lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu summas 20 eurot
alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Hageja esitab taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 37,50 eurot. Hageja taotleb väljamõistetud menetluskuludelt viiviste väljamõistmist. Kohus 06.06.2022 selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, teatas kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest ja määras talle tähtaja hagist loobumise avaldusele vastamiseks. Kohus tegi ka hagejale ettepaneku täpsustada oma menetluskulude taotlust, eelkõige riigilõivu summa osas (hageja taotleb üheaegselt poole riigilõivu tagastamist ja riigilõivu tervikuna kostjalt väljamõistmist). Hageja ei ole menetluskulude nimekirja täpsustanud. Kostja 16.06.2022 seisukohas palub võtta hagist loobumise vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kostja hageja nõude küll maakohtu menetluse käigus, ent hageja ei olnud andnud kostjale enne hagiavalduse esitamist mõistlikku võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et oleks leppetrahvi nõuded kostjale kätte toimetanud, seega ei olnud kostja teadlik nõuete olemasolust. Hagejale pidanuks nõuete eest vastutav isik selguma hiljemalt vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses, kus nii esialgne kostja kui ka praegune kostja kinnitasid, et auto kasutaja ja seega võimalik parkimislepingu sõlmija oli parkimislepingu rikkumise ajal kostja. Seejärel saanuks hageja pöörduda kostja poole nõudega ning anda kostjale teada nii nõuete rahuldamiseks vajaliku pangakonto kui viitenumbri. Sellist informatsiooni ei ole hageja kostjale kunagi esitanud ning kostja rahuldas nõude avalikult teatavaks tehtud pangakontole, teavitades sellest ka hagejat. Kuivõrd hageja ei ole kasutanud võimalust oma nõude rahuldamiseks kohtuväliselt ja kostja on tema vastu suunatud nõude olemasolust teada saades nõude koheselt rahuldanud, esinevad kostja hinnangul asjaolud, mille tõttu oleks vastaspoole menetluskulude kostjalt välja mõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja kirjalikus avalduses loobub hagist. Kostja ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist kohtule. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda põhjendusel, et kostja sai hageja nõudest teada kohtumenetluses ja koheselt rahuldas hageja nõude. Kostjale polnud enne hagi esitamist antud võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Hagejale pidanuks nõuete eest vastutav isik selguma hiljemalt vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses. Seejärel saanuks hageja pöörduda kostja poole nõudega ning anda kostjale teada nii nõuete rahuldamiseks vajaliku pangakonto kui viitenumbri. Kohus leiab, et
Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud A Ki vastuväited, et menetluskulude temalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, põhjendusel, et hageja ei võimaldanud tal nõuet vabatahtlikult täita enne hagi kohtusse esitamist. Kostja ise kinnitab, et maksekäsu kiirmenetluses oli ta 18.01.2021 andnud kinnituse, et oli sõiduki registrimärgiga xxx kasutaja alatest 28.08.2014 kuni tänase päevani. Samas kinnitab, et sellel perioodil X Y ei ole kunagi selle sõiduki juhtinud, ning ei saanud kunagi kasutuslepinguid (parkimislepingud 08.05.2018, 21.05.2018, 10.07.2018, 08.05.2018) sõlmima. Seega oli A K juba maksekäsu kiirmenetluses saanud teada parkimislepingute rikkumisest ja leppetrahvide nõuetest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni saamiseks ja leppetrahvide tasumiseks. Kuid ei ole ta seda teinud ja hageja esitas hagiavalduse kohtule. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema on nõude rahuldanud maakohtu menetluse käigus ehk pärast hagi esitamist kohtusse. Kohus ei tuvastanud, et esinevad
lg 4 erandlikud asjaolud
Maakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks teha suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tartu Ringkonnakohus 4.04.2022 määrusega jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud hageja kanda. Seega kostja A Ki kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud kostja asendamisest 06.01.2022 määrusega. Vastavalt
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui 4
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat
Lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kohus ei pea põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu (eespool on p 3.1), sest kõik need toimingud on tehtud kuni kostja asendamiseni ja on jäetud hageja enda kanda. Peale kostja asendamist esitas hageja hagiavalduse A Ki vastu, mis on praktiliselt identne esialgse hagiavalduse tekstiga (muudetud vaid kostja nimi ja võetud maha osa põhjendusi). Hageja oli tutvunud kostja vastusega, esitanud kirjaliku seisukoha vastuse osas ja avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja ei esitanud seisukohta kostja menetluskulude osas, sest A K polnudki oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kohtu seisukohalt hageja lepingulise esindaja ajakulu alates kostja asendamist tehtud toimingute tegemiseks ja dokumentide kohtule esitamiseks on põhjendatud mitte rohkem kui 1 tunni ulatuses ehk 80 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ei ole samuti hageja põhjendatud menetluskulu, mida peaks kostja A K hagejale hüvitama. Menetluskulu oli kantud kuni kostja asendamiseni ning jäetud hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot, mis on põhjendatud hageja menetluskulu vastavalt
Kuna hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb kostjal hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivu ehk 37,50 eurot. Kohus määrab hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 117,50 eurot (80 +37,50). 5
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes vastava taotluse esitanud.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust pool ehk 37,50 eurot. Riigilõivu tagastab kohus xxx OÜ arvelduskontole xxx LHV Pank, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-112528, riigilõivu osaline tagastamine“. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2022 kohtumäärusega. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.