KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-298 Kohtunik Rahvakohtunikud Kristel Vedro Merike Viilve

) § 113 lg 1, U.N

§ 307

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav VALERI VITTI (isikukood 36312242758), elukoht xxxx, viibib xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati 11.03.2013 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 8- § 25 lg 2, § 209 lg 1 järgi 8 k vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga. 17.04.2014 kohtumäärusega pöörati vangistus täitmisele, vabanes vangistusest 22.11.2014; kehtivaid väärteokaristusi on

1. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2015 ja võeti vahi alla 04.08.
2. Vandeadvokaat Anti Aasmaa määratud korras. Süüdistata U.N (isikukood XXX), elukoht xxxx, ei tööta, xxxx, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, 11.04.2012 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

2 p 9 järgi 1 k vangistust tingimisi 3 a katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi on

1. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2015 ja võeti vahi alla 05.08.
2. U.N vabastati vahi alt 12.08.2015 ning valiti tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver määratud korras. 1 RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada VALERI VITTI

§ 113

lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2015 karistusaja hulka ning Valeri Vitti karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.08.2015. Valeri Vitti tõkend- vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Tunnistada U.N

§ 307

lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2015- 12.08.2015, so 10 päeva karistusaja hulka ning U.N jääb kanda 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. U.N-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda KrMS § 414 lg 2 alusel tema vanglasse saabumise aeg. U.N-i tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Kohtuotsus edastada kannatanule A S. MENETLUSKULUD KrMS § 176 lg 1 p 2 ja

§ 180lg 3 alusel jätta tunnistajate J T ja B P sundtoomiskulu summas 24,80 eurot riigi kanda. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Valeri Vittilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, - surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 343 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 5871 eurot, meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumus 77 eurot, -määratud kaitsjale v-adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 174 eurot, - määratud kaitsjale v-adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 996,00 (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot; Valeri Vittil tasuda menetluskulud summas 8536,00 (kaheksa tuhat viissada kolmkümmend kuus) eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700077661 ning selgitus: nimi, nr 1-16- 298 menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista U.N-ilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot, -määratud kaitsjale v-adv. abile M. Gaverile makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 1017,36 eurot /tl 217, 218, 237/. - määratud kaitsjale abile M. Gaverile makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1255,68 (üks tuhat kakssada viiskümmend viis eurot, 68 senti) eurot; U.N tasuda menetluskulud summas 2 918,04 (kaks tuhat üheksasada kaheksateist eurot, 04 senti) eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700077674 ning selgitus: nimi, nr 1-16-298 menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada

§ 83lg 1 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel nuga (pakend 3.

1. turvakleebis K10-339064, mis asub kriminaalasja juures. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite ruumis asuvad: pakend nr 1 (Valeri Vitti tuulepluus turvakleebis K10-339055), pakend nr 5 (Valeri Vitti sokid- turvakleebis K10-33906), pakend nr 5.1 (Valeri Vitti fliis Umbro - turvakleebis K10-339071), pakend nr 5.2 (Valeri Vitti teksapüksid Tommy Hilfiger- turvakleebis K10-339072), pakend 6.
2. (U.N-i sinine sokk-turvakleebis K10-339073), pakend 6.
3. (U.N-i must sokk - turvakleebis K10-339074), pakend nr 7 (U.N-i aluspüksid- turvakleebis K10-339080), pakend nr 4 (mopp – turvakleebis K10-339066), pakend 4.
4. (mopi vars), tšekk, 3 tikutoosi, 4 kilekotti, mobiiltelefoni Nokia auku pakendis nr 5, võtmed L. S taskust (pakend 3.2.), EKEI-st tagastatud L. S riided. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Valeri Vittile spordijalatsid Adidas (pakend nr 3, turvakleebis K10-339056), mobiiltelefon Nokia, milles ZEN kaart xxxx, sularaha 2.45 (pakend nr 5, turvakleebis K10339059). Kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.N-ile tumehall mobiiltelefon Nokia 3310 imei xxxx, mille sees Diil sim kaart xxxx EMT) (pakend nr 1), kunstnahast jope (turvakleebis K10-339058, pakend nr 2), spordijalatsid Puma (turvakleebis K10- 339057, pakend nr 4), teksapüksid Diesel- turvakleebis K10-339075, pakend nr 6 , punane kampsun (turvakleebis K10339079, pakend nr 6.3), 3 nuga - turvakleebised K10-339060, K10-339061 ja K10-339062 ja K10-339065), pakend nr 6.3). OTSUS taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju Jätta U.N-i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata. 3 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 21.11.
5. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 06.12.2016 a. SÜÜDISTUS Valeri Vittit süüdistatakse selles, et tema ühel ööl täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikus 01.- 03.08.2015 U.N-i korteris xxxx lõi omavahelise tüli käigus L S noaga rindkeresse, tekitades talle järgmised vigastused: paremasse rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool rindkerel roidevahelise lihase, II roide kõhrelise osa, rinnaku käepideme ja rinnakukeha liidese, kopsutüve seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust, ja põhjustas sellega L Si surma. Seega Valeri Vitti, tappes teise inimese, pani toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.N-i süüdistatakse selles, et ta jättis tahtlikult teatamata L S i tapmisest oma elukohas xxxx, millise oli ajavahemikus 01.08.-03.08.2015 toime pannud Valeri Vitti. Seega U.N , jättes teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost teatamata, pani toime

§ 307lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et Valeri Vittile esitatud süüdistus tapmises on täielikult tõendamist leidnud. U.N-ile esitatud süüdistus kuriteost mitteteatamises on täielikult tõendamist leidnud. Valeri Vitti tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. U.N end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
2. Esitatud süüdistuse kohaselt

§ 113

lg 1 järgi on Valeri Vittile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teise inimese tapmine.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimine V.

Vitti poolt ja põhjuslik seos V. Vitti tegevuse ja L. Si surma saabumise vahel on tõendatud Valeri Vitti enda ütluste, kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisidega, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja skeemiga, tunnistajate R K, E A, B Pi, J Ti ütlustega.

1. Valeri Vitti andis kohtus ütlusi, et sel päeval kui L. S suri, olid nad koos kolmekesi U.N kodus ja võtsid viina. Hiljem jõid süütevedelikku, siis läks tüliks lahti. V. Vitti küsis, et miks sul nägu verine on, mille peale L. S vastas, et see ei ole sinu asi, võid ka saada. V. Vitti tõusis püsti ja lükkas L. Si endast eemale. V. Vitti sõnade kohaselt ründas teda esimesena L. S, kes lõi teda rusikaga rindu. Võeti alkoholi edasi. Riid läks edasi. L. S lõi teda rusikaga näkku, V. Vitti kukkus maha tugitooli ja laua vahele. Ta tõusis püsti, võttis noa ja ütles L. Sile, et mine ära või ma löön maha. V. Vitti sõnade kohaselt tahtis L. S talle uuesti virutada, aga see ei õnnestunud ja ta pani talle noaga. Noa võttis laua sahtlist. Samuti väidab V. Vitti, et löömist ei olnudki, aga ta kukkus, ja selle peale võttis sahtlist noa. Ta tahtis L. Si hirmutada, et ta läheks ära ja lõi teda noaga. V. Vitti sõnade kohaselt sai ta kohe aru, et lõi L. 4 Si südamesse. Ta ei sihtinud, juhuslikult läks nuga nii. L. S oli kohe surnud. Sel ajal kui V. Vitti L. Sit noaga lõi, oli U.N voodis ärkvel. V. Vitti sõnade kohaselt oli L. S i surnukeha U.N kodus mitu päeva. Algul tõstis ta surnukeha voodisse, siis viidi kööki. Kööki aitas surnukeha vedada U.N. V. Vitti sõnade kohaselt oli surnukeha köögis mitu päeva. Plaan oli surnukeha viia käruga kaugemale, kuid U.N kustus ära. Lõpuks viis V. Vitti surnukeha õue. V. Vitti mäletamist mööda oli surnukeha õues mitu päeva. V. Vitti ütluste kohaselt arutati U.N-iga et tuleks politseisse helistada, aga U.N ei leidnud enda telefoni.
2. Kohtus ülekuulatud U.N ei mäletanud kohtus kuidas tapmine toimus. Ta andis kohtus ütlusi, et V. Vitti ja L. S läksid omavahel riidu, kuid kus ja kuidas V. Vitti L. Sit lõi, ta ei näinud. Eeluurimisel on ta andnud ütlusi, et nad- V. Vitti ja L. S seisid teineteise vastas, V. Vitti oli nuga käes ja ta lõi teda. Kohtu hinnangul on U.N kui isikuline tõendiallikas tervikuna ebausaldusväärne, kuna ta kohtus ei suutnud ütluste erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. Kohus jätab U.N-i ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale. Kohus ei tugine ka U.N kohtus tema süüdistust puudutavas episoodis antud ütlustele, mille kohaselt ta enda meelest helistas kiirabisse ja politseisse.
3. Tunnistaja R K ütlustest nähtub, et 03.08.2015 hommikul sai ta politseinikuna väljakutse xxxx, kus oli surnukeha. Ta oli seal ligi tund aega kuni uurimisgrupp kohale jõudis. Majast väljusid V. Vitti ja U.N. Uurimisgrupp hakkas nendega tegelema.
4. Tunnistaja E A ütlustest nähtub, et ta on xxxx. Talle helistas I I telefoninumbrilt J T. Ta ütles, et L. S on tapetud ja kutsus bussijaama juurde. Ta läks xxxx tänavale ja oli seal kuni politsei ja kiirabi tulid. Ta kinnitas, et on näinud, kui V. Vitti kasutab elukaaslase L P suhtes tänaval vägivalda. Mõlemad isikud V. Vitti ja L. S olid alkohoolikud.
5. Tunnistaja B Pi ütlustest nähtub, et ta tunneb V. Vitit, U.N-i ja L. Si. Viimasega suhtes üks päev enne tema surma. Ta käis U.N elukohas süütevedelikku joomas. Seal oli U.N ja L. S. Ta lahkus lõuna paiku. Hiljem ta andis ütlusi, et nad U.N ja L. S magasid voodites. Ta on kindel, et järgmisel päeval oli L. S surnud. Ta läks U.N ukse taha ja nägi, et L. S lamab hoovis. Ta läks xxxx juurde, et kiirabi kutsuda. Enda jutu järgi helistas ta kiirabisse

§ 28

lg-st 1 lähtuvalt, leian, et hetkel, mil Valeri Vitti lõi noaga kannatanut, ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest kannatanu teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Kohus loeb Valeri Vitti ütlused, et kannatanu tahtis teda rünnata ennastõigustavateks, kuna pole eluliselt usutav, et isik, kes lonkab ja keda ähvardatakse noaga, hakkab teist isikut ründama. Ka on Valeri Vitti enda ütlused kannatanu ründe osas vastuolulised. 15. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (

§ 31

lg 3).

§ 31

lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne.

§ 31

lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et Valeri Vitti ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama. Valeri Vitti väited, et kannatanu tahtis teda ka siis kui ta noaga kannatanut ähvardas, lüüa, ei leidnud kohtus kinnitust. Järelikult ei olnud Valeri Vittil põhjust olla kannatanu ründe osas hirmul ja ta ei kujutanud ka ekslikult 7 endale ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ta teadlikult ja tahtlikult lõi kannatanut noaga rindkeresse. Seetõttu tunnistab kohus Valeri Vitti talle esitatud süüdistuses

§ 113lg 1 järgi süüdi.

Kohtu hinnangul oli tegemist ennakkaitsega ning hädakaitse oli välistatud. 16. Kaitsja on esitanud taotluse V. Vitti teo ümberkvalifitseerimiseks

§ 118

lg 1 p 7 järgi.

§ 118

lg 1 p 7 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele, mille tagajärjel saabus ettevaatamatusest kannatanu surm. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et antud juhul põhjustati surm ettevaatamatusest.

1. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel on Riigikohus oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Noaga elutähtsate organite piirkonda löömine on kohtupraktikast teada levinud viis surma põhjustamiseks. Kohus leiab, et lüües teist inimest vähemalt 18 cm terapikkuse noaga elutähtsate organite piirkonda sai Valeri Vitti aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidas võimalikuks ja möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Elukogemust ja toimepandud tegu silmas pidades polnud Valeri Vittil võimalik tõsimeelselt loota mingitele asjaoludele, mis oleks lubanud tal uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lisaks märgib kohus, et Valeri Vitti ei teinud midagi, et ära hoida kannatanu surm. Ta ei pöördunud kiirabisse, et kasvõi püüda kannatanu elu päästa ega ole teistsugusel viisil käitunud, et loota kannatanu surma mittesaabumisele. Seetõttu pidas Valeri Vitti kannatanu surmas saabumise võimalikkust ette ja möönis seda. Eelnevat arvestades leiab kohus, et Valeri Vitti pani kuriteo toime kaudse tahtlusega.
2. Riigikohus on selgitanud, et kui toimepanija peab kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja see tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena, mitte aga eluohtliku tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. V. Vitti tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tunnistab kohus V. Vitti süüdi

§ l13 lg 1 järgi. 19. Esitatud süüdistuse kohaselt

§ 307

lg 1 järgi on U.N-i teo objektiivse koosseisu tunnuseks teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamine. Tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga.

§ 13

lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema.

§ 307

lg 1 kohaselt nõutav tegu seisneb tõepäraste andmete avaldamises teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo asetleidmise asjaolude kohta. Riigikohtu lahendi nr 3 -1-1-97-11 p 14 kohaselt on kuriteo asetleidmise asjaoludena, mille kohta tõepäraste andmete avaldamata jätmine on vaadeldav 8 kuriteost mitteteatamisena

§ 307

lg 1 mõttes, tuleb käsitada selliste faktiliste asjaolude kogumit, millest nähtuks konkreetselt määratletav kuriteosündmus. 20. Kohus tuvastas, et U.N jättis politseile kuriteo asjaolud avaldamata, millega pani toime kuriteost mitteteatamise

§ 307lg 1 tähenduses.

U.N oleks pidanud edastama olulist teavet kuriteosündmusest politseile. U.N-i süü

§ 307

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud telefoni vaatluse, häirekeskuse kõnede väljavõtte ja Valeri Vitti ütlustega. Kohus jättis U.N-i ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale ja ei tugine ka U.N-i kohtus tema süüdistust puudutavas episoodis antud ütlustele, mille kohaselt ta enda meelest helistas kiirabisse ja politseisse. Süüdistatava V. Vitti sõnade kohaselt nägi U.N kuidas ta L. Sit noaga lõi. V. Vitti sõnade kohaselt oli U.N isikuks, kes käskis tal surnukeha toast välja viia, telefoni, et helistada politseisse, ta ei leidnud. 27.10.2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist U.N-ile kuuluva mobiiltelefoni kõneeristustest nähtub, et U.N ajavahemikul 01.08.2015- 03.08.2015 mobiiltelefoni numbrilt xxxx välja ei helistanud. Seega realiseeris U.N oma tegevustetusega

§ 307lg 1 objektiivse koosseisu.

21. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V. Vitti sõnade kohaselt nägi U.N , et V.Vitti L. Sit noaga lõi, samuti oli U.N isikuks, kes käskis tal surnukeha toast välja viia, seega sai U.N aru, et V. Vitti oli toime pannud esimese astme kuriteo. Kaitsja väitele vastuseks märgib kohus, et teatamise kohustus algab momendist, mil isik saab aru, millise kuriteo teine isik on toime pannud. Kohus tuvastas, et U.N sai aru, et V. Vitti oli inimese tapnud, kuid vaatamata sellele, asus koos temaga mitme päeva jooksul alkoholi edasi tarvitama, mistõttu ta suhtus kannatanu surma ja õigusemõistmisesse kriminaalmenetluses (süüdlase väljaselgitamisesse ja karistamisse) ükskõikselt. Seega sai U.N aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani U.N süüteo toime kaudse tahtlusega. U.N-i tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu tunnistab kohus U.N-i süüdi

§ 307lg 1 järgi.

KARISTUS 22.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 113lg 1 näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani.

Tegemist on isikuvastase süüteoga.

§ 307lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani.

Tegemist on õigusemõistmisevastase süüteoga. V. Vitti tunnistab end toimepandud tapmises osaliselt süüdi. Seega esineb V. Vitti käitumises karistust kergendava asjaoluna süü osaline tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes ei ole V. Vittit varem isikuvastase süüteo eest süüdi mõistetud, küll on teda karistatud korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest. Varasem karistus varavastaste süütegude eest ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegelikku elustiili. U.N end talle esitatud süüdistuses

§ 307lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud.

Seega ei esine tema käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eripreventiivses 9 mõttes ei ole U.N varem õigusemõistmisevastases süüteos süüdi mõistetud, küll on teda karistatud ühel korral varavastase süüteo toimepanemise eest. Varasem karistus varavastaste süütegude eest ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud teiseliigilise süüteo toimepanemist. 23. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kuna tapmise eest võib isikut karistada kuue kuni viieteist aastase vangistusega, siis peab kohus põhjendatuks prokuröri taotlusel ning V. Vitti isikut arvestades karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 8 aastat vangistust, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. Kohus leiab, et kaheksa aastast vangistust tuleb pidada igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks karistuseks.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja alguseks V.Vitti kahtlustatavana kinnipidamise aja algus, s.o 03.08.2015. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata. Kuna

§ 307

lg 1 järgi võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistusega, siis peab kohus põhjendatuks U.N isikut ja teo toimepanemise asjaolusid (ükskõikne suhtumine süüdlase väljaselgitamisesse ja karistamisse) arvestades karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 4 kuud vangistust, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. Kohtu hinnangul ei omaks tingimisi karistus või rahaline karistus U.N suhtes karistuslikku mõju.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 03.08.2015- 12.08.2015, so 10 päeva karistusaja hulka ning U.N jääb kanda 3 kuud ja 20 päeva vangistust. U.N-i karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KrMS § 414 lg 2 alusel tema vanglasse saabumise aeg. MENETLUSKULUD 24. KrMS § 176 lg 1 p 2 ja

§ 180lg 3 alusel jätta tunnistajate J Ti ja B Pi sundtoomiskulu summas 24,80 eurot riigi kanda. 25. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Valeri Vittilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, - surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 343 eurot, DNA ekspertiisi maksumus 5871 eurot, meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi maksumus 77 eurot, -määratud kaitsjale v-adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 174 eurot, - määratud kaitsjale v-adv A. Aasmaale makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 996,00 (üheksasada üheksakümmend kuus) eurot;

1. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista U.N-ilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: -sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot, -määratud kaitsjale v-adv. abile M. Gaverile makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 1017,36 eurot /tl 217, 218, 237/. - määratud kaitsjale abile M. Gaverile makstud tasu õigusabi eest kohtumenetluses 1255,68 (üks tuhat kakssada viiskümmend viis eurot, 68 senti) eurot;
2. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud süüteo tuvastamiseks ja toimepanija väljaselgitamiseks ning menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetutelt 10 välja mõista. Tunnistajate sundtoomiskulud tuleb jätta riigi kanda, kuna süüdistust toetav roll on riigil. ASITÕENDID
3. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada

§ 83lg 1 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel nuga (pakend 3.

1. turvakleebis K10-339064, mis asub kriminaalasja juures. Kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite ruumis asuvad: pakend nr 1 (Valeri Vitti tuulepluus turvakleebis K10-339055), pakend nr 5 (Valeri Vitti sokid- turvakleebis K10-33906), pakend nr 5.1 (Valeri Vitti fliis Umbro - turvakleebis K10-339071), pakend nr 5.2 (Valeri Vitti teksapüksid Tommy Hilfiger- turvakleebis K10-339072), pakend 6.
2. (U.N-i sinine sokk-turvakleebis K10-339073), pakend 6.
3. (U.N-i must sokk - turvakleebis K10-339074), pakend nr 7 (U.N-i aluspüksid- turvakleebis K10-339080), pakend nr 4 (mopp – turvakleebis K10-339066), pakend 4.
4. (mopi vars), tšekk, 3 tikutoosi, 4 kilekotti, mobiiltelefoni Nokia auku pakendis nr 5, võtmed L. Si taskust (pakend 3.2.), EKEI-st tagastatud L. Si riided.
5. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Valeri Vittile spordijalatsid Adidas (pakend nr 3, turvakleebis K10-339056), mobiiltelefon Nokia, milles ZEN kaart xxxx, sularaha 2.45 (pakend nr 5, turvakleebis K10339059).
6. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.N-ile tumehall mobiiltelefon Nokia 3310 imei xxxx, mille sees Diil sim kaart xxxx EMT) (pakend nr 1), kunstnahast jope (turvakleebis K10-339058, pakend nr 2), spordijalatsid Puma (turvakleebis K10- 339057, pakend nr 4), teksapüksid Diesel- turvakleebis K10-339075, pakend nr 6 , punane kampsun (turvakleebis K10-339079, pakend nr 6.3), 3 nuga - turvakleebised K10-339060, K10-339061 ja K10-339062 ja K10-339065), pakend nr 6.3). OTSUS taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju
7. Jätta U.N-i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) kohaselt rahuldamata.
8. SKHS § 5 lg 1 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati:1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega;6) ebamõistliku menetlusajaga.
9. SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata.
10. Kaitsja taotles välja mõista alternatiivselt kas SKHS § 5 lg 1 või lg 4 alusel U.N-ile hüvitis 10x 38,77 euro ulatuses ehk 387,70 eurot. 11
11. Kohus leiab, et 10 päevane eelvangistus antud teo eest on proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega. Kohus mõistis U.N-i süüdi

§ 307lg 1 järgitegevusetuse tõttu.

U.N sai aru, millise teo V. Vitti oli sooritanud, kuid vaatamata sellele, ta jättis toimunud kuriteost teatamata, jätkates koos kuriteo sooritanud isikuga alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul avaldas ta sellise käitumisega mittelugupidavat suhtumist õiguskorda ja teise inimese ellu. Tõkendina vahistamise kohaldamine on olnud seaduslik ja proportsionaalne teo eest mõistetud karistusega. Seetõttu jätab kohus U.N-i kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS kohaselt rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Merike Viilver rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Eve Kukor rahvakohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsus osaliselt, see on Valeri Vittilt ja U.N-ilt menetluskulude väljamõistmise osas.
3. Teha nimetatud osas uus otsus, millega:
4. Valeri Vittilt menetluskuludena välja mõista 8470 eurot, sealhulgas kaitsjatasuna 1104 eurot.
5. U.N-ilt menetluskuludena välja mõista 2782,87 eurot, sealhulgas kaitsjatasuna 2137,87 eurot.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
7. Valeri Vitti kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt ja U.N-i kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
8. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot, vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav Valeri Vittile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
9. Nimetatud menetluskulu 216 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
10. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 168 eurot, sealhulgas käibemaks 28 eurot, vandeadvokaat Mihkel Gaveri poolt süüdistatav U.N-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
11. Nimetatud menetluskulu 168 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. 12 Riigikohtu 12.04.2017 kohtumääruste RESOLUTSIOONID: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Valeri Vitti kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ja U.N-i kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaveri kassatsioonid menetlusse võtmata. 31.10.2016 kohtuotsus 1-16-298 jõustus osaliselt
12. aprillil
13. a Riigikohtu kohtumäärustega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 13