lg 2 p 2, § 4231, § 200 lg 2 p 7 järgi; S.A süüdistuses
lg 2 p 7 järgi; M.N-i süüdistuses
lg 2 p 7 järgi; Janis Vugti süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi ning F.F-i süüdistuses
lg 2 p 7- § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2016 Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatavad 1. R a i n GUSTAVSON - isikukood 38104194926; Eesti kodanik; põhiharidusega; ei tööta (püsiv töövõimetus 70%); elukoht: XXXX (viibib vahistatuna Vanglas); varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega
lg 2 p 1, § 345, § 213 lg 1, § 334 lg 1, § 349 järgi § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 11 kuud 1 päev, mille kandmisest vabastati Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2015 määrusega
lg 1 alusel parandamatult raske haiguse tõttu (vabanes vanglast 26.08.2015); tõkend – vahistamine kohaldatud alates 01.03.2016 (kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2015; 11.-13.01.2016; 29.02.2016) Kaitsja Toomas Alp 1
lg 2 p 1, 3 järgi, § 65 lg 1 alusel 4 aastat 10 kuud vangistust; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 25.02.2016) Kaitsja Madis Mahlapuu
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust,
järgi 3 (kolm) kuud vangistust ning
lg 2 p 7 järgi 3 (kolm) aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2015 ja 11.-13.01.2016 (4 päeva) ning algusega 29.02.2016 jääb vangistust kanda 4 aastat 11 kuud ja 26 päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 2. Süüdi tunnistada S.A
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3(kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (23.-24.03.2016) ning kandmisele kuulub 2 aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel kuulub reaalselt ärakandmisele 1 kuu vangistust (millest on eelvangistusena ära kantud 2 päeva) ning 2 aastat ja 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.A 3(kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 28 päeva vangistust kuulub ärakandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõistetud karistuse (28 päeva vangistust) kandmiseks on S.A kohustatud vabatahtlikult ilmuma Tallinna Vanglasse ning vangistuse alguseks on tema vanglasse ilmumise päev. Kui S.A hoidub kõrvale karistuse kandmisest, tuleb PPA Põhja prefektuuril kohaldada tema sundtoomist vanglasse ning karistuse kandmise alguseks on tema kinnipidamise päev. 3. Süüdi tunnistada J a n i s VUGT
lg 2 p 4 ja 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka 1 päev (25.02.2016) eelvangistust ning kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 29(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
Vugt 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 4. Süüdi tunnistada F.F
lg 2 p 7 - § 22 lg 3 järgi ning kohaldades
ja § 22 lg 5 sätteid, mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui F.F 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3 5. Süüdi tunnistada M.N
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses ja loovutamisvahistuses viibitud aeg 13.-30.06.2016, s.o 18 päeva ja algusega 21.07.2016 jääb kanda 2 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust.
alusel kuulub reaalselt ära kandmisele 4 kuud vangistust ning 2 aastat ja 8 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.N 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Reaalselt ära kandmisele kuuluvast neljast kuus vangistusest on kantud 18 päeva ning algusega 21.07.2016 jääb kanda 3 kuud ja 12 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni või kuni reaalselt kandmisele mõistetud vangistuse ära kandmiseni (alates 21.07.2016 – 3 kuud ja 12 päeva vangistust).
R. Gustavson, isikuna, kes on varem toime pannud
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, uuesti omandas 2015 oktoobris ja novembris eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohast ja viisil A. Sinikult ebaseaduslikult suures koguses, s.t vähemalt 68 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, millest andis 3 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit 08.10.2015 Tallinnas Kalamajas asuva Kalma sauna vastas parklas edasi Indrek XXXX; 30 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit 2015 oktoobri keskel Lasnamäe Centrumi parklas edasi I. XXXX ning 35 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini andis R. Gustavson 10.11.2015 peale kella 22.51 Tallinnas Favora tankla ümbruses aadressil Tondi tn 6 edasi A. XXXX. Samuti omandas ta eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 11.01.2016 tuvastamata kohast ja isikult ebaseaduslikult suures koguses, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi erinevaid narkootilisi aineid, nimelt amfetamiini, gammahüdroksübutüraati (GHB) ja kanepit, mida hoidis enda juures ja oma elukohas Tallinnas Kauba 28A-12 kuni kinnipidamiseni 11.01.2016. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest GHB-st ja amfetamiinist hoidis R. Gustavson enda juures, mis tema kahtlustatavana kinnipidamisel 11.01.2016 kella 15.15 ajal Tallinnas Kauba 28 maja ees leiti ja võeti ära tema jope taskust üks 100-ml plastpudel, milles värvuseta viskoosne vedelik massiga 20,40g, mis sisaldab 52% gammahüdroksüvõihappe Na-soola, vedelikus sisaldub 8,8 g gammahüdroksüvõihapet (GHB) ning 1 minigrip kilekott, milles valge pulber massiga 0,87 g, mis sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,19g amfetamiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid, s.t amfetamiini sisaldavat pulbrit ja gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku ning kanepit hoidis R. Gustavson oma elukohas kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni. Nimelt 11.01.2016 kella 16.05 ajal Tallinnas Kauba 28A-12 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära külmkapi sügavkülma osast 1 100-ml plastpudel, milles värvuseta viskoosne vedelik massiga 118,3 g, mis sisaldab 55% gammahüdroksüvõihappe Na-soola, vedelikus sisaldub 53,7 g gammahüdroksüvõihapet (GHBd); 1 minigrip kilekott, milles valkjas pulber massiga 74,49 g, mis sisaldab 30% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 16,4 g amfetamiini; 1 minigrip kilekott, milles valge pulber massiga 0,14 g, mis sisaldab 13% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,013 g amfetamiini; 3 minigrip kilekotti, milles olev roheline taimepuru massiga kokku 11,32 g sisaldab peenestatud kanepit (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli(THC) sisaldus on 1,9%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 6 Amfetamiin, gammahüdroksübutüraat (GHB) ning kanep ja selle töötlemise produktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist, gammahüdroksübutüraadi (GHB) puhul 16 grammist ning marihuaana puhul 7,5 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani R. Gustavson toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise (omandamise, valdamise ja edasiandmise) isikuna, kes on varem toime pannud
Rain Gustavson, S.A , Janis Vugt ja M.N , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, panid 29.12.2015 teo kaasvalitsejana toime röövimise XXXXi suhtes ning F.F aitas tahtlikult kaasa grupi poolt röövimise täideviimisele. Vastavalt välja töötatud teoplaanile oli S.A meelitanud väidetavalt müüdava kaubiku ülevaatamise ettekäändel kaubikut osta soovinud ja autoostuks vajalikku sularaha kaasas kandva XXXXi 29.12.2015 umbes kella 20.45-ks Tallinnas Magasini 32b asuva hoone juurde, kuhu XXXXja kuriteo kaasvalitsejast S.A sõidutas viimase elukaaslane F.F, kes oli teadlik kuriteoplaanist ehk sellest, et Magasini tänaval tegelikkuses ei oota XXXXkaubiku müüja, vaid seal võetakse XXXXära tal kaasas olev raha. Samal ajal sõidutas J. Vugt välja valitud kuriteopaigale, s.o Magasini tänavale R. Gustavsoni ja M.N-i, kus R. Gustavson koos M.N-iga vastavalt varasemalt kokkulepitud teoplaanile ründas XXXX, lüües viimest vähemalt ühe korra näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel lõid R. Gustavson ja M.N maaslamavat kannatanut korduvalt, tekitades XXXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi: veritsevaid haavu ja marrastusi näo paremal poolel. Seejärel võtsid R. Gustavson ja M.N kannatanu taskutest ära sularaha summas 2900 eurot, XXXXnimele väljastatud juhiloa nr ET206370 ja mobiiltelefoni LG Leon (H340) IMEI koodiga XXXXXXX, väärtus 109 eurot. Ühtlasi etendasid R. Gustavson ja M.N füüsilise vägivalla kasutamist S.A suhtes, varjamaks viimase teopanust, mille tulemusel ei osatud alustatud kriminaalmenetluse algfaasis S.A toimunus kahtlustada ja S.A pääses kannatanuna menetlusteabele ligi. XXXXasjade äravõtmise järel lahkusid R. Gustavson ja M.N neid autos ootava J. Vugtiga sündmuskohalt ja jagasid saadud raha omavahel ära. Vastavalt varasemalt antud lubadusele, S.A teopanuse varjamiseks sõidutas F.F XXXX ja S.A politseisse, kus viimane andis ütlusi tundmatute isikute poolt tema sõbra XXXX ja enda röövimise kohta. 30.12.2015 andis J.Vugt vastavalt kokkuleppele S.A-le üle osa XXXX röövitud sularahast. Ülalkirjeldatud tegudega panid R. Gustavson, S.A ja M.N toime
Vugt pani toime
lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo (korduv röövimine, isikute grupis) ning F.F pani toime
lg 2 p 7 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (ainelise ja vaimse kaasabi osutamine grupiviisilisele röövimisele). 7 Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava R. Gustavsoni, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör R. Gustavsoni süüditunnistamist
184 lg 2 p 2 järgi ning karistamist vangistusega 4 aastat, § 4231 järgi vangistusega 3 kuud ja
lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud.
Karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ning algusega 29.02.2016 jääb kanda 4 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust.. Äravõetud ja laiendatud konfiskeerimiseks arestitud 945 eurot, samuti tsiviilhagi tagamiseks arestitud mobiiltelefon ja 205 eurot jätta aresti alla tsiviilhagi tagamiseks täitemenetluses. Menetluskuludena tuleb R. Gustavsonilt välja mõista ekspertiiside teostamise eest summas 756 eurot, määratud kaitsjale tasutud kulu 264 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulu 134 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1075 eurot. Süüdistatava S.A, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.A süüditunnistamist
Karistusest lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust.
alusel kuulub reaalselt ärakandmisele 1 kuu vangistus ja ning 2 aastat 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui S.A 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 28 päeva vangistust tuleb ära kanda pärast kohtuotsuse jõuistumist. Samuti tuleb S.A-lt välja mõista menetluskulud määratud kaitsja osalemise eest ja sundraha 1075 eurot. Süüdistatava J. Vugti, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. Vugti süüditunnistamist § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistusest on kantud 1 päev eelvangistust ning ülejäänud osas jätta mõistetud karistus
alusel täitmisele pööramata kui J.Vugt 4-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu määrusega arestitud mobiiltelefon jäetakse tsiviilhagi katteks aresti alla. Menetluskuludena mõistetakse J. Vugtilt välja tasu määratud kaitsja osalemise eest ja sundraha. Süüdistatava F.F-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör F.F-i süüditunnistamist
lg 2 p 7 - § 22 lg 3 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat.
alusel ei pöörata vangistust täitmisele kui F.F 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuluna tuleb temalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu ja sundrahast 375 eurot. Süüdistatava M.N-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.N-i süüditunnistamist
Reaalselt kuulub ärakandmisele 4 kuud ja ning ülejäänud osas ei pöörata vangistust täitmisele, kui M.N 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu määrusega arestitud 101,75 eurot jäetakse tsiviilhagi katteks aresti alla ning menetluskuluna mõistetakse M.N-ilt välja sundraha 1075 ulatuses. Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid oma süüd, kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Toimepandut kahetsesid. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. 8 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R. Gustavson, S.A, J. Vugt, F.F ja M.N tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kannatanu esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ning summa 3009 eurot tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. Samuti tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse, DVD ja CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde ning narkootilise aine käitlemise vahendid kui väärtusetud tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 310 lg 1, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.