) § 54 lg 1 p 2, § 58 lg 1 ja § 58 lg 2 alusel. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 19.08.
lg 1 p 3 alusel kehtetuks, kuna ettevõte ei olnud alustanud teenuse pakkumisega kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest.
-i nõutele, mis vastab täisulatuses ajutise loobumise eesmärgile ja olemusele. Eeltoodu tähendab muu hulgas ka seda, et majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene ka
p 3 sisalduv nõue asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb. RAB on ka eelnevalt mitmekordselt nii suuliselt, kui ka kirjalikult kinnitanud, et
p 3 märgitud 6-kuulise tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks ning selliselt on RAB käsitlenud ajutise loobumisega seotud asjaolusid oma varasemates menetlustes. Ajutise majandustegevuse loobumise kohta teate esitamise hetke seisuga oli tegevuslubade väljastamisest möödunud vähem kui 6 kuud. Ajutisest loobumisest väljudes jääb äriühingul veel teatud aeg asuda tegutsema taotletud tegevusalal, enne kui äriühingu vastu saab rakendada
Äriühing loobus ajutiselt majandustegevusest, juhindudes eelnevalt esile toodud RAB-i seisukohtadest ja menetluspraktikast, seetõttu on äriühingul põhjendatud ja õiguspärane ootus, et
p 3 sätestatud 6-kuulise tähtaja kulgemise peatumine kehtib ajutise loobumise ajal ning jääb edaspidi kehtima äriühingu suhtes. 10. RAB tugineb MSÜS § 34 lg-le 5 oma seisukohtades, et
p 3 sätestatud aja kulgemine ei peatu majandustegevusest ajutise loobumise ajal.
p 3 ei sätesta, et ettevõtja peab või on kohustatud alustama majandustegevust või jätkama sellega, mh majandustegevuse mittealustamine pole võrdsustatud kohustuse rikkumisega. Virtuaalvääringute teenuste osutajate puhul puudub mistahes MSÜS § 34 lg-st 5 tulenev kohustus jätkata majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saa virtuaalvääringute teenuste pakkujate osas tõlgendada majandustegevuse mittealustamisega seotud tagajärgi MSÜS § 34 lg 5 kaudu. MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuse osutajate (näiteks raudteevedu, keskkütte jne) tegevuse reguleerimiseks, millel on ühiskonna ees reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks tähtsad kohustused. 11. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine on vastuolus Põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõttega ja sellest tuleneva õiguskindluse printsiibiga, mis hõlmab endas nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide 2
p 3 ei võimalda vastustajale kaalutlusõigust, vaid sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohustuse.
p 3 kohta on seadusandja seletuskirjas märkinud, et eesmärk on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt.
p 3 on erisätteks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes, mille kohaselt majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks
-s sätestada erisus kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuuekuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. 15.
p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenuse pakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p-s 1. MERAS-s ja KAS-s viidatud sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus ja finantsasutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates. Nimetatud sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse
lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). 16. Tegevusloa taotlemisel märgivad ettevõtted, millal nad hakkavad teenust osutama. Kui ei ole kõrvalekaldumisi ja põhjendatud asjaolusid, siis eeldatakse, et teenust hakatakse kirjeldatud viisil pakkuma tegevusloa saamise hetkest. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Riskide realiseerumisel aga võib
mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. Kaebaja on tegevusluba kasutanud mittesihipäraselt (tegevusega ei ole alustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul) ning see kogumis ei võimalda vastustajal rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ning on vastuolus
Vastustaja kohustus on kõrvaldada turult ja majanduskeskkonnast ettevõtted, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ei täida neile seadusest tulenevaid kohustusi, sh kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 17. Kaebaja sai tegevusloa (s.o 10.03.2020) ajal, mil kehtis juba
Seega pidi kaebajale tegevusloa väljastamise hetkel teada olema, et tema peab alustama ettevõtlusega hiljemalt 10.09.2020, vastasel juhul tunnistab RAB
p 3 alusel selliste ettevõtete tegevusload kehtetuks, kes kuue kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest ei ole tegutsema asunud. Vastustajale said asjaolud kaebaja tegevusega mittealustamisest teatavaks 18.08.2021, kui kaebaja esitas sellekohase info vastustajale. 3
p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Kaebaja esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. MSÜS § 34 lg 5 ei ole ette nähtud üldhuviteenuse osutajate tegevuse reguleerimiseks, kuna selle toimepidevuse tagamine on eraldi välja toodud MSÜS §-s
lgs 5 sätestatut, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Vastustajal tuli viia oma halduspraktika kooskõlla seaduse eesmärgiga ja ka seadusandja tahtega, sest kui jätkata haldusasutuse eelnevat halduspraktikat, siis see ei võimalda rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Vastustaja märgib, et halduspraktika muutus on tänaseks ka järjepidev. Seega toimus vastustaja halduspraktika motiveeritud muutmine, mis on lubatud ja õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-175, p 10). 22. Kaebaja majandustegevusest loobumine kolmeks aastaks on vastuolus MSÜS § 34 lg 2 tõlgendusega. Kaebaja tegevusvaldkonnale kohalduvad kõrgendatud ja rangemad nõuded (analoogselt finantseerimisasutusele), sest seal esinevad suuremad riskid ja suurem avalik huvi. Järelikult tuleb vastustajal tühistada tegevusload virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujate ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujate suhtes, kes ei ole oma tegevusega 4
lg 1 p-le 3 tuginedes tunnistanud kaebajale väljastatud tegevusload kehtetuks ajal, mil kaebaja oli majandustegevusest ajutiselt loobunud ning kaebaja ei olnud alustanud tegevuslubade kohast tegevust hiljemalt 6 kuu jooksul tegevuslubade väljastamisest arvates. 25.
lg 1 p 3 kohaselt tunnistab RAB
lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Puudub vaidlus, et kaebaja ei alustanud tegevust kuue kuu jooksul talle tegevuslubade nr FRK001320 ja FVR001437 väljastamisest 10.03.
lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise ajaks.
lg 1 p 3 puhul on tegemist imperatiivse normiga, see tähendab, et vastustajal puudub kaalutlusõigus otsustamaks, kas tegevusluba kehtetuks tunnistada või mitte. Olukorras, kus ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates, tuleb RABil tegevusluba kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul möödus kuus kuud tegevusloa andmisest juba 10.09.2020. Kaebaja kinnitas nii haldusmenetluses RAB-le kui ka kaebuses, et kaebaja ei ole alustanud majandustegevusega taotletud tegevusalal. 27.
lg 1 p 3 kohta on eelnõu seletuskirjas1 märgitud, et selle normi eesmärk on takistada olukordi, kus taotletud tegevusluba kasutatakse mittesihipäraselt. Esmalt märgin, et nõustun vastustajaga, et tegevuslubade sihipäraseks kasutamiseks ei saa pidada seda, kui kolm kuud pärast tegevuslubade saamist peatab äriühing majandustegevuse kolmeks aastaks. Sellisest tegutsemisest saab pigem järeldada, et ettevõttel ei olegi plaanis majandustegevust alustada tegevusalal, mille jaoks litsents on väljastatud. Sedavõrd pikka perioodi ei saa lugeda ka majandustegevusest ajutiseks loobumiseks. 28. Leian, et kui
lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud olukorras, kus ettevõtte majandustegevus on peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele mitte vastamisel oma majandustegevuse algust enda suva järgi edasi lükata ning seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati, jääks täitmata. Vastustaja toob õigesti välja, et olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult peale tegevusloa saamist, tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris tervikuna ning on vastuolus
-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/download/c041b4cb-8a45-46d5-a069-a3e5bd4ace74 5
nõuetele ajutise loobumise ajal ning ka 6-kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub selleks ajaks. Kaebaja on kohtule esitanud RAB järelevalvetalituse rahapesu analüütiku K. Hiie 15.05.2020 vastuse Kalashnikov Õigusbüroo 13.05.2020 pöördumisele (dtl 8), kus vastustaja on vastanud õigusbüroo esitatud küsimusele „Kas virtuaalvääringute tegevuslubadest ajutiselt loobunud äriühingul kulgeb 6-kuuline tähtaeg, et majandustegevusega alustada, või see peatub ajutise loobumise ajaks?“, et „6 kuuline tähtaeg peatub ajutise loobumise ajaks.“ Olen seisukohal, et sellist RAB-i varasemat praktikat ei saa pidada seadusega kooskõlaliseks, mistõttu ei saa kaebaja sellest tuletada ka õiguspärast ootust, et vastustaja peaks oma varem antud vastustest kinni pidama isegi olukorras, kus see viiks õigusvastase halduspraktikani. Vastustaja 15.05.2020 e-kirjas antud seisukohta, et 6-kuuline tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks, ei saa pidada õiguslikult siduvaks lubaduseks, millest tuleneks kaebajale usalduse kaitse ning mis välistaks kaebaja kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamise (HMS § 66). Vastavalt HMS § 67 lg 4 punktile 2 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Praeguse vaidluse puhul oli tegevusloa kehtetuks tunnistamine ette nähtud
lg 1 p-s 3 ning seda sõltumata asjaolust, et kaebaja oli esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate.
lg 1 p 3 kehtis samas sõnastuses ka ajal, mil kaebaja tegevusload sai, seega pidi vastav seadusest tulenev kohustus, asuda tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest, olema kaebajale teada loa saamise hetkest alates. Asjaolu, et vastustaja on oma halduspraktika viinud kooskõlla
regulatsiooniga, ei riku kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet isegi olukorras, kus praktika muutmisega kaasnevad kaebajale negatiivsed tagajärjed. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10). 30. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheide ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riive kohta. Ettevõtlusvabadust võib riivata seaduses toodud alustel ja praegusel juhul annab selleks aluse
-s sätestatud regulatsioon.
-ga reguleeritud valdkonnas on ettevõtjatele esitatavad kõrgemad nõudmised põhjendatud oluliste avalike huvide kaitsmise ja suure kahju vältimise eesmärgil. Nõuetele vastavuse tagamine on kaebaja enda mõjusfääris ehk ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist ja tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata. Kui lubada turul tegutseda ettevõtetel, kes ei vasta seaduse nõuetele, ei oleks tagatud seaduse eesmärgiks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine ning selline ettevõte kujutaks ohtu Eesti rahandussüsteemile. Olukorras, kus kaebajal ei olnudki plaanis mitte üksnes kuue kuu, vaid suisa kolme aasta jooksul tegevusloa saamisest majandustegevusega alustada, on tegevuslubade seaduse nõuete mittetäitmise tõttu kehtetuks tunnistamine õigustatud, vajalik ja proportsionaalne meede. 31. Pooled vaidlevad ka MSÜS § 34 lg 5 kohaldamise võimalikkuse üle. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. MSÜS § 34 lg 2 kohaselt on majandustegevusest loobumine ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). MSÜS § 34 lg 5 grammatilise ja süstemaatilise 6
lg 1 p 3, sätestades nõude, et majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul ning võimalust majandustegevuse alustamise edasilükkamiseks
ette ei näe. 32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.