← Eesti

2-21-137848/8

Obsah (7)§ 444§ 177§ 178§ 174§ 4842§ 6§ 486

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 8. august 2022 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-137848 Tsiviilasi Europark Estonia OÜ hagi T

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes

§ 177lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 174

lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu 08.08.2022.a päringust ühtlasi nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja õigusabikulud välja ilma käibemaksuta.

§ 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule ja õigusabikulule palunud välja mõista kostjalt

§-s 4842 märgitud 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kohus märgib, et eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista.

§ 6

kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 486

lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu 2 kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 19.11.2021, siis loetakse hagi esitatuks 19.11.2021. Eelnevast tulenevalt pidi hageja vastavalt hagihinnale tasuma kuni 31.12.2021 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi hagilt riigilõivu 75 eurot. Seetõttu mõistab kohus hageja põhjendatud menetluskuluna kostjalt välja riigilõivu 75 euro ulatuses. Riigilõivu enamtasutud osas võib hageja esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.