1-13-4592/122

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4592 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.H (O.H , isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebused RESOLUTSIOON
5. 4.1 4.2 4.3 Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu välja 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt määruskaebemenetluses O.H-le riigi õigusabi osutamise eest. O.H-lt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. O.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „O.H, 1-13-4592, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. O.H kannab vanglas Tartu Maakohtu 26.11.2013 otsusega KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2, 3 järgi mõistetud ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega kandmisele jäänud 4 aasta 4 kuu pikkust vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 3 päeva. Tema karistusaeg algas 12.05.2014 ja lõpeb 08.09.
8. Tartu Maakohus 30.12.2016 määrusega jättis O.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukoha põhistamisel pidas kohus oluliseks järgmist. 2.1 Süüdimõistetut karistatakse kriminaalkorras esmakordselt. Samas kannab ta vangistust I astme isikuvastase kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel sattus kannatanu elu reaalsesse ohtu, samuti tekkisid kannatanul püsiv üle 40 % töövõimekaotus ja raske psüühikahäire. 2.2 Vangla iseloomustuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht ja selle seisukohaga maakohus nõustub. Kuriteo asjaoludest saab järeldada, et süüdimõistetu on riskeeriva, hoolimatu ja impulsiivse käitumislaadiga ning puuduliku empaatiavõimega. Alkoholi tarvitamisel kaldub ta agressiivsusele. Suur tõenäosus kuritegude toimepanemiseks ongi siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui teda mõjutatakse negatiivse hoiakuga kaaslaste poolt. Vangla on pidanud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele ning hinnanud uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgneva paari aasta jooksul suhteliselt kõrgeks, kuigi O.H on vangistuse ajal läbinud mitmed olulised sotsiaalprogrammid („Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“). 2.3 Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine ja osalemine vangla tööhõives on süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need ei ole aga piisavalt kaalukad, et anda põhjendatud alus tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaja lõppemist. Sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades ei ole kantud vangistus veel piisav, täitmaks oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse lõpuni. Süüdimõistetu vabastamine vanglast ligi 2 aastat enne tähtaja lõppemist riivaks oluliselt õiguskorra kaitsmise huve ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka on oluline täheldada, et süüdimõistetule
9. aastal korduvalt kohaldatud distsiplinaarkaristused vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest kustusid alles hiljuti. Ka oli samal aastal tema suhtes vaja kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. 2.4 Eeltoodu alusel ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et kinnipeetav ei kujutaks praegu vabaduses ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks. Süüdimõistetut, kes on tahtlikult sandistanud teise inimese, kellel on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja kes on endiselt ohtlik ühiskonnale, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Positiivsed jooned, mis on viimastel kuudel O.H käitumisse tekkinud, väärivad küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes. Kuna positiivsete väärtushinnangute kinnistumine nõuab üsna pikka aega ja isiku vankumatut tahet sellel teel püsida, siis oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik.
10. Kohtumääruse vaidlustasid nii O.H ise kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, taotledes lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 3.1 O.H oma kaebuses rõhutab esmalt seda, et tal ei ole poolteist aastat ühtegi distsipliinirikkumist olnud ning leiab, et tema kustunud distsiplinaarkaristusi maakohus arvestada ei oleks tohtinud. Teiseks selgitab ta, et soovib elama asuda just MTÜ Aktiviseerimiskeskusesse „Tulevik “ ning seda põhjusel, et endises elukohas viibimine tooks kaasa valed otsused. O.H kinnitab ka, et kahetseb oma kuritegu, enam neid toime panna ei taha, soovib elada õiguskuulekalt, luua oma pere, maksta võlad riigile ning on valmis täitma kõiki lisakohustusi. Ta on mõistnud, mida alkoholi tarvitamine kaasa toob. Oma kuriteo sooritas ta alkoholijoobest tingituna ning soovib sellest pahest loobuda. Suitsetamise on ta juba maha jätnud. Ta palub ka arvestada, et see on tema esimene karistus. 2 2 3.2 Kaitsja M. Valge enda edasikaebuses toonitab kõigepealt seda, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise mõte peaks seisnema isiku jäämises kriminaalhooldaja järelevalve alla. Elektrooniline valve seab sellele veelgi rangemad piirangud. Kriminaalhooldusel olev endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang, kes vabaneb karistuse ärakandmise järel. Kriminaalhooldaja saaks kohustada O.H tegelema alkoholiprobleemiga ja vajadusel allutada ta vastavale ravile. Vangistuse kandmise ajal süüdimõistetul sellist võimalust ei ole. Samuti on võimalik suunata kinnipeetav osalema vajalikes sotsiaalprogrammides. Vandeadvokaat märgib ära sellegi, et nii vangla, kriminaalhooldusametnik kui prokurör on O.H ennetähtaegset vabastamist toetanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab samuti, et O.H tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine võimalik ei ole. Määruskaebused jäävad tagajärjetuiks. Oma seisukoha põhistamisel märgib kolleegium järgmist.
12. Tartu Maakohtu 26.11.2013 otsuse kohaselt tunnistati O.H koos kahe kuriteokaaslasega KarS § 118 lg 1 p-de 1, 2, 3 järgi süüdi kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises, millega oli põhjustatud oht tema elule, raske kehaline haigus (püsiva üldise töövõimekaotusega rohkem kui 40 %) ja raske psüühikahäire (ajutrauma järgne dementsus). O.H tegu seisnes selles, et ta lõi kannatanu pead korduvalt vastu kõvasid pindu (sein, uksepiit, põrand) ja lõi veel korduvalt rusikate ning jalgadega teda pea, näo piirkonda. Peksmise käigus kukkus kannatanu pikali ja kaotas teadvuse. Peksmisega põhjustati kannatanule traumaatiline kõvakelmealune verevalum vasakul ajutüve pitsumisega ja peaajutursega, haav peanahal ja ninaluude murd. Ringkonnakohus leiab, et arvestades O.H sellist käitumist, tema teo suurt ebaõiglust ja süüd, on ilmne, et kinnipeetava praegusel vabastamisel jääks tema karistusaeg (s.o praeguseks kantud ligikaudu 2 aastat 8 kuud vangistust) alla piiri, mida ühiskond tunnetaks ebaõiglaselt leebena. Ehk siis kinnipeetava praegune vabastamine välistub juba eeltoodud asjaoludel.
13. Lisaks ei ole maakohus põhjendatult hinnanud O.H karistuse eesmärke täidetuiks ka sel põhjusel, et tema poolt uute kuritegude toimepanemist praeguselt välistada veel ei saa. Selliseks seisukohaks annavad aluse teave O.H kuriteo asjaoludest, selle sooritamisest alkoholijoobes ning sellest, et tema vangistusaega ei saa vaadata läbinisti positiivsena (vt käesoleva määruse p 2.3). Tõsi, viimast märget puudutavalt tuleb möönda, et kinnipeetava distsiplinaarkaristused on kustunud. Samas aga asjaolu, et O.H on suutnud vanglakorrast kinni pidada vaid pooleteise aasta jooksul, tema vanglakäitumist hinnates arvestama siiski peab. Süüdimõistetu elama asumine MTÜsse Aktiveerimiskeskus „Tulevik,“ tema väidetav motivatsioon edasiseks õiguskuulekaks eluks ning tema vanglakäitumist ja seal läbitud tegevusi näitavad positiivsed aspektid jäävad seega antud juhul tagaplaanile.
14. Veel märgib ringkonnakohus, et vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna mingitki alust ka kaitsja osundused kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve tarvilikkusest endisele vangile. Kinnipeetava karistusaeg lõpeks alles 08.09.2018, mistõttu tuleb tema vabastamise küsimust kohtus arutamisele veelkord. Mis puutub aga vandeadvokaadi väitesse selles, et vangistusasutus ja prokurör O.H vabastamist toetavad, siis selgitab kolleegium, et viidatud seisukohad kohtutele siduvad ei ole.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
16. O.H kaitsja Marina Valge esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis advokaadil määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine kokku aega 1 tunni, mille eest ta soovib saada 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna 3 3 kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 48 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel O.H kanda. Aarne Sarjas 4 Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus