← Eesti

1-21-4249/65

Obsah (10)§ 184§ 256§ 65§ 68§ 83§ 832§ 21§ 16§ 56§ 57

1-21-4249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL resolutiivosa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2022. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4249 (20250100012) Kohtukoossei

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Sergei Geraštšenko süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Sergei Iljin süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses ringkonnaprokurör Liisa Nuut Tõlk Eve Einland-Ots Kriminaalasi Süüdistatavad Erik Meier, elukoht: xxx; isikukood: 37105054211; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxx; emakeel: xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 13.03.2018.a otsusega

§ 256

lg 1,

§ 184

lg 21 p 1 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 21) ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 2 p 1) järgi liitkaristusega 9 aastat ja 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.09.2014.a. Viru Maakohtu määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ning katseaeg, käitumiskontrolliga, määrati kuni 09.12.2023.a. Erik Meier vabanes 21.05.2019. a. Harju Maakohtu 26.05.2021.a määrusega pöörati Erik Meieri kandmata karistus 4 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele. Kannab karistust alates 15.09.2021.a. Tõkend vahistamine alates 19.04.2021.a kuni 14.09.2021.a. Sergei Geraštšenko, elukoht: xxx; isikukood: 37306204219; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxx emakeel: xxx, töökoht: xxx Kriminaalkorras karistamata. Tõkend vahistamine ning viibib eelvangistuses alates 29.12.2020.a. Sergei Iljin, elukoht: xxx; isikukood: 37107074211; haridus: 1 1-21-4249 Süüdistatavate kaitsjad RESOLUTSIOON xxx; emakeel: xxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 24.11.2016.a otsusega

§ 184

lg 21 p 1 liitkaristusega 6 aastat vangistust, mille algust arvati alates 05.08.

  1. a. Karistus täidetud 05.08.
  2. Tõkend vahistamine ja viibib eelvangistuses alates 24.03.2021.a. advokaadid Argo Küünemäe, Sven Sillar ja Anu Toomemägi Juhindudes KrMS § 309, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180, kohus otsustas:
  3. Süüdi tunnistada Erik Meier

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.03.2018.a otsusega mõistetud 18.01.2022.a seisuga ärakandmata karistuse, s.o 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 12 (kaksteist) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03 kuni 26.03.2021.a, s.o 3 (kolm) päeva ja 19.04 kuni 14.09.2021.a, s.o 4 (neli) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, s.o kokku 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Seega alates 18.01.2022.a kuulub kandmisele 12 (kaksteist) aastat 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. 4. Süüdi tunnistada Sergei Geraštšenko

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Sergei Geraštšenko karistuse kandmist alates 29.12.2020.a.

  1. Sergei Geraštšenko suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
  2. Süüdi tunnistada Sergei Iljin

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat ja 6 (kuud) vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Sergei Iljini karistuse kandmist alates 24.03.2021.a.

  1. Sergei Iljini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
  2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Erik Meierilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1635 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 591,60+1011,60 (1603,20) eurot; - riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1644 eurot. Kokku Erik Meierilt väljamõistetud menetluskulu summas 4882,20 eurot (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja 20 senti) eurot.
  3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Geraštšenkolt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1635 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 380,10 eurot; - riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 567 eurot. 2 1-21-4249 Kokku Sergei Geraštšenkolt väljamõistetud menetluskulu summas 2582,10 eurot (kaks tuhat viissada kaheksakümmend kaks eurot ja 10 senti) eurot.
  4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Iljinilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1635 eurot; - riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 709,20+1848 (2557,20) eurot; - riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1077 eurot. Kokku Sergei Iljinilt väljamõistetud menetluskulu summas 5269,20 eurot (viis tuhat kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot.
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel Erik Meieril tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Erik Meier tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 406,85 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. KrMS § 180 lg 3 alusel Sergei Geraštšenkol tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Sergei Geraštšenko tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 215,20 € ja viimasel kuul 214,90 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. KrMS § 180 lg 3 alusel Sergei Iljinil tasuda menetluskulud 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et Sergei Iljin tasub alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks 439,10 €. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  8. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Erik Meieril kasutada viitenumbrit 99922700002112, Sergei Geraštšenkol kasutada viitenumbrit 99922700002125 ja Sergei Iljinil kasutada viitenumbrit
  9. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud.
  10. Ekspertiisi X kulu 1311 (üks tuhat eurot kolmsada üksteist) eurot jätta riigi kanda.
  11. Asitõendid - CD- ja DVD-plaadid (kokku 2 tk) – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv Pakend nr 1, milles alljärgnevad pakendid: - Pakend nr SG KP 4 – Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud -digitaalne kaal Livia max 5000g. - Pakend nr SG KP 3 - Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud -valget värvi kilekott, musta värvi kilekott, kilenurga tükk, musta värvi Lacoste kirjaga müts. - Pakend nr SG KP 1 - Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud -ekspertiisist tagasi saadetud kilepakend. 3 1-21-4249 - Pakend nr SG KP 2 - Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud kilepakend. - Pakend nr 1 SK– 04.01.2021.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud ekspertiisist tagasi saadetud musta värvi Kaubamaja kirjega seljakott, musta värvi kilekott, hallide triipudega soonsulguriga kilekott, kilepakend. - Pakend nr SG LO 11 – Sergei Geraštšenko elukohas läbiotsimisel ära võetud – kilekott pulbrilise ainega (kaal 49,72 grammi). - Pakend nr SG LO 12 – Sergei Geraštšenko elukohas läbiotsimisel ära võetud – musta värvi lusikas, koos kilega. - Pakend nr SG LO 5 – Sergei Geraštšenko elukohas läbiotsimisel ära võetud soonsulguriga kilekott, milles 21 väiksemat soonsulguriga tühja kilekotti, 1 tühi soonsulguriga kilekott, soonsulguriga kilekott, milles üks lahtine tablett ja kaks ümbrises tabletti, ZEN kõnekaarti nr x ümbris. Pakend nr 1, milles asuvad eelnimetatud pakendid –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv Pakend nr 2, milles alljärgnevad pakendid: - Pakend nr 1 SI KP - Sergei Iljini kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta värvi digitaalne kaal, 8 tk tühja läbipaistvast kilest soonsulguriga kilekotti. - Pakend nr X - Sergei Iljini elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud: läbipaistvast kilest soonsulguriga kilekott (milles oli valget värvi pulbriline aine, kaaluga 1 gramm). - Pakend nr X - Sergei Iljini elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud: kokkukortsutatud fooliumpaberi nutsakas (milles oli valget värvi pulbriline aine, kaaluga 1 gramm). - Pakend nr TOYOTA PRIUS - Sergei Iljini valduses olnud sõiduki läbiotsimisel ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud: musta värvi suur kilekott (milles oli kolm läbipaistvast kilest pakki, milledes oli valget värvi pulbriline aine). - Pakend nr TOYOTA PRIUS - Sergei Iljini valduses olnud sõiduki läbiotsimisel ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud: üks läbipaistvast kilest pakend (milles oli valget värvi pulbriline aine). - Pakend nr 5 - Erik Meieri elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud fooliumpakend (milles oli valge pulbriline aine kogukaaluga 3 grammi). - Pakend nr 6 – Erik Meieri elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud vaakumpakend (milles oli valge pulbriline aine kogukaaluga 17 grammi). Pakend nr 2, milles asuvad eelnimetatud pakendid –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. - - Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo andmehoidlas: - Sergei Iljini seadmetest tehtud koopiafailid - Sergei Geraštšenko seadmetest tehtud koopiafailid ja jäädvustatud fotod. - Erik Meieri seadmetest tehtud koopiafailid ja jäädvustatud fotod. Nimetatud koopiafailid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 4 1-21-4249 Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldussüsteemis Delta või E-arest juures: - Süüdistatava Sergei Geraštšenko varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli 22.01.2021.a lisad. - Süüdistatava Sergei Iljin varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli 05.05.2021.a lisad. - Süüdistatava Erik Meier varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisad 03.05.2021.a. Nimetatud lisad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 19. Sergei Iljini kahtlustatavana kinnipidamisel 24.03.2021.a tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole –

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

-

  1. Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ning prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite ja konfiskeeritud vara osas Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 10.03.2022.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Erik Meierit (Meier) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 13.03.
  2. a kohtuotsusega 1-15-9308 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 21 alusel, olles seega

§ 184

lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast

  1. aasta detsembrikuust kuni 24.03.
  2. a tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid, amfetamiini ja kokaiini. Erik Meier käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Geraštšenkoga (Geraštšenko) tahtlikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal,
  3. aasta detsembrikuus, valdas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isik xxx asuva hoone juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, eelneval kokkuleppel Erik Meieriga ja viimasega kooskõlastatult, kilesse pakendatult 2 kg pulbrilist ainet, mis sisaldas amfetamiini, xxx asuva hoone juures asuvasse peidikusse. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal detsembrikuus, kuid mitte hiljem kui 29.12.
  4. a, sai Sergei Geraštšenko, Erik Meieri korraldusel ja juhendamisel, x Hotelli juures kokku, kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata isikuga, kes viis Sergei Geraštšenko xxx hoone juures asuva peidikuni, kus Sergei Geraštšenko sai enda valdusesse kohtueelse 5 1-21-4249 menetlusega tuvastamata isiku poolt sinna eelnevalt peidetud ja kilesse pakendatud amfetamiini, ning toimetas selle edasimüügi eesmärgil xxx asuva enda elukoha kõrvalhoonesse. Seejärel müüs Sergei Geraštšenko Erik Meieri korraldusel osa xxx asuva hoone juures peidikust võetud amfetamiinist ning valdas järele jäänud helepruuni pulbrit massiga 505,6 g (29% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldab 108 grammi amfetamiini, kuni politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati aine äravõtmisega 04.01.
  5. a. Samuti süüdistatakse Erik Meierit selles, et tema ebaseaduslikult käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Geraštšenkoga tahtlikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, milline tegevus seisnes järgnevas: 29.12.
  6. a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte hiljem, kui kella 20.00 ajal valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, ebaseaduslikult kahes eraldiseisvas kilest pakendis pulbrilist ainet kogukaaluga 1415,20 grammi, mis sisaldas 333 grammi amfetamiini. Kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel andis tuvastamata isik 29.12.
  7. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, amfetamiini üle Sergei Geraštšenkole. Seejärel Sergei Geraštšenko 29.12.
  8. a kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni kell 21.40, valdas ja vedas sõites xxx liinibussis, Erik Meieri korraldusel, kahes eraldiseisvas pakendis pulbrilist ainet, mis sisaldasid amfetamiini. Eelnimetatud pakenditest üks sisaldas valkjat pulbrit massiga 688,8 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 162 g amfetamiini, ja teine pakend sisaldas roosakat pulbrit massiga 726,4 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis omakorda sisaldas 171 g amfetamiini. Sergei Geraštšenko valdas amfetamiini kuni 29.12.
  9. a kell 21.40, kui politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati xxx asuvas Pärnu Bussijaamas tema kinnipidamise ja temaga kaasas olnud amfetamiini ära võtmisega. Samuti süüdistatakse Erik Meierit selles, et tema ebaseaduslikult käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Iljiniga (Iljin) tahtlikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.
  10. a kella 13.21, valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik xxx tee ääres asuva kütuseliini juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, Erik Meieriga kooskõlastatult, kilesse pakendatud pulbrilise aine kogukaaluga 4106 grammi, mis sisaldas amfetamiini, kütuseliini juures asuvasse peidikusse. 24.03.
  11. a ajavahemikul kell 13.21-13.24 ajal sõitis Erik Meier koos Sergei Iljiniga x maakonnas xxx tee ääres asuva kütuseliini lähedal asuva peidiku juurde, kus Erik Meier näitas Sergei Iljinile amfetamiini peidiku asukohta ning seejärel nad kontrollisid, kas amfetamiin on alles. Olles veendunud, et amfetamiin on pakendatult peidikus alles, jätsid nad selle peidikusse ja lahkusid. Sergei Iljin sõitis 24.03.
  12. a kella 16.37 ajal kaasreisijana sõiduauto Toyota Prius, registreerimismärgiga X , tagaistmel eelpool nimetatud peidiku juurde. Seejärel Sergei Iljin võttis narkootilise aine pakendatud kujul peidikust ära, pani selle sõiduauto tagaistmele ning transportis seda edasi sõiduautoga Toyota Prius registreerimismärgiga X Tallinna suunas, kuni sõiduauto X mnt ja x tee ristumiskohas politsei poolt kella 16.51 kinni peeti. Seega Sergei Iljin, kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel, vedas ja valdas, amfetamiini kuni 24.03.
  13. a kella 16.51, kui ebaseaduslik valdus lõpetati politsei poolt sõiduauto Toyota Priuse, registreerimismärgiga X , kinnipidamise ja aine äravõtmisega. Sõiduautos Toyota Prius, registreerimismärgiga X , tagaistmel asus ühes kilekotis neli eraldiseisvat kilest pakendit, milles oli vastavalt roosa pulber massiga 803,6 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 147 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,1 g (24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 140 g amfetamiini; roosa pulber massiga 6 1-21-4249 795,5 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega) mis sisaldas 146 g amfetamiini ja roosa pulber massiga 806,9 g (26% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 154 g amfetamiini. Samuti süüdistatakse Erik Meierit narkootilise aine kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.03.
  14. a omandas Erik Meier ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mida hoidis oma elukohas xxx korteris vannitoa lae peal kahes eraldisesivas pakendis – fooliumpakendis valge pulber massiga 0,39 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,31 g kokaiini ja vaakumkilepakendis valge ainetükk massiga 14,93 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 11,7 g kokaiini. Erik Meieri ebaseaduslik kokaiini valdus lõpetati politsei poolt 24.03.2021.a, kui kokaiin leiti Erik Meieri elukoha korteri vannitoa lae pealt ja ära võeti. Narkootilised ained amfetamiin ja kokaiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja V nimekirja ning NPALS § 3 lg 1 alusel on selle käitlemine ilma eriloata keelatud. Erik Meieril puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete, amfetamiini ja kokaiini käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist. Erik Meieri poolt käideldud amfetamiini ja kokaiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 8091 inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav Erik Meierile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Erik Meieri käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Erik Meier, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
  15. peatüki
  16. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sergei Geraštšenkot (Geraštšenko) süüdistatakse selles, et tema käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Erik Meieriga kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast

  1. aasta detsembrikuust kuni 04.01.
  2. a tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses amfetamiini, milline tegevus seisnes järgnevas: Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal,
  3. aasta detsembrikuus, valdas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isik xxx asuva hoone juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, eelneval kokkuleppel Erik Meieriga ja viimasega kooskõlastatult, kilesse pakendatult 2 kg pulbrilist ainet, mis sisaldas amfetamiini, xxx asuva hoone juures asuvasse peidikusse. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal detsembrikuus, kuid mitte hiljem kui 29.12.
  4. a, sai Sergei Geraštšenko, Erik Meieri korraldusel ja juhendamisel, X Hotelli juures kokku, kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata isikuga, kes viis Sergei Geraštšenko xxx hoone juures asuva peidikuni, kus Sergei Geraštšenko sai enda valdusesse kohtueelse menetlusega tuvastamata isiku poolt sinna eelnevalt peidetud ja kilesse pakendatud amfetamiini, ning toimetas selle xxx asuva enda elukoha juurde kuuluva ja kasutuses olevasse kõrvalhoonesse. Seejärel müüs Sergei Geraštšenko Erik Meieri korraldusel osa xxx asuva hoone juures peidikust võetud amfetamiinist ning valdas järele jäänud helepruuni pulbrit massiga 505,6 g (29% 7 1-21-4249 amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldab 108 grammi amfetamiini, kuni politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati aine äravõtmisega 04.01.
  5. a. Samuti 29.12.
  6. a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte hiljem, kui kella 20.00 ajal valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, ebaseaduslikult kahes eraldiseisvas kilest pakendis pulbrilist ainet kogukaaluga 1415,20 grammi, mis sisaldas 333 grammi amfetamiini. Kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel andis tuvastamata isik 29.12.
  7. a, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas, amfetamiini üle Sergei Geraštšenkole. Seejärel Sergei Geraštšenko 29.12.
  8. a kohtueelse menetluse täpselt tuvastamata kellaajast kuni kell 21.40, valdas ja vedas sõites x liinibussis, Erik Meieri korraldusel, kahes eraldiseisvas pakendis pulbrilist ainet, mis sisaldasid amfetamiini. Eelnimetatud pakenditest üks sisaldas valkjat pulbrit massiga 688,8 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 162 g amfetamiini, ja teine pakend sisaldas roosakat pulbrit ainet massiga 726,4 g (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis omakorda sisaldas 171 g amfetamiini. Sergei Geraštšenko valdas amfetamiini kuni 29.12.
  9. a kell 21.40, kui politsei poolt ebaseaduslik valdus lõpetati xxx asuvas x Bussijaamas tema kinnipidamise ja temaga kaasas olnud amfetamiini ära võtmisega. Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning NPALS § 3 lg 1 alusel on selle käitlemine ilma eriloata keelatud. Sergei Geraštšenkol puudus luba Eesti Vabariigis narkootilise aine, amfetamiini, käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist. Sergei Geraštšenko poolt käideldud amfetamiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 3392 inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav Sergei Geraštšenkole teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Sergei Geraštšenko käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Sergei Geraštšenko, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime

184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Iljini (Iljin) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 24.11.2016. a kohtuotsusega 1-16-9898 süüdi tunnistatud

§ 184

lg 21 alusel, olles seega

§ 184

lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 24.03.

  1. a tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid, amfetamiini ja kokaiini. Sergei Iljin käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Erik Meieriga (Meier) tahtlikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.
  2. a kella 13.21, valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik x maakonnas x tee ääres asuva kütuseliini juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, Erik Meieriga kooskõlastatult, kilesse pakendatud pulbrilise aine kogukaaluga 4106 grammi, mis sisaldas amfetamiini, kütuseliini juures asuvasse peidikusse. 24.03.2021 ajavahemikul kell 13.21-13.24 ajal sõitis Erik Meier koos Sergei Iljiniga x maakonnas x tee ääres asuva kütuseliini lähedal asuva peidiku juurde, kus Erik Meier näitas 8 1-21-4249 Sergei Iljinile amfetamiini peidiku asukohta ning seejärel nad kontrollisid, kas amfetamiin on alles. Olles veendunud, et amfetamiin on pakendatult peidikus alles, jätsid nad selle peidikusse ja lahkusid. Sergei Iljin sõitis 24.03.
  3. a kella 16.37 ajal kaasreisijana sõiduauto Toyota Prius, registreerimismärgiga X , tagaistmel eelpool nimetatud peidiku juurde. Seejärel Sergei Iljin võttis narkootilise aine pakendatud kujul peidikust ära, pani selle sõiduauto tagaistmele ning transportis seda edasi sõiduautoga Toyota Prius, registreerimismärgiga X Tallinna suunas kuni sõiduauto X mnt ja X tee ristumiskohas politsei poolt kella 16.51 kinni peeti. Seega Sergei Iljin vedas ja valdas, kooskõlastatult Erik Meieriga ja viimase korraldusel, amfetamiini kuni 24.03.
  4. a kell 16.51, kui ebaseaduslik valdus lõpetati politsei poolt sõiduauto Toyota Priuse, registreerimismärgiga X , kinnipidamise ja aine äravõtmisega. Sõiduautos Toyota Prius, registreerimismärgiga X , tagaistmel asus ühes kilekotis neli eraldiseisvat kilest pakendit, milles oli vastavalt roosa pulber massiga 803,6 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 147 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,1 g (24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 140 g amfetamiini; roosa pulber massiga 795,5 g (25% amfetamiinsulfaadi sisaldusega) mis sisaldas 146 g amfetamiini ja roosa pulber massiga 806,9 g (26% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldas 154 g amfetamiini. Samuti süüdistatakse Sergei Iljini selles, et tema valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni 24.03.
  5. a enda elukohas aadressil xxx elutoa ukselt paremat kätt asuva kapi alumisel riiulil olevas musta värvi prügikotis soonsulguriga kilekotti, mille sees oli valkjas pulbriline aine massiga 1,09 g (42% kokaiinhüdlokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,41 g kokaiini ning köögi ukselt vasakut kätt asuva vasakult esimese sahtlitega kapi, ülemises sahtlis kokku kortsutatud fooliumpaberi nutsakas valget pulbrilist ainet massiga 0,94 g (18% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,15 g kokaiini. Narkootilised ained amfetamiin ja kokaiin kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja V nimekirja ning NPALS § 3 lg 1 alusel on selle käitlemine ilma eriloata keelatud. Sergei Iljinil puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist ja kokaiini puhul 0,65 grammist. Sergei Iljini poolt käideldud amfetamiini ja kokaiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 4523 inimesele. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav Sergei Iljinile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Sergei Iljini käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Sergei Iljin, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
  6. peatüki
  7. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et Erik Meieri, Sergei Geraštšenko ja Sergei Iljini süü on talle

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud.

Prokurör taotles E. Meieri karistamist 11 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 13.03.2018.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aasta 6 kuu ja 18 päeva 9 1-21-4249 vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 14 aastat, 10 kuud ja 16 päeva vangistus, mille kandmist arvestada alates 15.09.2021. Prokurör taotles Sergei Iljin süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 1, 2 alusel ning mõista karistuseks 8 aastat vangistust ja Sergei Geraštšenko süüdi tunnistamist

§ 184lg 2 p 1 alusel ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust..

1.

  1. Prokuröri hinnangul puuduvad süüdistatavate käitumises karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolusid. Samuti palus prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. 1.
  2. Erik Meieri,Sergei Iljini ja Sergei Geraštšenko kaitsjad leidsid, et süüdistatavad on kuritegu toime pannud, kuid ei nõustunud prokuröri taotletud karistusega. Süüdistatavad Erik Meier, Sergei Geraštšenko ja Sergei Iljin on enda süüd tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  3. Kohus leiab, et Erik Meieri, Sergei Geraštšenko ja Sergei Iljini süüks arvatud kuriteod

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Süüdistatavale Erik Meierile heidetakse süüdistuse kohaselt ette isikute grupis ühel juhul Sergei Geraštšenkoga ja teisel juhul Sergei Iljiniga suures koguses narkootiliste ainete – amfetamiini ja kokaiini käitlemist ajavahemikul

  1. aasta detsembrikuust kuni 24.03.
  2. a. I 3.
  3. Süüdistuse kohaselt seisnes Erik Meieri ja Sergei Geraštšenkoga ühimne narkootilise aine käitlemine selles, et E. Meier leppis kokku tuvastamata isikuga, et viimane peidaks 2 kg amfetamiini xxx hoone juures asuvasse peidikusse. Peidikust pidi S. Geraštšenko E. Meieri korraldusel ja tundmatu isiku juhendamisel amfetamiini ära võtma, et see edasimüügi eesmärgil hoida xxx asuvas kõrvalhoones. Süüdistatav E. Meier on andnud ütluseid, mille kohaselt ta oli Sergei Geraštšenkole rääkinud sellest, et üks tuttav X st otsib inimest, kes tooks Pärnusse narkootikume, mida tuleks hakata edasi müüma. E. Meier poolt pakutud võimalusega nõustus S. Geraštšenko. Süüdistatava S. Geraštšenko poolt kohtueelses menetluse antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused haakuvad E. Meieri ütlustega, kuid ainult selle erinevusega, et E. Meieri väitel ei ole ta saanud Geraštšenkolt narkootilise aine müügist saadud raha (III kd, tl 32jj). Nii E. Meieri kui ka S. Geraštšenko ütluste kohaselt andis E. Meier S. Geraštšenkole
  4. a detsembris teada, et x Hotelli juurde tuleb isik, kes juhatab narkootilise aine peidukohani. Tegemist oli 2 kg amfetamiiniga. Tundmatu isik juhatas Sergei Geraštšenko xxx kinnistule (nn vana soolaladu), kust S. Geraštšenko võttis narkootilise aine enda valdusesse, millest teatas sõnumivahetuse programmi Telegramm kasutades E. Meierile. Seejärel toimetas S. Geraštšenko narkootilise aine (edaspidi: aine) enda elukohta xxx, elukoha vahetamisel viis S. Geraštšenko aine edasi xxx asuvasse kõrvalhoonesse, kus valdas ainet kuni läbiotsimiseni. Vaidlust ei ole selles, et 04.01.2021 teostatud sündmuskoha vaatlusel xxx näitas S. Geraštšenko asuvas kõrvalhoones kätte seljakoti, mille sees oli musta värvi kilekotis soonsulguriga kilekott helepruuni ainega massiga 621 grammi (04.01.2021 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, tl 80-90). 26.01.
  5. a ekspertiisiakti nr x kohaselt (I kd, tl 91-94) oli 04.01.2021 sündmuskoha vaatlusel Sergei Geraštšenko valdusest leitud pakendis: helepruun pulber kuivatatult massiga 505,6 g, mis sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub kokku 108 g amfetamiini (sotsiaalministri
  6. mai
  7. a määruse nr 73 lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja). 05.03.
  8. a ekspertiisiakti nr x kohaselt ei saa välistada, et eelnimetatud seljakotilt ja soosulguriga kilekotilt võetud proovist saadud DNA pärineb S. Geraštšenko’lt (I kd, tl 98-101). 3.
  9. E. Meier on tunnistanud enda süüd ka teise episoodi osas, mis puudutab S. Geraštšenko poolt 29.12.2020 amfetamiini Tallinnast Pärnusse toimetamist. Vaidlust ei ole selles, et ka sel 10 1-21-4249 korral andis E. Meier S. Geraštšenkole teada, et ta peab 29.12.2020 amfetamiini vastu võtma, sest üks inimene X st soovib kaupa (amfetamiini) S. Geraštšenkole üle anda. S. Geraštšenko ütluste kohaselt võttis E. Meier temaga ühendust, et võtta vastu uus kogus ainet. Kuid sel korral tuli S. Geraštšenkol sõita Tallinnasse, kus ta sai E. Meierilt teada, et ta peab minema MTÜ C juues asuva süstlavahetuse punkti juurde, kus talle antakse üle 2 kg amfetamiini. S. Geraštšenko ütluste järgi sai ta tundmatult „mõrtsuka näoga“ mehelt koti ainega, millest teatas koheselt E. Meierile. Seejärel asus süüdistatav S. Geraštšenko liinibussiga Pärnusse tagasi sõitma. Süüdistatav S. Geraštšenko peeti kahtlustatavana kinni 29.12.
  10. a kell 21.40 Pärnu bussijaamas, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll p 10 kohaselt leiti süüdistatava S. Geraštšenko valdusest valget värvi kilekott, milles omakorda sees musta värvi kilekott, milles sees kaks läbipaistvast kilest pakki, mis kaalusid 960 grammi ja 1004 grammi, milles sees oli valget värvi pulbriline aine (I kd, tl 45-47). 29.12.
  11. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti vaakumpakendi kilest nurgatükk, milles oli näha osaliselt valge pulbrilise aine jääke. Kiirtesti tulemuseks oli amfetamiin (I kd, tl 48-52). 12.02.2021 ekspertiisiakti nr x kohaselt tuvastati Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud pakenditest: 1) 832,2 grammi pulbrit, mis sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 162 g amfetamiini ja 2) 985 grammi pulbrit, mis sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 171 g amfetamiini (I kd, tl 53-54). Süüdistatava Sergei Geraštšenko elukoha läbiotsimisel xxx leiti süüdistatava elukohast soonsulguriga kilekotis 21 väiksemat soonsulguriga tühja kilekotti, 1 tühi jääkidega soonsulguriga kilekott, soonsulguriga kilekott, milles üks lahtine tablett ja kaks ümbrises tabletti (I kd, tl 57-71). Kaitsja on leidnud, et läbiotsimisel ära võetud esemeid ei saa süüdistatava S. Geraštšenkoga seostada, sest süüdistatav asus elama teisele aadressile. Kuid seejuures nähtub S. Geraštšenko enda ütlustest, et tal oli seos nimetatud aadressiga: „28.12.2020 umbes kl 22 õhtul tuli minu juurde xx minu sõber Erik Meier.“ S. Geraštšenko ütlusted haakuvad täielikult E. Meieri ütlustega selles, et E. Meier andis teada, et tuleb minna Tallinnasse, et saada kokku inimesega, kes annaks aine Pärnusse edasitoimetamiseks üle. Asjaolu, et süüdistatavad S. Geraštšenko ja E. Meier on aine Pärnusse vedamises kokku leppinud leiab kinnitust ka S, Gerašenko mobiiltelefoni vaatlusest (I kd, tl 72-77). Süüdistatava S. Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel 29.12.2020 leiti isiku valdusest mobiiltelefon Xiami Redmi, väljalülitatud olekus, IMEI1: x, IMEI2: x, sees sim kaart x, koos silikoonümbrisega. Nimetatud telefoni andmed kopeeriti 25.01.
  12. a vaatlusega. Kopeeritud andmete vaatlusel 20.04.2021 tuvastati, et Sergei Geraštšenko telefonirakendustes on salvestatud kontakt x, nimega „Kalakombinat“ ja „Wagner“. Vaatluse fotol nr 1 tuvastatud kontakti kasutajaikoon. E. Meier on ristküsitlemisel kinnitanud, et ´tal oli kasutajanimi Wagner, samuti suhtlust S. Geraštšenkoga. Sergei Geraštšenko ja kontakti „Kalakombinat“ vahel tuvastatud sideseanss 29.12.
  13. a kell 16.03-16.36, mille käigus kell 16.23 vastab S.Geraštšenko, et on „kodus“ ja kontaktide Sergei Geraštšenko ja „Wagner“ vahel, vastamata kõne 23.12.
  14. a. 3.
  15. Kohus leiab, et Erik Meier seisnes Sergei Geraštšenko on kuriteo toime pannud isikute grupis, s.t kaastäideviijana

§ 21lg 2 tähenduses ühiselt ja kooskõlastatult.

Riigikohtu praktikas on järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset täideviimist iseloomustab, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel (vt lähemalt – RKKKo 3-1-1-57-09, p 19.2). Asjas on leidnud tõendamist, et isikute grupis oli selgelt jaotatud ülesanded, kui E. Meier oli kahel korral andnud S. Geraštšenkole teada, et asjas tuvastamata isik annab amfetamiin üle, siis sellele järgnes S. Geraštšenko poolt kokkuleppel E. Meieriga aine vastuvõtmine ja valdamine. Teovalitsemise 11 1-21-4249 teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (vt RKKKo 3-1-1-10-15, p 12). Sündmuste kulgemine oli kontrolli all nii E. Meieri kui ka S. Geraštšenko poolt, kui esmalt E. Meier oli S. Geraštšenkole aine üleandmise kohast teada andnud, siis oli S. Geraštšenkol võimalik aine enda valdusesse saada. Mõlema süüdistatava teopanus süüteo toimepanemisse oli oluline, andes kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. 3.4. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmiste annuste tabeliga, mille kohaselt amfetamiini puhul on suur kogus 1,3 grammi. Erik Meier ja Sergei Geraštšenko poolt käideldud aine kogus ületas mitmekordselt suurt kogust. 4.1.

§ 184

näeb kuriteokoosseisu subjektiivsete tunnustena ette vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et E. Meier ja S. Geraštšenko on kuriteo toime pannud kavatsetusega.

§ 16

lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et E. Meieri ja S. Geraštšenko eesmärgiks on amfetamiini käitlemine, s.t valdamine, hoidmine ja Pärnusse vedamine. 4.

  1. S. Geraštšenko ütluste kohaselt oli mõlemal juhul tema ülesandeks amfetamiini müümine, et anda müügist saadud tulu edasi E. Meierile. E. Meier on andnud ristküsitlemisel ütluseid selle kohta, et Geraštšenko ei ole temale amfetamiini ega ka selle edasimüügist raha toonud. E. Meieri ütluste kohaselt pidi S. Geraštšenko raha edastama nendele nn X inimestele, kes aine andsid. Kohus leiab, et E. Meier on vähendanud enda teopanust, öeldes, et tal ei olnud huvi aine edasimüügiks. Esiteks nähtub sündmuste asjaolust, et E. Meier oli vahendanud kahel korral kontakti S. Geraštšenkole, et üle anda suur kogus ainet. Eluliselt ei ole usutav, et teisel korral, kui sooviti S. Geraštšenkole ainet üle anda, siis pidi E. Meier uuesti S. Geraštšenkole sellest ilma isikliku huvita teada andma, minema viimase koju ja hoidma kokkusaamisel silma peal. Nii E. Meier kui ka S. Geraštšenko on selgitanud, et aine kättesaamisel on E. Meier saanud S. Geraštšenkolt vastava teate. Seega oli E. Meier isikuks, kes vahendas kahel korral kontakti isikutega, kes andsid S. Geraštšenkole aine üle. Järeldus haakub jälitustoimingu protokolli 23.04.2021, millest nähtub, et 01.02.2021 on süüdistatav E. Meier suhelnud S. Geraštšenko elukaaslasega N. V öeldes, et: „Serjožal pidi midagi alles jääma. Tean kindlalt.“ Jälitusprotokollis selgub, et ka 03.02.2021 telefonivestluse käigus küsib E. Meier N. V kuidas peidetud aine üles leida, märkides mh: „Ei, no mul on vaja see aine ära võtta…Ja las ütles ja minu inimene võtab ära…Ma annan Vikorile müügiks“ /…/ „Las ütlevad, kus on ja ma võtan ära.“ „Võtame ära. Ma arvan, müüme maha. Küsimus, seal on vaja aru saada, mida? Kui seal on see, mida ma tean, siis need ei ole tema asjad, kuid raha me saame nagunii.“ Tunnistajana üle kuulatud N. V on kohtuistungil andnud ütluseid selle kohta, et ta on Sergei Geraštšenko elukaaslane, kellega elaS koos xxx tänaval. N. V ütluste kohaselt on tunneb ta E. Meierit, kellega suhtles pärast seda, kui S. Geraštšenko oli kahtlustatavana kinni peetud, sest tunnistajale oli teada, et E. Meieril ja S. Geraštšenkol oli ühiseid asju ajada. E. Meier küsis tunnistajalt N. V , kas narkootikumidest on midagi alles jäänud, sest oli arvata, et midagi pidi Sergeil veel olema alles (I kd, tl 117jj). Samuti andis tunnistaja ütluste kohaselt E. Meier S. Geraštšenko advokaadi jaoks 300 eurot. Tunnistaja N. V ütluste järgi suheldi E. Meieriga telefonirakenduse WhatsApp vahendusel, mis nähtub ka N. V telefoni vaatluse kohta tehtud 21.04.2021 vaatlusprotokollist (I kd, tl 106-116). 12 1-21-4249 4.
  2. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist asjaolu, et E. Meier andis S. Geraštšenkole korralduse aine vastuvõtmiseks, mida viimane ka kuulekalt tegi. Süüdistatatava S.Geraštšenko ütluste kohaselt tuli E. Meier 28.12.2020 kella 22.00 paiku õhtul tema juurde x tn-le, „ta rääkis mulle, et Tallinnas on vaja ära käia, et rohud ära tuua. Sellest sain aru, et ta mõtleb rohtude all amfetamiini. Ta ütles koguseks 2 kilogrammi, mis tuleb tuua.“ Soolalao juurest kätte saadud aine müüs S. Geraštšenko E. Meieri ülesandel osaliselt edasi. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult“.

Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses – s.t süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega (vt RKKK 3-1-1-23-10, p 11.2). Asjas on leidnud tõendamist, et Sergei Geraštšenko on soovinud enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest, sest tal oli kokkulepe Erik Meieriga amfetamiini saamiseks esimesel juhul x linnas soolalao juures ja teisel juhul x. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise ühise tahtlusena. II

  1. Erik Meierit süüdistatakse selles, et tema käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Iljiniga (Iljin) tahtlikult narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 24.03.
  2. a kella 13.21, valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik x maakonnas x tee ääres asuva kütuseliini juures ebaseaduslikult amfetamiini ning peitis, Erik Meieriga kooskõlastatult, kilesse pakendatud pulbrilise aine kogukaaluga 4106 grammi, mis sisaldas amfetamiini, kütuseliini juures asuvasse peidikusse. 5.
  3. Kohtuistungil on E. Meier andnud ütluseid selle kohta, et aitas ta Sergei Iljini, kes pidi saama 3-4 kg amfetamiini, selleks viis ta kokku Sergei Iljini ja P. Š , et aine üle anda. Esmalt tuli leida koht, kuhu aine oli peidetud. Kuna E. Meier ööbis Sergei Iljini juures, siis asuti 24.03.2021 ainet otsima. Tunnistaja Y. P ütluste kohaselt kasutab ta sõidukit Ford Mondeo X , millega tunnistaja ütluste kohaselt paluti tal sõita ka 24.03.2021 Maardusse, koos Sergei Iljini ja Erik Meieriga. Sõideti kodust mööda x maanteed, peatuti x sadama pool. Erik Meier ja Sergei Iljin käisid autost väljas, pärast mida sõideti tunnistaja sõnade kohaselt Tallinna poole tagasi. Ütlustega haakub 20.04.2021 jälitustoimingu protokoll, millest nähtub, et 24.03.
  4. a kell 13:21 parkis x teel asuva kütuseliini juurde Ford Mondeo registrinumbriga X , millest väljusid Sergei Iljin ja Erik Meier. S. Iljin kõndis jõesängis oleva truubi juurde ja vaatas sinna sisse (I kd, tl 139-149). S. Iljini ütluste kohaselt oli kokkuleppe selline, et ta peab amfetamiini ära võtma ja x vedama, et aine korralikult ära peita (III kd, tl 45jj). 5.
  5. Süüdistatav S. Iljin pidi eraldi ja enne õhtut aine ära võtma, selleks helistas süüdistatav N. O ja palus tal leida autojuhi. N. O nõustus ettepanekuga, öeldes, et tal on tuttav taksojuht, kes liigseid küsimusi ei esita. N. O andis S. Iljinile teada, et autojuhiks on M. L . Tunnistaja N. O i ütluste kohaselt andis sõitma asudes Sergei Iljin autojuhile juhiseid, kuhu sõita vaja oli. Hakati sõitma x suunas. Peatuti metsas, torude juures, kus väljuti autost. Tunnistaja M. L ütluste kohaselt töötas ta
  6. a märtsis taksojuhina, sõites Toyota X -ga. N. O talle ja leppis kokku sõiduaja. Saadi kokku Lasnamäel, N. O istus kõrvalistmele, Sergei Iljin istus tagaistmele. S. Iljin andis korralduse x sõitmiseks. Peatuti soojatrassi juures, kus kõik väljusid sõidukist, kui Sergei Iljin tagasi tuli öeldi tunnistajale, et tuleb tagasi Tallinna sõita. 20.04.2021 jälitustoimingu protokollist nähtub, et 24.03.2021 kl 16.37 parkis x teel asuva kütuseliini juurde Toyota Prius (X ), mida juhtis M. L , sõidukis istusid N. O ja Sergei Iljin. S. Iljini ütluste kohaselt: „ma juhatasin teed x kanti, kus amfetamiin oli peidetud. Kui sinna kohale jõudsime, läksin autost välja, kõndisin toru juurde ja võtsin sealt selle pakendi ära ning liikusin auto tagaistmele tagasi.“ Varjatud jälgimisega on üles tähendatud, et Sergei Iljin väljus sõidukist ja 13 1-21-4249 kõndis jõesängis oleva truubi juurde ja vaatas sinna sisse, võttis sealt musta värvi kilekoti, millega läks tagasi sõidukisse. 5.
  7. Pakendi pani S. Iljin enda sõnutsi auto tagaistmele, seejärel asuti Tallinna poole sõitma. Kui jõuti X maanteeni (x), pidas politsei auto kinni. Auto läbiotsimisel andis S. Iljin vabatahtlikult tagaistmel olnud pakendi politseile üle. Süüdistatava Sergei Iljin kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 24.03.2021 nähtub, et Sergei Iljin peeti kahtlustatavana kinni 24.03.
  8. a kell 16.51, Tallinnas X mnt ja X tee ristimikul (II kd, tl 27-34). 24.03.2021.a läbiotsimise protokollist selgub, et 24.03.2021 leiti sõiduki Toyota Prius (X ) tagaistmel musta värvi suur kilekott, milles on sees neli läbipaistvast kilest pakki, milledes on sees valget värvi pulbriline aine. Seejärel asetati pakend digitaalsele kaalule, mis näitas kaaluks ca 4106 grammi. 25.03.2021.a vaatlusprotokoll, millelt nähtub, et 24.03.2021 läbiotsimisel mootorsõidukist Toyota Prius (X ) läbiotsimisel leitud musta värvi kilekott, milles neli läbipaistvast kilest pakki, millest üks pakk kaalus 1002 grammi ning reageeris kiirtestil amfetamiini sisaldusele aines (I kd, tl 151-165, vaatlusprotokoll II kd, tl 3-5). Kohus leiab, et süüdistatavad E. Meier ja S. Iljin on tegutsenud ühiselt kuriteoplaani elluviimisel: esmalt on E. Meier andnud S. Iljinile teada, et aine on Maardus peidetud, seejärel käinud koos S. Iljiniga aine peidukohas, et veenduda selle olemasolus. E. Meieri korralduse on S. Iljin aine ära võtnud, mida ta on ühiselt ja kooskõlastatult E. Meieriga vallanud ja vedanud. 5.
  9. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.04.
  10. a ekspertiisiakti nr X kohaselt tuvastati 24.03.
  11. a Toyota Priuse läbiotsimise käigus ära võetud aines (II kd, tl 6-8): - roosa pulber massiga 803,6 g (992,9g) (kuivatatult) kilepakendis sisaldab 25% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 147 g amfetamiini; - roosa pulber massiga 795,1 g (995,3g) (kuivatatult) kilepakendis sisaldab 24% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 140 g amfetamiini; - roosa pulber massiga 795,5 g (994,1g) (kuivatatult) kilepakendis sisaldab 25% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 146 g amfetamiini; - roosa pulber massiga 806,9 g (993,2) (kuivatatult) kilepakendis, sisaldab 26% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 154 g amfetamiini; Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3 grammist, seega on tegemist suure kogusega narkootilise ainega. S. Iljin on tunnistanud aine valdamist ja vedamist. Asjaolu, et S. Iljin on ainet vedanud selgub 15.04.
  12. a ekspertiisiaktist nr X, mille kohaselt: 1) Musta värvi kilekotilt (milles oli 3 vaakumpakendit ainega; pakend nr TOYOTA PRIUS võetud teisest proovist (proov X) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Iljin’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 2) Musta värvi kilekotilt (milles oli 3 vaakumpakendit ainega; pakend nr TOYOTA PRIUS võetud esimesest proovist (proov X) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Iljin’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (II kd, tl 11-16).
  13. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et E. Meier ja S. Iljin on kuriteo toime pannud kavatsetusega. Kohus leiab, et E. Meieri ja S. Iljini eesmärgiks on amfetamiini käitlemine, s.t valdamine, hoidmine ja vedamine. Asjaolu, et S. Iljin ja E. Meier on kooskõlastatult käidelnud ainet nähtub nende ülekuulamisel antud ütlustest. Süüdistatavad on selgitanud, et 24.03.2021 hommikul mindi koos ainet otsima, kui nad olid selle leidnud, siis ütles E. Meier S. Iljinile, et oleks parem, kui ta tuleks kaubale 14 1-21-4249 eraldi ja päevavalguses järele. E. Meieri roll kuriteo planeerimisel selgub asjaolus, et ta on olnud isikuks, kes on viinud S. Iljini ja P. Š (nn X inimene), mida on ülekuulamisel tunnistanud. Erik Meier on pöördunud P. Š poole, et saada 3 kilogrammi amfetamiini. Jälitusprotokollist nähtub, et 15.03.
  14. a fikseeriti kohtumine X s x tänava ristmiku juures, milles osalesid S.Iljin, E.Meier ja P.Š . E. Meieri ütluste kohaselt teadis ta, mida ja mille jaoks ta Maardusse koos S. Iljiniga läks. Nii S. Iljini kui ka E. Meieri eesmärgiks oli saada enda valdusesse suures koguses amfetamiini, mida vedada edasi Tallinnasse. Kohtu hinnangul kuritegu toime pandud ühiselt ja kooskõlastatult, seejuures on mõlemad süüdistatavad seadnud eesmärgiks narkootilise aine käitlemise (kavatsetus). III
  15. Erik Meierit narkootilise aine kokaiini suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, milline tegevus seisnes järgnevas: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isiku käest, kohas ja ajal enne 24.03.
  16. a omandas Erik Meier ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mida hoidis oma elukohas xxx korteris vannitoa lae peal kahes eraldisesivas pakendis – fooliumpakendis valge pulber massiga 0,39 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,31 g kokaiini ja vaakumkilepakendis valge ainetükk massiga 14,93 g (88% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 11,7 g kokaiini 7.
  17. 24.03.2021.a läbiotsimise protokollist nähtub, et 24.03.
  18. a Erik Meieri elukohas xxx leitud ja ära võetud vaakumpakendaja, kokaiinile reageerinud valge pulbrilise aine jäägid ja vannitoa lae pealt fooliumpakend, milles valget värvi pulbriline aine, mille kaal koos pakendiga 3 grammi ja laepaneelide pealt leiti vaakumpakend, milles valge pulbriline aine, kogukaaluga 17 grammi (I kd, tl 181-196). 25.03.2021.a vaatlusprotokolli kohaselt reageeris 24.03.2021 läbiotsimisel Erik Meieri elukohast ära võetud 3 grammi kaaluvas pakendis sisalduv aine kiirtestil kokaiini sisaldumisele aines (II kd, tl 4). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.04.
  19. a ekspertiisiakti nr X kohaselt tuvastati 24.03.
  20. a E. Meieri elukoha läbiotsimise ära võetud aines: - valge pulber massiga 0,39 g fooliumpakendis sisaldab 88% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,31 g kokaiini; - valge ainetükk massiga 14,93 g kilepakendis sisaldab 88% kokaiinhüdrokloriidi, ainetükis sisaldub 11,7 g kokaiini (II kd, tl 6-7). Kokaiin kuulub sotsiaalministri
  21. mai
  22. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks kokaiini puhul 0,65 grammist, seega on tegemist suure kogusega. 7.
  23. Erik Meier on kohtuistungil andnud ütluseid selle kohta, et „Nii imelik, kui see ka ei ole, võite seda mitte uskuda, see oli minu kokaiin. See oli kindlasti minu kokaiin. Aga ma ei mäleta, kuidas see sinna sattus. Kas mina panin selle sinna või …“ Tunnistajana üle kuulatud S. M on andnud ütluseid selle kohta, et Erik Meier on tema endine abikaasa. Erik Meieri elukohaks oli enne kinnipidamist xxx. Kohtule on esitatud S. Meier ja E. Meier poolt sõlmitud üürilepingud eelnimetatud aadressil asuva korteri üürimiseks (II kd, tl 25jj). Eeltoodud ütluste alusel on leidnud kinnistust, et E. Meier käitles kokaiini sellega, et valdas seda oma elukohas. Järeldus haakub kohtule esitatud DNA- ekspertiisi tulemusega. 15.04.
  24. a ekspertiisiakti nr X kohaselt: a. Vaakumpakendilt (E.Meieri elukoha läbiotsimisel leitud 17g kaaluv pakend) võetud proovist (proov X) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Erik Meierʼi DNAprofiiliga (sh tõenäosusarvutused). b. Fooliumpakendilt (milles oli aine; pakend nr 5) võetud esimesest proovist (proov X) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Erik Meierʼilt pärineva bioloogilise materjali 15 1-21-4249 sisaldumist segaproovis (II kd, tl 13-14). Seega on tõsikindlalt leidnud tõendamist E. Meieri poolt narkootilise aine valdamine Pärnus Kooli 5-
  26. Kohus leiab, et E. Meier on narkootilist ainet käidelnud enda elukohas tahtlikult, sest ta on selle aine hoolikalt peitnud. Süüdistatav on kohtule kinnitanud, et ta tarvitab kokaiini, tal on kujunenud ka sõltuvus aine tarbimisest, seega on E. Meier aines vallanud kavatsetusega.
  27. Erik Meierit on Viru Maakohtu 13.03.
  28. a kohtuotsusega 1-15-9308 süüdi tunnistatud

§ 184lg 21 alusel.

Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud

§ 184sätestatud kuriteo, on E.

Meieri käitumises

§ 184lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeritavad kuriteotunnused.

IV

  1. Samuti süüdistatakse Sergei Iljini selles, et tema valdas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni 24.03.
  2. a enda elukohas aadressil xxx elutoa ukselt paremat kätt asuva kapi alumisel riiulil olevas musta värvi prügikotis soonsulguriga kilekotti, mille sees oli valkjas pulbriline aine massiga 1,09 g (42% kokaiinhüdlokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,41 g kokaiini ning köögi ukselt vasakut kätt asuva vasakult esimese sahtlitega kapi, ülemises sahtlis kokku kortsutatud fooliumpaberi nutsakas valget pulbrilist ainet massiga 0,94 g (18% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldab 0,15 g kokaiini. 10.
  3. Kohtule tõendina esitatud 24.03.2021 läbiotsimise protokollist nähtub, et 24.03.
  4. a S.Iljini elukohas xxx leiti: läbipaistvast kilest soonsulguriga kilekott, milles sees valget värvi pulbriline aine, kaaluga ca 1 grammi ja köögi ukselt vasakut kätt asuva vasakult esimese sahtlitega kapi, ülemisest sahtlist leiti kokkukortsutatud fooliumpaberi nutsakas, milles sees valget värvi pulbriline aine, kaaluga ca 1 gramm (I kd, tl 166-180). 25.03.2021.a vaatlusprotokoll kohaselt reageeris 24.03.
  5. a läbiotsimisel S. Iljini elukohast ära võetud soonsulguriga kilekotis olev aine kokaiini kiirtestile ja fooliumnutsakas olev aine kokaiini kiirtestile (II kd, tl 5). 10.
  6. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.04.
  7. a ekspertiisiakti nr X kohaselt tuvastati 24.03.
  8. a S.Iljini elukoha läbiotsimise ära võetud aines: - valkjas pulber massiga 1,09 g soonsulguriga kilekotis sisaldab 42% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,41 g kokaiini; - valge pulber massiga 0,94 g fooliumpakendis sisaldab 18% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,15 g kokaiini (II kd, tl 7). Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks kokaiini puhul 0,65 grammist, seega on tegemist suure kogusega. Tuleb võtta arvesse, et S. Iljin on samal ajal käidelnud suures koguses amfetamiini, siis tuleb narkootiliste ainete kogused liita.
  9. Kohtuistungil on avaldatud süüdistatava Sergei Iljin ütlused, mille kohaselt: „See minigrip valge pulbriga, mis minu kodust mustast prügikotist leiti ja fooliumnutsakas valge pulbriga võivad olla minu omad.“ Kohus leiab, et S. Iljin on tahtlikult vallanud narkootilist ainet (kokaiini), teades, et tegemist on narkootilise ainega. Süüdistatav on aine toimetanud enda koju, kus on hoidnud seda kuni see läbiotsimisel ära võeti, kohtu hinnangul seadis endale eesmärgiks aine valdamise (kavatsetus).
  10. Sergei Iljini on Viru Maakohtu 24.11.
  11. a kohtuotsusega 1-16-9898 süüdi tunnistatud

§ 184lg 21 alusel.

Narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega isiku poolt, kes on varem toime pannud

§ 184sätestatud kuriteo, on S.

Iljin käitumises

§ 184lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeritavad kuriteotunnused.

16 1-21-4249 13. Kohus leiab, et süüdistatava Erik Meieri, Sergei Geraštšenko ja Sergei Iljini teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et E. Meieri, S. Geraštšenko ja S. Iljini teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavad on süüvõimelised ning

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Erik Meieri ja Sergei Iljini on pannud toime talle etteheidetava kuriteod

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja Sergei Geraštšenko

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada ning mõista neile karistus. Karistus 14. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2). 15.

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 näeb karistusena ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Prokurör on taotlenud Erik Meieri karistamist 11 aasta pikkuse vangistusega, põhjendades karistust asjaoluga, et E. Meierit varem samaliigilise kuriteo eest karistatud ja sellega, et E. Meieri poolt on käideldud narkootilist ainet koguses, mis võib põhjustada narkojoovet kuni 9000 inimesele (10% Pärnumaa elanikest). Kohus nõustub prokuröriga, et E. Meieri süü on asjas teiste süüdistatavatega võrreldes kõige suurem, sest temast lähtus kuriteo toimepanemise initsiatiiv. Kahtlemata ei oleks S. Geraštšenko ega S. Iljini ilma E. Meieri kuritegelike kontaktideta saanud suures koguses amfetamiini käidelda. Seejuures on E. Meier jäänud teo toimepanemisel korralduste andjaks, eemaldudes sellega ainest, sest talle süüks arvatud isikute grupis toime pandud tegude puhul ei saa öelda, et ta oleks ainelt vahetult enda valduses hoidnud. Seega on E. Meieri süü ka kõige suurem. Seejuures ei saa aga mööda vaadata kaitsja S. Sillari poolt esile toodud asjaolu, et teises kriminaalasjas on P. Š le mõistetud Viru MK poolt kokkuleppemenetluses süüdi samas 24.03.2021 episoodis, mille eest on P. Š le mõistetud karistuseks 7 aastat, 9 kuud ja 13 päeva vangistust. Käesoleva süüdistuse näol on tegemist väiksema osaga, s.o 1/3 suuremast narkootilise aine käitlemisest. Kohus on tuvastanud, et E. Meieri käideldud amfetamiin pärineb P. Š käest. Prokurör on kriminaalasjas nr 1-21-4925 nõustunud karistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Mõistetavalt võib kokkuleppemenetluses olla karistus leebem, kuid arvestades süü ulatust ei saa erinevus olla niivõrd suur. E. Meieri karistus peab suhestuma mõistlikult teiste isikute karistustega, kes sama aine valdamise ja üleandmisega seotud, mistõttu kohus ei nõustu prokuröri soovitud sanktsioonimääraga. Tuleb võtta arvesse, et E. Meier on kuriteo toime pannud kaitseajal, mistõttu peab arvestama ka eripreventiivsete kaalutlustega. Kohtu hinnangul on E. Meieri süü, arvestades kahte erinevat grupis toime pandud tegu ja kodus kokaiini hoidmist, üle keskmise sanktsiooni määra. Kohus ei nõustu prokuröriga, et puuduksid karistust kergendavad asjaolud. E. Meier on kuritegude toimepanemist kahetsenud ja on andnud ennast süüstavaid ütluseid, mistõttu esinevad

§ 57lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavad asjaolud.

Kohus leiab, et E. Meieri süüd tuleb hinnata karistusraamide keskmise lähedal, s.o 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et antud 17 1-21-4249 vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades õiguskorra kaitsmise huvidega.

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.03.2018.a otsusega mõistetud 18.01.2022.a seisuga ärakandmata karistuse, s.o 4 aastat 2 kuud ja 16 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 12 aastat 8 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03 kuni 26.03.2021.a, s.o 3 päeva ja 19.04 kuni 14.09.2021.a, s.o 4 kuud ja 26 päeva, s.o kokku 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Alates 18.01.2022.a kuulub kandmisele 12 aastat 3 kuud ja 17 päeva vangistust. 16. Prokurör taotles Sergei Iljini karistamist 8 aasta pikkuse vangistusega põhjusel, et süüdistatav on paari kuu jooksul alates vabanemisest pannud toime samaliigilise kuriteo. S. Iljini poolt käideldud narkootilisest ainest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 4523 inimesele. Kohus leiab, et esineb kergendav asjaolu puhtsüdamlik kahetus

§ 57

lg 1 p 3, samuti on süüdistatav andnud kohtueelses menetluses ennast süüstavaid ütluseid, mis on aidanud kuriteo toimepanemise asjaolusid tuvastada. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokuröriga, et võttes arvesse seda, et isik oli otsustanud uue kuriteo toime panna vahetult pärast vabanemist, mis viitab madalale õiguskuulekusele, mistõttu tema süü suurust hinnates peaks karistus olema sanktsiooni keskmisele lähedal. Tuleb aga arvestada, et S. Iljin on tegutsenud E. Meieri juhendamisel ja korraldamisel. Seega oli S. Iljini huvi kuriteo toimepanemiseks oluliselt väiksem võrreldes E. Meieriga. Kohus leiab, et Sergei Iljini süüd tuleb

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, ehk karistusmäära esimeses kolmandikus, s.o 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Sergei Iljini karistuse kandmist alates 24.03.

  2. Prokurör taotles Sergei Geraštšenko karistamist 5 aasta pikkuse vangistusega. S. Geraštšenko süü hindamisel tuleb võtta arvesse seda, et ta on kahel korral käidelnud grupis E. Meieriga narkootilist ainet koguses, mis tekitaks joovet 3392 inimesele. Tema roll on olnud aine vastu võtta ja edasi toimetada, et seda oleks võimalik müüa. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna tuleb võtta arvesse võtta puhtsüdamlikku kahetust ja kuriteo toimepanemise asjaolude tuvastamisele kaasaaitamist (

§ 57lg 1 p 3).

Tema ütlused on olnud sellise detailsuse astmega, mis on võimaldanud saada tervikpilti kuriteosündmuse asjaoludest. Kohus võtab arvesse kaitsja esitatud tõendid selle kohta, et süüdistataval on töövõimetus ja ka narkosõltuvus, mis on võimaldanud E. Meieril teda ära kasutada. Seega kohus leiab, et S. Geraštšenko süü on alla keskmise sanktsioonimäära. S. Geraštšenkot on kriminaalkorras karistatud, kuid võttes arvesse, et teda ei ole siiski karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, siis on kohtu hinnangul põhjust arvata, et keskmisest lühem vangistus aitab ära hoida samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et Sergei Geraštšenko süüd tuleb

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, ehk karistusmäära esimeses kolmandikus, s.o 4 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja seeläbi arvata Sergei Geraštšenko karistuse kandmist alates 29.12.2020. Konfiskeerimine 18. Prokurör on taotlenud

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida 24.03.2021 Sergei Iljini kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha 235 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE

  1. Kohus leiab, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada, sest tulenevalt süüdistatava varalisest seisundi kohta koostatud aktist puuduvad tal sissetulekud. S. Iljini pangakontole on
  2. a laekunud 1344,76 eurot ja E. J 128 eurot, seega on tuvastatud laekumisi ainult 1473,56 eurot. Kohus leiab, et tuleb konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel, sest arvestades kuriteo olemust, s.o suures koguses 18 1-21-4249 narkootilise aine käitlemine, erinevust isiku legaalse tulu ja varalise seisundi vahel on põhjust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 19. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: CD- ja DVD-plaadid (kokku 2 tk), Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv Pakend nr 1, milles alljärgnevad pakendid: Pakend nr SG KP 4 – Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud -digitaalne kaal Livia max 5000g. Pakend nr SG KP 3 - Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud -valget värvi kilekott, musta värvi kilekott, kilenurga tükk, musta värvi Lacoste kirjaga müts. Pakend nr SG KP 1 - Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud ekspertiisist tagasi saadetud kilepakend. Pakend nr SG KP 2 - Sergei Geraštšenko kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud kilepakend. Pakend nr 1 SK x kuur – 04.01.2021.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud musta värvi Kaubamaja kirjega seljakott, musta värvi kilekott, hallide triipudega soonsulguriga kilekott, kilepakend. Pakend nr SG LO 11 – Sergei Geraštšenko elukohas läbiotsimisel ära võetud – kilekott pulbrilise ainega (kaal 49,72 grammi). Pakend nr SG LO 12 – Sergei Geraštšenko elukohas läbiotsimisel ära võetud – musta värvi lusikas, koos kilega. Pakend nr SG LO 5 – Sergei Geraštšenko elukohas läbiotsimisel ära võetud - soonsulguriga kilekott, milles 21 väiksemat soonsulguriga tühja kilekotti, 1 tühi soonsulguriga kilekott, soonsulguriga kilekott, milles 3 tabletti, ZEN kõnekaardi nr x ümbris. Pakend nr 1, milles asuvad eelnimetatud pakendid

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv Pakend nr 2, milles alljärgnevad pakendid: Pakend nr 1 SI KP - Sergei Iljini kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud musta värvi digitaalne kaal, 8 tk tühja läbipaistvast kilest soonsulguriga kilekotti. Pakend nr X - Sergei Iljini elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud: läbipaistvast kilest soonsulguriga kilekott (milles oli valget värvi pulbriline aine, kaaluga 1 gramm). Pakend nr X - Sergei Iljini elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud: kokkukortsutatud fooliumpaberi nutsakas (milles oli valget värvi pulbriline aine, kaaluga 1 gramm). Pakend nr TOYOTA PRIUS 1 - Sergei Iljini valduses olnud sõiduki läbiotsimisel ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud: musta värvi suur kilekott (milles oli kolm läbipaistvast kilest pakki, milledes oli valget värvi pulbriline aine). Pakend nr TOYOTA PRIUS 1_1 - Sergei Iljini valduses olnud sõiduki läbiotsimisel ära võetud - ekspertiisist tagasi saadetud: üks läbipaistvast kilest pakend (milles oli valget värvi pulbriline aine). Pakend nr 5 - Erik Meieri elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud fooliumpakend (milles oli valge pulbriline aine kogukaaluga 3 grammi). Pakend nr 6 – Erik Meieri elukohas läbiotsimisel ära võetud – ekspertiisist tagasi saadetud vaakumpakend (milles oli valge pulbriline aine kogukaaluga 17 grammi). Pakend nr 2, milles asuvad eelnimetatud pakendid –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo andmehoidlas: Sergei Iljini seadmetest tehtud koopiafailid Sergei Geraštšenko seadmetest tehtud koopiafailid ja jäädvustatud fotod. Erik Meieri seadmetest tehtud koopiafailid ja jäädvustatud fotod. Nimetatud koopiafailid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldussüsteemis Delta või E-arest juures: Süüdistatava Sergei Geraštšenko varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli 22.01.2021.a lisad. Süüdistatava Sergei Iljin varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli 05.05.2021.a lisad. Süüdistatava Erik Meier varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisad 03.05.2021.a. Nimetatud lisad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 19 1-21-4249 Menetluskulud

  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 ja § 175 alusel välja mõista: 20.
  2. Erik Meierilt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 1635 €; riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 591,60+1011,60 (1603,20) €; riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1644 €. Kokku Erik Meierilt väljamõistetud menetluskulu 4882,20 €. 20.
  3. Sergei Geraštšenkolt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 1635 €; riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 380,10 €; riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 567 eurot. Kokku Sergei Geraštšenkolt väljamõistetud menetluskulu 2582,10 €. 20.
  4. Sergei Iljinilt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 1635 €; riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kokku summas 709,20+1848 (2557,20) €; riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 1077 €. Kokku Sergei Iljinilt väljamõistetud menetluskulu summas 5269,20 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdimõistetutel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik Merike Tuhkanen Rahvakohtunik 20 Heli Juhkamsoo Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.