3-22-1618/3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1618 Määruse kuupäev 19.09.2022 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Denis Semenovi kaebus Viru Vangla ametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Denis Semenov Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada Denis Semenovi kaebus.
2. Jätta Denis Semenovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
3. Denis Semenov esitas 26.07.2022 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks vanglaametniku A. Arusoo tegevus kaebajale distsiplinaarmenetluse protokollile seletuskirja esitamiseks liiga lühikese tähtaja andmisel. Kaebaja selgitab, et vanglaametnik tuli tema juurde 26.07.2022 teatega, et kaebaja suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Ametnik andis kaebajale võimaluse esitada seletuskiri kuni 27.07.
4. Kaebaja selgitas ametnikule, et ta ei jõua ühe päevaga seletuskirja kirjutada ning vangla praktikas antakse selleks tavaliselt aega 3–4 päeva. A. Arusoo on hiljuti vanglasse tööle asunud ametnik, mistõttu arvab kaebaja, et ta tahab kaebaja õigusi rikkudes enda töö kiiremini ära teha. Kaebaja palub kohtul tuvastada ametniku tegevuse õigusvastasus preventiivsel eesmärgil, kuna sarnane olukord võib korduda ja jätta kaebaja ilma võimalusest enda õigusi kaitsta. KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui 3-22-1618 menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
6. Kaebaja vaidlustab inspektor-kontaktisik A. Arusoo 26.07.
7. a tegevust, kui ametnik andis kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamise kohta seletuskirja kirjutamiseks liiga lühikese tähtaja. Kohus leiab, et kõnealuse tegevuse kui menetlustoimingu vaidlustamine ei ole antud juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei saa vangla ametniku tegevus kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamise kohta info edastamisel ja sellega koos seletuskirja kirjutamiseks tähtaja määramisel rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kuna kinnipeetavatele distsiplinaarmenetluse algatamise osas seletuskirja esitamiseks ei ole õigusaktides sätestatud konkreetset tähtaega, vaid see tuleneb pigem distsiplinaarmenetluse läbiviimise üldisest korraldusest, siis kohtu hinnangul ei tingi ka seletuskirja kirjutamiseks antud liiga lühike tähtaeg praegusel juhul vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Kohus selgitab, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Arvestades, et kaebaja väitel on rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel tema õigusi, siis olukorras, kus distsiplinaarmenetluse tulemusena kaebajat distsiplinaarkorras karistatakse, on kaebajal võimalik esitada vastavale käskkirjale vaie vanglale ja pärast vaidemenetluse läbimist kaebus halduskohtule. Tühistamiskaebuse esitamisel saab kaebaja esitada kõik etteheited, mis tal on distsiplinaarmenetluse läbiviimisele, sealhulgas talle seletuskirja esitamiseks liiga lühikese tähtaja andmine.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Denis Semenovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2