Obsah (7)

§ 162§ 178§ 657§ 651§ 433§ 168§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-112528 Tsiviila

) § 168 lg 5 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et menetluskulude temalt väljamõistmine oleks ebaõiglane põhjendusel, et hageja ei võimaldanud tal nõuet vabatahtlikult täita enne hagi kohtusse esitamist. Kostja ise kinnitas, et maksekäsu kiirmenetluses oli ta

1. jaanuaril 2021 andnud kinnituse, et oli sõiduki registrimärgiga XXXXXXXX kasutaja alatest
2. augustist 2014 kuni tänase päevani. Seega sai kostja juba maksekäsu kiirmenetluses teada parkimislepingute rikkumisest ja leppetrahvi nõuetest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni saamiseks ja leppetrahvi tasumiseks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta on nõude rahuldanud maakohtu menetluse käigus ehk pärast hagi esitamist kohtusse. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. aprilli
4. a määrusega kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud hageja kanda. Seega jäävad kostja kanda menetluskulud, mis on tekkinud kostja asendamisest
5. jaanuari
6. a määrusega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu, sest kõik need toimingud on tehtud kuni kostja asendamiseni ja on jäetud hageja enda kanda. Peale kostja asendamist esitas hageja hagiavalduse A. Kalugini vastu, mis on praktiliselt identne esialgse hagiavalduse tekstiga (muudetud vaid kostja nimi ja võetud maha osa põhjendusi). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses ehk 80 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Kuna hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb kostjal hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 37 eurot 50 senti. Kohus määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 117 eurot 50 senti (80 +37,50), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt taotlusele tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt ka viivist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta hageja kanda. Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Kostja sai
8. a detsembris teada algselt kostjalt, mis on nõude sisu ja suurus ning tasus nõude hageja veebilehel olnud rekvisiite kasutades
9. jaanuaril 2022, s.o viis päeva enne algse kostja asendamist. Kostja on sellest
10. jaanuaril 2022 hagejale eraldi e-kirjaga ka teada andnud (kostja
11. veebruari
12. a menetlusdokumendi lisa 4). Hageja saanuks hagist koheselt loobuda ilma kummalegi poolele 3 menetluskulusid tekitamata. Hageja aga esitas taotluse menetluse lõpetamiseks alles
13. juunil
14. Hageja nõue on rahuldatud enne kostja asendamist, seega ei saanud hagejal peale kostja asendamist enam tekkida vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole õiglane ega mõistlik. Kohaldamisele kuulub

§ 162lg 4.

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebus on ebaõigesti võetud menetlusse.

§ 178lg 1 kohaselt ei saa maakohtu määruse peale määruskaebust esitada.

Hagejale ei olnud

1. mail 2021 teada õige kostja. Hageja märgib, et sisulisi tõendeid, dokumente jm seisukohti on võimalik esitada üksnes hagimenetluses, mitte maksekäsu kiirmenetluses. Esialgne kostja ei esitanud hagimenetluses ühtegi tõendit sõiduki kasutaja osas, vaid jättis hagile vastamata. Alles menetluse kestel, s.o
2. novembril 2021 esitas esialgne kostja tõendi, et sõidukit kasutas kostja. Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et ta sai alles
3. a detsembris teada, mis on nõude sisu ja suurus. Hiljemalt
4. mail 2021 oli kostja teadlik võimalikust nõudest tema vastu. Võlgnevus tasuti
5. a jaanuaris.
6. jaanuaril 2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles nõudis kinnitusi selle kohta, et leppetrahvid, mis on seotud sõidukiga XXXXXXXX on tasutud. Hageja esindaja vastas samal päeval kostjale, et leppetrahvide eest ettenähtud tasumist ei ole hageja andmebaasides näha. Kostja on teinud ülekanded hagejale kasutades valesid makserekvisiite. Alles pärast seda, kui kostja esitas tõendid, kuhu ja kui palju ta raha kandis, oli võimalik otsida üles õige laekumine ja see andmebaasi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3-6) ning teha uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 11. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 3-6). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. 12. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et määruskaebus on ebaõigesti võetud menetlusse.

§ 178

lg-s 2 toodud piirmäär edasikaebamisel rakendub kohtulahendi vaidlustamisel ainult juhul, kui lahendit vaidlustatakse üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kuna kostja on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, siis ei ole

§ 178lg-t 2 võimalik rakendada.

Kostjal on edasikaebeõigus maakohtu määruse peale tulenevalt

§ 433

lg-st 1 koostoimes

§ 178lg 1 esimese lausega.

13. Maakohus jättis pärast kostja asendamist tekkinud menetluskulud

§ 168

lg 5 alusel kostja kanda leides, et praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 168

lg-t 5.

§ 168

lg 5 kuulub kohaldamisele olukorras, kui hageja pöördus enne haginõudest 4 loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult ning kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas esialgu hagi vale kostja vastu. Esialgne kostja esitas A. Kalugini

1. mai
2. a kinnituse selle kohta, et just tema kasutas sõidukit, juba maksekäsu kiirmenetluses maksettepanekule vastuväite esitamisel
3. mail
4. Esialgne kostja esitas A. Kalugini kinnituse uuesti koos vastusega hagile
5. novembril
6. Seega pidi hagejale juba maksekäsu kiirmenetluse ajal olema teada, et ta on esitanud hagi vale kostja vastu. Samuti oli hagejale teada, kes on õige kostja. See, et maksekäsu kiirmenetluses ei hinnata tõendeid, ei tähenda, et hageja vastuväites sisaldunud infot ei pidanuks teadma. Hageja esitas taotluse kostja asendamiseks alles
7. detsembril
8. Kostja asendati Viru Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega ja kohustati hagejat esitama hagiavalduse terviktekst 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esitas hagiavalduse tervikteksti maakohtule
11. jaanuaril
12. Kostja on esitanud vastuses hagile maksekorraldused, millest nähtub, et tasus hageja nõude
13. jaanuaril 2022 Eeltoodust tuleneb, et kostja rahuldas hageja nõude enne kui maakohus kostja asendas ning hageja tema vastu maakohtule hagiavalduse esitas. Seega ei kohaldu asjas

§ 168

lg 5, kuivõrd kostja ei täitnud hageja nõuet pärast tema vastu hagi esitamist, vaid enne seda. Olukorras, kus kostja menetluse käigus asendatakse, ei saa

§ 168

lg 5 mõttes lugeda hagi esitamise ajaks algse kostja vastu hagi esitamise aega, vaid aega, mil hageja esitas hagi praeguse kostja vastu. Seega kohaldub üldreeglina

§ 168

lg 4, mille järgi tuleks menetluskulud jätta hagist loobumise tõttu hageja kanda. Kuivõrd kostja taotleb määruskaebuses maakohtus kantud menetluskulude poolte endi kanda jätmist, lähtub kohus kostja taotlusest.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ka hageja väide, et kostja ei kasutanud makse tegemisel viitenumbrit, mistõttu hageja ei saanud kostja makset seostada kohtusse esitatud nõudega. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks kostjale enne tema vastu hagi esitamist kohtuväliselt nõudeid esitanud või makserekvisiite teatanud. Samas oli hagejale juba maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest teada, kes on õige kostja ning ka kostja kontaktandmed, kuid hageja ei pöördunud õige kostja vastu nõudega tasuda võlg. Sellises olukorras ei saa kostjale ette heita viitenumbri kasutamata jätmist, kuivõrd kostja ei pruukinud seda teada. See, et hageja ei suutnud siduda kostja makset praeguse kohtuasjaga, on hageja enda risk.
2. Kostja taotleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hageja kanda jätmist. Ringkonnakohus leiab, et

§ 168

lg 4 järgi tuleb taotlus rahuldada ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 70 eurot ning esindajatasu 480 eurot. Esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks ning ajakulu on 4 tundi. Ringkonnakohus ei pea kogu väidetud esindajakulu

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikuks.

Arvestades seda, et määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes kitsas ja väga selgelt piiritletud küsimus menetluskulude jaotusest ning ka maakohtus väljamõistetud menetluskulude suurust, peab ringkonnakohus põhjendatud esindajakuluks 120 eurot. Kokku tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 190 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin