← Eesti

2-21-16308/8

Obsah (6)§ 661§ 430§ 150§ 428§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-16308 Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlu

§ 661lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu menetluses on Plus

Plus Capital AS (hageja) hagi P.I. (kostja) vastu lepingust nr L89000323339 tulenev võlgnevuse 240,65 euro, intressi 30,13 euro, laenuhaldustasu 6 euro, viivise 109,41 euro, sissenõudekulude 35 euro, veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise; lepingust 24730880 tulenev võlgnevuse kompromissisummas 1354,48 euro, viiviste 595,49 euro, veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise; lepingust 24730929 tulenev võlgnevus kompromissisummas 2244,36 euro, viiviste 924,74 euro, veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise; lepingust 24731012, tulenev võlgnevus kompromissisummas 1873,41 euro, viiviste 748 euro, veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2. Pooled esitasid 05.10.2022 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, mis on poolte pool 05.10.2022 allkirjastatud. Kompromissi kohaselt kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse 4228,39 eurot, intressid 30,13 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, viivised 4228,39 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, pool riigilõivust 250 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot, kõik kokku 9137,91 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele perioodil 15.10.2022 kuni 15.08.2024 igakuiste maksetena summas 380 eurot. 15.092.2024 peab kostja hagejale tasuma viimase osamakse summas 397,91 eurot. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. 2 Tsiviilasi nr 2-21-16308 Pooled märgivad, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §-is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-21-16308 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Hageja palub vastavalt

§ 150lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 250 eurot Plus

Plus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul 05.10.2022 esitatud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Pooled on kinnitanud, et on teadlikud

§s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud summas 610 eurot (sh 250 eurot ½ riigilõiv ja 360 eurot hageja lepingulise esindaja kulu) jäävad kostja kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust. 6. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas 18.10.2021 riigilõivu 500 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale tasutud riigilõivust poole, s.o 250 eurot.

§ 150lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.