KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-140193 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Elisa Teleteenused AS esitas 03.12.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. E.’ilt 463,28 euro saamiseks. Kohus tegi 07.12.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 14.02.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 14.02.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxxx – „tagastatud“, „muu põhjus“, „puudub vastus“, xxxx – „tagastatud“, „hoiutähtaja möödumisel“, xxxx – „puudub vastus“, xxxx – „puudub vastus“ ja xxxx – „puudub vastus“. Harju Maakohus on Elisa Teleteenused AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 11.05.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 25.06.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressil xxxx ja lisa-aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteated on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu 14.02.
8. a määruse kohaselt kinnitas võlgniku ema 28.12.2021, et aadressid xxxx ja xxxx on kehtetud, ema õiget aadressi ei tea. 28.12.2021 räägitud võlgnikuga, dokumentidest huvitatud ei ole, aadressi ei avaldanud. KIS2 menetluses xxxx seisuga 01.09.2021 politsei info: Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed A. E. teiste elukohtade osas. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 09.06.
9. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 23.08.
10. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 205 eurot. 2

§-st 484² on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 172,92 eurot ning on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 100 eurot. Elisa Teleteenused AS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 03.12.2021. a ning hagiavalduse Harju Maakohtule 02.03.2022. a.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuni 31.12.2021. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga 172,92 eurot tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 180 eurot, so riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3