, vastusele seisukoha koostamine ja elektrooniliselt koos lisaga kohtusse esitamine 1 tund - 100 eurot; taotluse koostamine puudutatud isiku menetlusse kaasamiseks 0,5 tundi - 50 eurot; puudutatud isiku lõplike seisukohtadega tutvumine, kliendiga seisukoha kujundamine, nendele arvamuse koostamine ja kohtusse saatmine 0,9 tundi - 90 eurot; dokumentidega tutvumine, puudutatud isiku II vastusele seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine 1 tund -100 eurot; dokumentidega tutvumine ja.05.2022 avaldaja seisukoha kohtusse esitamine 0,15 tundi - 15 eurot; puudutatud isikute seisukohtadega tutvumine ja nendele vastuse koostamine ja kohtusse esitamine 1,05 tundi - 105 eurot.
9. Puudutatud isik I on esitanud avaldaja menetluskulude suurusele ja põhjendatusele vastuväite 17.06.2022 (tl 104-105).
10. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana jurist, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul algavad vandeadvokaatide tunnihinnad 110 - 120 eurost, mistõttu saab juristi puhul põhjendatud tunnitasuks olla 90 eurot tunnis (mitte 100 eurot tunnis).
11. Samuti on Riigikohus otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
12. Arvestades eeltoodud kohtupraktikat ning kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, leiab kohus, et avalduses märgitud õigusabiteenuse ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, et vastavad toimingud on vaieldamatult vajalikud, kuid arvestades avalduse alust ja avaldaja nõude suurust, saab nende mõistlikuks ajakuluks pidada kokku 3 tundi. Kuigi käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud kokku kaheksal erineval korral menetlusdokumente, siis antud vaidlus oma põhiolemuselt on alates avalduse esitamisest olnud põhimõtteliselt ühetaoline, avaldaja nõuded ja põhiseisukohad pole muutunud ega olulisel määral täienenud kogu menetluse vältel. Seega saab käesolevas asjas pidada vajalikuks ja põhjendatuks avaldaja õigusabiteenuse osutamise ajaliseks mahuks kokku 3 tundi ning põhjendatud tunnihinnaga 90 eurot moodustab õigusabiteenus kokku 270 eurot.
13. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 320 eurot (õigusabikulu 270 eurot + riigilõiv 50 eurot). 8 2-21-3501
14. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 9