Obsah (5)

§ 49§ 68§ 1933§ 50§ 51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3457 Tsiviilasi M. K. kohustustest vabastamis

) § 49 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • Võlausaldaja AS SEB Pank teatas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võla jääk on 380 eurot. Võlausaldaja AS Swedbank palub jätta võlgniku taotluse tema kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlausaldaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, et kohustustest vabastamise otsustamise aega vähendatakse uue korra järgi kolme aastani. Käesoleval juhul kehtib vana regulatsioon, s.o vabastamine otsustatakse viie aasta möödumisel. Seega on taotlus vabastamiseks esitatud ennetähtaegselt. Võlgnik ei ole menetluse kestel teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võla jääk on endiselt 6822,38 eurot. Eelnevast tulenevalt ei ole eeldused võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks täidetud, mille tõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. 01.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku M. K. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et talle on määratud raske liikumispuue ja hooldaja. Tulemas on kaks operatsiooni. Alates
2. aastast on talle määratud 100% töövõimekaotus, enne seda oli töövõimekaotus 75%. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole, sest selleks raha ei jagu. Abikaasal oli raske insult. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule

§ 49lg 7 alusel võlgniku vande.

Kohtumääruse põhjendused

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle kolme aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 49lg-le 1.

Tulenevalt

§ 49

lg-st 6 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 49lg 7).

Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule

§ 49

lg 7 alusel võlgniku vande.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja AS SEB Pank jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, kuid võlausaldaja AS Swedbank vaidleb võlgniku vabastamisele vastu. AS Swedbank on seisukohal, et käesoleval juhul uus regulatsioon ei kohaldu ja tuleb lähtuda varasemast regulatsioonist, mille kohaselt saab võlgniku kohustustest vabastamisest otsustada alles viie aasta möödumisel. Kohus eeltooduga ei nõustu.

§ 68

lg 1 sätestab, et

i kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Sama sätte teise lõike kohaselt enne

i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 1933lg 1 järgi kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta

1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Sama sätte teise lõike kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
2. aasta
3. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et enne 01.07.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetluste osas tuleb menetluse läbiviimisel juhinduda pankrotiseaduses sätestatud normidest, kuid juhindudes

§ 1933lg 2 tuleb kohustustest vabastamine otsustada Pankr

S sätestatud viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Käesolevas asjas algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 30.04.2019 määrusega. Seega on möödunud sellest

§ 1933

lg 2 sätestatud kolmeaastane tähtaeg ja võlgniku avaldust tuleb käsitleda tähtaegse kohustustest vabastamise avaldusena. Võlausaldaja AS Swedbank ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid, miks võlgniku tähtaegselt esitatud kohustustest vabastamise taotlus tuleks jätta rahuldamata. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et kogu kohustustest vabastamise menetluse on võlgnik viibinud töövõimetuspensionil. Võlgnikul on puuduv töövõime raske liikumispuude tõttu. Seda asjaolu on võlgnik tõendanud Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa tõenditega. Võlgniku sissetulekud on erinevate toetuste näol olnud 2019. aastal kokku 343,20 eurot kuus, 2020. aastal 515,76 eurot kuus ja 2021. aastal 560,12 eurot kuus. Võlgnik elab töövõime-, sotsiaal- ja kohaliku omavalitsuse toetustest. Saadud sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalust võlausaldajatele väljamakseid teha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust ega tervislikust seisundist tulenevalt

§-s 47 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku M. K. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku M. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb M. K. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et

§ 50

lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 51

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib

§ 51

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 49

lg 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 49lg-st 14 avaldab kohus teate M.

K. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik