MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-490 Haldusasi X kaebus kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot tervi

) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus ei ole tuvastanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist terviserikke tekitamisel, sest Tallinna Vangla rakendas jõudu kaebaja avalduste blokeerimisel. Tallinna Vangla esitatud kohtueelse menetluse materjalide hulgas ei ole ühtegi kahju hüvitamise taotlust, kus kaebaja mainiks oma avalduste jõuga blokeerimist. Kohus saab aru, et jõuga blokeerimine tähendab füüsilise jõu kasutamist vastuseks kaebaja avaldustele, sest üksnes sellisel viisil oleks mõeldav terviserikke tekitamine. Selliseid olukordi ei nähtu ühestki kahju hüvitamise taotlusest. Kahju hüvitamise taotlustest ei nähtu ka olukordi, kus vanglateenistus oleks keeldunud kaebaja avaldusi vastu võtmast ja jätnud need kambrisse. Seega tagastab kohus

§ 121

lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist terviserikke tekitamisel, sest Tallinna Vangla rakendas jõudu kaebaja avalduste blokeerimisel. 18. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine 19. Kohus leidis 09.09.2022 määruses, et kaebusega võib olla seotud kaebaja poolt Tallinna Vanglale 26.10.2021 esitatud taotlus nr 5-37/21/269-1 (Tallinna Vangla 02.09.2022 esitatud vastuse lisade hulgas), mis lahendati Tallinna Vangla 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2 (Tallinna Vangla 02.09.2022 esitatud lisade hulgas). Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 5700 eurot seoses sellega, et kaebaja au ja head nime on rikutud ning teda süüdistavalt alandatud. Kaebaja märkis, et lõhkus mõnitatavate väljendite tõttu ära ka oma veekeetja. 08 kambris viibides ei osutatud taotluse esitajale ka meditsiiniabi ja kuigi taotluse esitaja kolm tundi karjus, ei saadetud isegi õde. Viimane lause viitab ilma abita kinnises ruumis hoidmisele. Tallinna Vangla jättis 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2 nõude rahuldamata. Kaebaja ei maininud kahju hüvitamise taotluses otseselt terviserikke tekitamist, kuid meditsiiniabi saatmata jätmise puhul võib seda eeldada. Kohus lähtus 09.09.2022 määruses sellest, et kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud Tallinna Vangla 12.12.2021 vastusega nr 5-37/21/258-2, mille kaebaja sai eelduslikult kätte selle 3

§ 71lg 1).

Kaebaja on esitanud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab kaebetähtaja möödalaskmist sellega, et ta oli kuni 25.02.2022 raskendatud tervislikus seisundis. Kaebaja ei orienteerunud kohtuasjades ega seostanud numbreid kohtuasjadega. Samuti ei mäletanud kaebaja nõuet. Kohus leiab, et kaebaja tervisega seotud asjaolud ei saanud olla mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja pöördus perioodil 12.12.202125.02.2022 halduskohtusse 15 erinevas haldusasjas, millest enamus olid kahju hüvitamise kaebused Tallinna Vangla vastu. Järelikult ei saanud kaebaja tervis kaebuse koostamist ja õigeaegset kohtule esitamist takistada. Segadus erinevate haldusasjade kaebetähtaegadega ei saa olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebaja peab enda esitatud kahju hüvitamise taotlustest ülevaadet omama. Tallinna Vangla 12.12.2021 vastuse nr 5-37/21/258-2 lõpus on selgitatud, et Tallinna Vangla vastusega mittenõustumisel on taotluse esitajal õigus pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kaebajal oli varasem kohtusse pöördumise kogemus olemas, mille põhjal ta pidi teadma, et kohtusse ei saa hüvitamiskaebusega pöörduda ükskõik kui pika aja jooksul, vaid 30 päeva jooksul Tallinna Vangla vastuse kättesaamisest arvates. Lisaks on kinnipeetavatel VangS § 31¹ kohaselt ligipääs interneti kaudu kättesaadavatele õigusaktide andmebaasidele (sh Riigi Teataja), mis tähendab, et segaduse korral oli kaebajal võimalik

-i tekstiga tutvuda ja õige kohtusse pöördumise tähtaeg välja selgitada. Kohus võtab arvesse ka seda, et kaebetähtaeg on mööda lastud rohkem kui kuu ajaga, mis tähendab, et tähtaja ennistamiseks peaks esinema väga kaalukas põhjus. Kohtu hinnangul seda praeguses olukorras ei esine. Kaebaja esitas tähtaegse kaebuse haldusasjas nr 3-21-2939, kuid ei kõrvaldanud tähtaegselt selle puudusi, mis tõi kaasa kaebuse tagastamise. Seega on kaebaja ise tekitanud olukorra, kus ta kaotas võimaluse kahju hüvitamise kaebuse menetlemiseks. 21. Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. 22.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kohus ei ennista kaebetähtaega, lõpetab kohus haldusasja nr 3-22-490 menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

23. Menetluse lõpetamise määruse jõustumisel ei saa kaebaja enam sama nõudega ja samal alusel kaebust esitada (

§ 43lg 1 p 2).

Riigi õigusabi taotlus 24. Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks halduskohtumenetluses ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, mis on määruskaebusega vaidlustatav, tõlgendab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib esindajat määruskaebuse esitamiseks ja selle edukuse korral järgnevaks halduskohtumenetluseks. 4

§ 110

lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (RÕS). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

1. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb üldjuhul mitte sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus asjas nr 3-2-1-7-08, punktid 10–13; 02.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-58-05, punkt 7). Kaebaja on varasemalt mitu korda kohtumääruste peale määruskaebusi esitanud ja need on olnud ringkonnakohtus menetletavad. Kaebaja on ka praeguses haldusasjas ühe määruskaebusmenetluse läbinud, saavutades kohtumääruse osalise tühistamise. Praegune haldusasi ei ole õiguslikult keerukam kui kaebaja teised kahju hüvitamist puudutavad haldusasjad. Seega ei ole riigi õigusabi määramine vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei ole vajalik hinnata kaebaja majanduslikku seisu, sest sellest taotluse lahendus ei muutuks.
2. Eelneva põhjal jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Muud menetluslikud taotlused
3. Kohus saab kaebuste liitmise taotlusest aru selliselt, et kaebaja nõuab haldusasja nr 3-22490 liitmist haldusasjade nr 3-21-1297 ja 3-22-1216 juurde. Kuna kohus lõpetab haldusasjas nr 3-22-490 menetluse, ei ole enam menetluses olevat kaebust, mida saaks teiste haldusasjadega liita. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata.
4. Kaebaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist, sest materjalid sisaldavad tema terviseinfot. Taotluses on viidatud ka teistele haldusasjadele (nr 3-22-933, 3-21-1297, 3-22-932, 3-22-1847). Kohus lahendab käesolevas määruses ainult praegust haldusasja puudutava taotluse. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, ei pea kohus kogu menetluse kinniseks kuulutamist põhjendatuks. Asjas ei ole tulemas kohtuistungit. Menetlusvälistel isikutel pole reeglina võimalik ilma poolte nõusolekuta haldusasja toimikuga tutvuda. Asjas tehtavas lõplikus kohtulahendis saab kaebaja nime ära varjata. Seega jätab kohus haldusasja nr 3-22-490 menetluse kinniseks kuulutamata. 30.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Andmesubjekti nime saab asendada ka määruses. Kohus asendab kaebaja taotlusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 5