Obsah (11)

§ 476§ 100§ 101§ 108§ 422§ 477§ 127§ 132§ 6§ 115§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11673 Tsiviilasi OÜ Inmarx Pa

§ 476lg 1 kohaselt peab kindlustusandja hüvitama kahju vastavalt kindlustuslepingule.

Salva Kindlustuse AS kindlustustingimuste SKT-13.11 tingimuste punktist 13.2 tuleneb, et kindlustushüvitis piirneb sõiduki või selle osa hariliku hinnaga. Seega hüvitatakse üksnes kahjustatud eseme taastamiskulud või hävinud eseme turuväärtus. Punkti 13.6.2 kohaselt taastatakse kahjustused poolte kokkulepitud remonditöökojas, kui pooled kokkulepet ei saavuta, nimetab remonti teostava remonditöökoja kindlustusandja. Kuivõrd hageja soovis esiklaasi vahetust teostada sõiduki margiesinduses ning kostja UusAutoklaas OÜ-s ning pooled ei saavutanud muud kokkulepet, siis on kostjal õigus määrata remonditöökoda, kus toimub sõiduki remont. Tingimuste punktist 13.6.2.1 tuleneb, et kui kindlustusvõtja ei teosta sõiduki remonti kindlustusandja poolt pakutud remonditöökojas, makstakse välja rahaline hüvitis. Kindlustushüvitise suurus on sellisel juhul piiratud kindlustusandja poolt määratud remonditöökoja poolsete remondikulude eeldatava maksumusega, mida vähendatakse käibemaksu võrra. Kuivõrd hageja ei ole nõustunud remondiga kostja poolt nimetatud remonditöökojas (Uus Autoklaas OÜ-s), on hagejal õigus kindlustushüvitisele, mis vastab Uus-Autoklaas OÜ pakkumisele, mille käibemaksu väljendavast summast lahutatakse 50%. Seega kohustub kostja tasuma hagejale 391,42 eurot (427-35,58). Selle summa on nõus kostja hagejale tasuma. Kõnealune summa on vaidlusetu osa, mille hüvitamisest ei ole kostja kunagi keeldunud. 10. 391,42 eurot ületavas suuruses hüvitise maksmist kindlustusleping ei võimalda.

§ 476

lg 1 sätestab selgelt, et kindlustushüvitis tuleb tasuda vastavalt kindlustuslepingule. Seega on kostja seisukohad kooskõlas seaduse ning kindlustuslepinguga. Samuti ei oleks hageja vahetades esiklaasi Uus Autoklaas OÜ-s kuidagi halvemas olukorras, kuivõrd viimane annab oma töödele eluaegse garantii.

1. Kohtueelsed õigusabikulud tuleks jätta täies ulatuses välja mõistmata, kuivõrd hageja nõue on alusetu. Pooltel ei ole kunagi olnud vaidlust selles, et kindlustatud sõiduki esiklaasi 3 kahjustumise näol on tegemist kindlustusjuhtumiga, mille hüvitamiskohustus kostjal on. Pooled on vaielnud ainult kahju suuruse üle, kuid hageja poolt nõutav summa ei vasta kindlustuslepingu tingimustele. Eeltoodud põhjustel tuleb hagi jätta 391,42 eurot ületavas osas rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
3. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 15.04.2020 kindlustusleping, millega kostja poolt kindlustati (nö kaskokindlustus) hageja kasutuses olev sõiduauto Mercedes-Benz Vklasse, registreerimismärgiga XXXXXX. Kindlustusperiood oli kokku lepitud 26.04.2020 – 25.04.2021 ning kindlustuskaitse liigiks oli Superkasko. Sõiduki klaasikindlustuse ulatuseks oli kokku lepitud: Salongiklaasid (sh esiklaas) ning omavastutuse summa 0 EUR (so klaasi vahetamine ja parandamine (tlk 6-7); - Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu osas kehtivad kostja kindlustuse üldtingimused KÜ-13 ja sõidukikindlustuse tingimused SKT-13.11 (tlk 8-11); - Sõiduauto Mercedes-Benz V-klasse, registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks on liisinguandja OP Finance AS ja sõiduk on antud liisingulepingu alusel liisinguvõtja, so hageja kasutusse; - Sõiduauto Mercedes-Benz V-klasse, registreerimismärgiga XXXXXX esiklaasi tekkis 2021.a. märtsis mõra (mille tõttu tuleb sõiduki esiklaas välja vahetada uue vastu); - Hageja teavitas tekkinud kahjust koheselt kostjat ning kahjustuse kõrvaldamise osas hinnapakkumise saamiseks näidati sõiduk ette kostja koostööpartneri Veho AS juures; - Veho AS poolt 18.03.2021 koostatud pakkumise kohaselt on sõiduki eelviidatud kahjustuse kõrvaldamise maksumuseks kokku 803,59 eurot, summa koos käibemaksuga, so 669,66 eurot + käibemaks 133,93 eurot (tlk 12-12 pöördel); - Veho AS poolt 25.02.2022 esitatud arve ja kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt maksis hageja Veho AS-le sõiduki esiklaasi kahjustuste kõrvaldamise eest 859,10 eurot koos käibemaksuga (so ilmakäibemaksuta 715,92 eurot+ käibemaks 143,18 eurot (tlk 7071).
4. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on kindlustusjuhtumiga (mille tõttu tuleb sõiduki esiklaas välja vaheteada uue vastu), mille hüvitamiskohustus kostjal on, ning et hagejal on õigus kindlustushüvitisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kohustatud kindlustuslepingust tulenevalt hüvitama esiklaasi asendamise kulu summas 391,42 eurot. Pooltel puudub samuti vaidlus selle üle, et kindlustusjuhtumi tagajärjel vihmasensor pole kahjustada saanud. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et sõiduki tootja poolse juhendi kohaselt tuleb sõiduki esiklaasi vahetuse korral alati välja vahetada ka vihmasensor, sest vastaselt juhul ei ole võimalik tagada selle korrektset toimimist ning antud vihmasensorile kehtib sõiduki 4 müüja (Sileberauto Eesti AS /AS Veho) poolne garantii ning, et juhul kui sõiduki esiklaasi vahetus teostatakse mitte tootja poolse juhendi kohaselt, siis kaotab selline garantii kehivuse.
5. Pooled vaidlevad selle üle, et kas koos esiklaasi vahetusega tuleb hüvitada/välja vahetada koos vihmasensor/hüvitada selle maksumus või mitte.
6. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 422

lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtui tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

§ 476

lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

§ 477

kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. 17. Hüvitamisele kuuluva kahju ulatust reguleerib

§ 127

jj.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 3 kohaselt tuleb asja kahjustumise korral hüvitada kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes.

1. Hageja on edastanud kostjale Veho AS poolt 18.03.2021 koostatud pakkumise, mille kohaselt sõidukikahjustuse (kahjustatud esiklaasi väljavahetamine uue esiklaasi vastu) kõrvaldamise maksumuseks on kokku 803,59 eurot koos käibemaksuga, so 669,66 eurot+ käibemaks 133,93 eurot (tlk 12).
2. Salva Kindlustuse AS kindlustustingimuste SKT-13.11 tingimuste punkt 13.2 kohaselt kindlustushüvitis piirneb sõiduki või selle osa hariliku hinnaga. Salva Kindlustuse AS kindlustustingimuste SKT-13.11 tingimuste punkt 13.6.2 kohaselt kui remont on majanduslikult põhjendatud, taastatakse remondi käigus sõiduki kindlustusjuhtumieelne seisukord. Kindlustusjuhtumieelselt oli vihmasensor töökorras. Kindlustusjuhtumi tõttu tuleb sõiduki esiklaas asendada ja seega eemaldada ka vihmasensor. AS Veho poolt esitatud selgituse kohaselt sõiduki tootja poolse juhendi kohaselt tuleb sõiduki esiklaasi vahetuse korral alati välja vahetada ka vihmasensorid (tlk 13-15). Seda kinnitab ka sõiduki tootja poolne juhis (tlk 16-29). AS Veho töötaja T. T. 01.04.2021 ja 08.04.2021 meilisõnumitest nähtuvalt sõiduki vihmasensorile kehtib sõiduki lisagarantii, mis kaotab kehtivuse sõiduki tootja eelviidatud juhendi rikkumise korral, st juhul kui sõiduki esiklaasi vahetuse korral ei vahetata välja vihamasensorit (tlk 13-13 pöördel). AS Veho töötaja J. K. 20.07.2021 meilisõnumi kohaselt tuleb vihamsensor välja vahetada tootja nõudel seetõttu, et vastasel juhul ei ole võimalik garanteerida selle korrektset toimimist (tlk 20-21). Seega ei oleks ilma vihmasensori vahetuseta hageja sõiduki olukord sama, mis enne kindlustusjuhtumi toimumist.
3. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et Uus Autoklaas OÜ annab oma töödele (so esiklaasi vahetus, mitte vihmasensori tõrgeteta toimimine peale remont) väidetava „eluaegse“ garantii 5 ei muuda faktilist asjaolu, et sõiduki tootja poolt on konkreetse sõiduki osas kohustuslikus korras ette nähtud teostada esiklaasi vahetuse korral alati ka vihmasensori vahetus, et tagada, selle korrektne toimine ka peale esiklaasi vahetust. Sõiduki remontimisel tuleb alati järgida sõiduki tootjapoolseid juhised ning vaidlust pole selle üle, et Uus Autoklaas OÜ poolt konkreetse sõiduki juhist ei järgitaks, mistõttu ei kajasta ka Uus Autokaas OÜ pakkumine õigesti kogu kahju suurust. Sõiduki tootja juhiste mittejärgimine sõiduki remontimisel oleks ühtlasi vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega (

§ 6lg 2, § 7).

Seega vahetades esiklaasi Uus Autoklaas OÜ juures oleks hageja oluliselt halvemas seisukorras, kuid tööde teostamisel sõiduki tootja esindaja (so AS Veho) juures, sest sel juhul kaotaks kehtivuse sõiduki müüja garantii vihamsensorile, ei oleks tagatud vihmasensori korrektset toimimist peale remonti ega järgitaks remondi teostamisel sõiduki tootja poolseid kohustuslikke juhiseid sellise remondi teostamisel.

1. Sellest lähtudes leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitada ka vihmasenori vahetamise tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki esiklaasi kahjustuse kõrvaldamise maksumus kokku 715,92 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna vastavalt kindlustuslepingule lepiti poole vahel kokku, et kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitatakse käibemaks 50% ulatuses riiklikult kehtestatud käibemaksumäärast (tl 6-7), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis 787,51 eurot (715,92+71,59).
2. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 350 eurot. Tegemist on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõudega. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on

§ 115

lg 1 ja

§ 128lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga.

23. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on

§ 128lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka RKTKo 3-2-1-84-14).

1. Kuna kostja keeldus kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmisest, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks ja kindlustushüvitise maksmise saavutamiseks pöörduma advokaadibüroo Lillo &Partnerid poole. Hagejale on advokaadibüroo Lillo& Partnerid poolt esitatud kolm arvet kuupäevadega 06.05.2021, 25.05.2021 ja 19.07.2021 (tlk 22-24). Nimetatud arvete kohaselt on advokaadibüroo teinud järgmisi toiminguid: 04.05.2021 materjalidega tutvumine, nõudekiri Salva Kindlustus AS-le (1 tund ja 30 minutit), 25.05.2021 Salva Kindlustus 05.05.2021 vastusega tutvumine, täiendava kirja koostamine Salva kindlustusele - 1 tund), 17.07.2021 tutvumine Salva 26.05.2021 vastusega, täiendava nõudekirja koostamine- 1 tund (tlk 22-24). Seega on kulunud aega kokku 3,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on maksumusega 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on kohtu hinnangul mõistliku tunnihinnaga.
2. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on edastanud 04.05.2021 kostjale taotluse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, 05.05.2021 lõpliku tähtaja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks ja 17.07.2021 täiendava selgituse, korduva nõude (tlk 25-33). Antud juhul hageja ei omanud õigusalaseid teadmisi ning nõude maksmapanekuks oli tal vajalik ja põhjendatud kasutada professionaalse õigusnõustaja abi juba kohtumenetluse-eelselt (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 03.04.2013 nr 3-2-1-19-13, p 11 jt). Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja kohtueelsed 6 õigusabikulud mõistlikud

§ 128lg 3 mõistes summas 350 eurot.

Seega tuleb kostjalt välja mõista varaline kahju summas 350 00 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt välja kokku 1137,51 eurot (so kindlustushüvitis summas 787,51 eurot ja kahju hüvitis summas 350 eurot). MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7