Kriminaalasi nr 1-20-85 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-85 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Jana

§ 183

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 56

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.06.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat ja 1 kuu, võrra ning Viktor Prokudinile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 7 kuud vangistust.

1. Viktor Prokudin kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 01.10.
2. a ja lõpp 01.05.
3. a.
4. 05.07.
5. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Viktor Prokudini elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Prokurör esitas seisukoha Viktor Prokudini ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokuröri hinnangul saab kinnipeetava puhul positiivsete asjaoludena välja tuua vangla tööhõives osalemise, riigikeele A1 taseme kursuse läbimise ja erinevates sotsiaalprogrammides osalemise. Tal on olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht. Paraku esineb süüdimõistetu puhul aga rohkem negatiivseid asjaolusid. Viktor Prokudinit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas kannab ta karistust kolmandat korda. Oma viimase kuriteo on ta toime pannud katseajal. Teda on vangistuses viibides karistatud distsiplinaarkorras, mis omakorda näitab, et Viktor Prokudin ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu on väheusutav, et ta suudaks seda teha vabaduses. Süüdimõistetu ise ennast kurjategijaks ei pea, kuna ei ole enda sõnul toime pannud raskeid kuritegusid nagu tapmine. Eeltoodu näitab omakorda, et kinnipeetav ei saa aru oma teo keelatusest ja ei ole motiveeritud ennast muutma. Varasem kuritegelik käitumine näitab, et tegemist on impulsiivse inimesega, kes kordab vigu ja ei ole suutnud varasematest kogemustest õppust võtta ning on tegutsenud ka hetketuju ajel. Samuti leiab prokurör, et riski maandavaks ei saa lugeda asjaolusid, mis olid olemas ka kuriteo toimepnemise hetkel. Elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei takistatnud tal toime panemast uusi kuritegusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Viktor Prokudini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
7. Süüdimõistetu Viktor Prokudin selgitas kohtuistungil, et viimase reaalse vangistuse ajal ehk kolme aasta jooksul, on ta palju mõelnud oma tegude üle, mõistnud neid. Ta on palju oma perest kaotanud. Vaadates elule tagasi, siis süüdimõistetu tõdeb, et kõik, mis ta on ehitanud, on ta ka lammutanud. Kinnipeetav suhtub oma toime pandud tegudesse negatiivselt ja kahetseb neid, ta kahetseb, et ei mõistnud narkootikumide tõsidust ja neid tarvitas. Süüdimõistetu tunnistab, et kui kohus ta vabastab elektroonilise järelevalve alla, siis tagatisi ja garantiisid ta anda ei saa, et ta ei pane toime uut kuritegu, ta saab vaid anda oma ausõna. Ta ainus soov on saada tagasi pere ja ta lubab enam narkootikume mitte tarvitama hakata ja katkestada suhted kriminaalse taustaga isikutega. Kinnipeetav lisab veel, et see üks distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest on tal jalatsikoti pärast, mida ta kasutas puuviljade pesemiseks sõelana. See rikkumine oli tingitud teadmatusest.
8. Kaitsja leiab, et vaatamata sellele, et vangla ja prokurör ei toeta ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, võiks kohus siiski seda meedet Viktor Prokudini suhtes kohaldada. Ennetähtaegse vabanemise üle otsustamisel on oluline see, kas ärakantud karistus on oma mõju isiku suhtes andnud, kas tal on karistuse ajal toimunud mõjutused tema tõekspidamistes ja käitumises. Kaitsja on seisukohal, et ärakantud karistus on oma eesmärki täitnud, puudub alus eeldada, et süüdimõistetu võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogramme, analüüsinud oma käitumist ja seadnud endale elus eesmärgid. Ta on vangistuses viibides osalenud vangla tööhõives ja soovib ka vabaduses endale töökoha leida. Kaitsja leiab, et vangla ja prokuratuur on tuginenud enda seisukohtades sellele, et määravaks on varasem käitumine ja elu, kuid analüüsimata on jäänud ärakantud karistuse positiivne mõju. Kinnipeetav on ise öelnud, et varasem elukäik on olnud nagu ta on, kuid muutused on reaalselt tajutavad. Kuna isikul on olemas elukoht, kuhu vabanemisel elama asuda, elukohas on elektroonilise valvele seatud tingimused täidetud, isikul on võimalus tööle asuda, on kaitsja arvates täidetud õiguslikud alused, mis annavad aluse selleks, et vabanemine elektroonilise järelevalve alla võiks Viktor Prokudini suhtes kohaldamisele tulla. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 8. Käesolevaks ajaks on Viktor Prokudin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud isiku vabanemisjärgset elukohta, milleks on Narva-Jõesuu linnas asuv kolmetoaline munitsipaalkorter, mis kuulub Narva-Jõesuu linnavalitsusele. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Narva-Jõesuu linnavalitsus on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Viktor Prokudinit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on karistatud teda nii isikuvastaste kui ka ühiskonnaohtlike kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid ja grupi mõju ning ajendiks puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja majandusliku kasu saamine. Praegu kannab Viktor Prokudin karistust narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on ajas muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja etteplaneeritumaks. Seega tuleb tõdeda, et Viktor Prokudini korduvad kriminaalkaristused näitavad tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ja viitavad talle omaks saanud käitumismustrile.
2. Vabanemise korral soovib Viktor Prokudin asuda elama Narva-Jõesuu linnas asuvasse munitsipaalkorterisse, kus tal on olemas rahvastikuregistrijärgne sissekirjutus ning kus ta elas ka enne karistuse kandmist. Paraku ei saa kohus antud juhul kindlat elukohta arvestada määrava asjaoluna, kuivõrd süüdimõistetul oli eelnimetatu olemas ka varasemalt, kuid mis ikkagi ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Viktor Prokudin tõi kohtuistungil mitu korda välja, et soovib vabanedes olla koos perega ja toetada oma last. Varasemalt ei ole aga perekonna olemasolu takistanud süüdimõistetul kuritegusid toime panemast ning ta on käidelnud narkootilisi aineid ka enda elukohas alaealiste lastega koos elades.
3. Viktor Prokudini käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal võib pidada rahuldavaks. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest. Positiivse asjaoluna saab välja 3 tuua, et kinnipeetav on osalenud vangla majandustöödel
4. a algusest alates ning probleeme töötamisega esinenud ei ole. Samuti on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vestluseid. Viktor Prokudini puhul toodi välja, et ta on avatud ja aktiivne suhtleja ning töötas kohtumistel aktiivselt kaasa. Samas leidis süüdimõistetu ise, et midagi uut ta programmide käigus teada ei saanud. Vabanemiseelsel nõustamisel avaldas ta, et tal on olemas elukoht ja teadmised, kuidas saada sotsiaaltoetusi ning vanglat ta sellega koormama ei hakka. Vangla esitatud iseloomustusest ei nähtu, kuidas plaanib Viktor Prokudin vabaduses olles hakkama saada. Süüdimõistetul on mitmeid rahalisi võlgnevusi ning enne vangistust oli tema ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension. Arvestades, et praegu kannab ta karistust narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, viitab see asjaolule, et ta on elatunud ka kuritegelikul teel saadud tulust. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et ta ei näe enda toime pandud teo raskust ning leiab, et toime pandud kuritegu ei ole suur, kuna ta ei ole kedagi tapnud. Kohtuistungil selgitas süüdimõistatu, et praeguseks hetkeks ta tunnistab enda toime pandud kuritegu ja kahetseb tehtut. Ta ei saa öelda, et ta ei mõista toimepandut, aga seda, mida ta varasemalt teinud on, ta enam muuta ei saa. Kohus tunnustab, et kinnipeetava käitumises ja hoiakutes on toimunud teatavad muutused ja see on esimene samm õiguskuuleka elu suunas. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on planeeritud järgmisesse aastasse osalemine Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kohtu hinnangul on oluline, et inimene, kellel on diagnoositus sõltuvus narkootikumidest, saaks abi ja oskaks käituda erinevates olukordades, mis aitaksid tal tulevikus narkootikumidest eemale hoida. Kohus loodab, et Viktor Prokudin on motiveeritud ka edaspidi läbima programme, mis suunaksid teda õiguskuulekale teele.
5. Käesoleval hetkel ei ole kohus veel kindlalt veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on täielikult muutunud. Ta on tõepoolest läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning nende läbiviimisel on täheldatud positiivseid muutuseid. Samas on vangla meditsiiniosakonna poolt tuvastatud sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on olud ka üheks peamiseks kuritegude toimepanemise ajendiks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava motivatsioon sõltuvusest loobuda madal. Süüdimõistetu tunnistab, et on mõelnud narkootikumidest loobumisele, kuid ei ole selleks motivatsiooni leidnud. Lisaks sellele, et ta ise tarvitab narkootilisi aineid, on ta varasemalt ka enda alaealisele kasupojale andnud tarvitamiseks marihuaanat. Eeltoodu viitab kahetsusväärselt sellele, et Viktor Prokudin ei mõista täielikult oma teo keelatust ning suhtub teiste inimeste heaolusse ükskõikselt ja hoolimatult. Eeltoodule toetudes ei ole kohus veendunud, kas kinnipeetav soovib ikkagi päriselt oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ja mõistab olukorra tõsidust.
6. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Olenemata kinnipeetava mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, siis ei ole kohus veendunud, et Viktor Prokudini karistus on oma eesmärgi juba täitnud. Arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada suureks. Kohus on arvamusel, et süüdimõistetu praegune tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik ning tal oleks vaja veidi pikemat aega, et eluterved põhimõtted kinnistuksid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viktor Prokudini karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Viktor Prokudini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.08.
8. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 114 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 114 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu tuleb Viktor Prokudinilt riigituludesse sisse nõuda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Kohtunik Marek Vahing 5