KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4180 Tsiviilasi X hagiavaldus Y vastu

§ 661lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaja ühele tööpäevale.

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 Tsiviilasi nr 2-22-4180 Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu ühe tööpäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X (hageja/laps) ja C (avaldaja/ema) hagiavaldus Y (kostja/isa) vastu sissenõutavaks muutunud elatise 233,99 euro, igakuise elatise 216,44 euro väljamõistmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldaja ja kostja kooselust sündis X. Alaealine laps jäi pärast vanemate lahkuminekut elama emaga. Vanemate kokkulepped suhtlemiskorra ja elatise maksmise osas ei ole toiminud. Lapse huvides on kindlaks määrata stabiilne suhtlemiskord. Avaldaja taotleb suhtlemiskorra kindlaksmääramist nii, et laps elab emaga, aga veedab isaga iga teise nädalavahetuse reedest pühapäevani. Kuna isa sõlmitud elatise tasumise kokkulepet ei täitnud ega ole see ka lapse huvides, ütleb ema kokkuleppe üles. Isa kohustub tasuma elatise võlgnevuse 233,99 eurot ning nõuab laps elatist igakuiselt summas 216,44 eurot.
2. Kostja hagi ei tunnista.
3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 03.10.2022 sõlmisid pooled kompromissi nii alaealisele lapsele elatise tasumiseks (resolutsiooni punktid 1.1.-.1.8.
4. sõnastuses) kui ka suhtlemise korraldamiseks (resolutsiooni punktid 2.1.-2.
5. sõnastuses).
6. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärjed, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad 4 Tsiviilasi nr 2-22-4180 pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. C taotleb poole tasutud riigilõivust, so 5 euro tagastamist tema arveldusarvele seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel on riigilõivu tasutud 10 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 5 eurot ning see kanda hageja poolt näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5