Obsah (7)

§ 180§ 175§ 313§ 319§ 289§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 23.05.20

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: •

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot; •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 672 eurot; •

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot.

6.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1697 eurot tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese

1. kuu jooksul tuleb tasuda 141,42 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb tasuda 141,38 eurot.
3. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700017783 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-2029“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 14.06.2022.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 14.06.2022.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Pavel Nikolskit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.07.2021.a 19.01 ajal Tallinnas Valge tänav 16 juures mopeedi Romet registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr1027I kohaselt esines Pavel Nikolskil alkoholijoove, tema veres tuvastati etanoolisisaldus 1,93 mg/g ± 0,06, k = 2, ehk mitte vähem kui 1,87 mg/g)). Selliselt rikkus Pavel Nikolski liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Pavel Nikolski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Pavel Nikolski poolt on tõendamist leidnud. 2.
4. Kuriteokoosseis 2.1.
5. Objektiivne koosseis KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et P. Nikolski süü on tõendamist leidnud alljärgnevate kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõenditega: Tunnistaja B andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 10.07.2021.a töötas ta Põhja Prefektuuris patrullpolitseinikuna, kui nad tabasid joobekahtlusega P. Nikolski mopeedi roolist. Tunnistaja oli patrullis koos Wga, nad sõitsid mööda Valge tänavat ja soovisid teha vasakpööret Uuslinna tänavale, aga selleks, et seda manöövrit teha, peab andma teed. P. Nikolski tuli neile mopeediga vastu, nad oleksid pidanud talle teed andma, aga P. Nikolski jäi ristmikule seisma ja neid pikalt vaatama. Tunnistaja vilgutas veel tuledega, et P. Nikolski keeraks ära, aga P. Nikolski lihtsalt seisis ja kui lõpuks keeras, siis pani gaasi põhja ja tegi äkki parempöörde. Selle peale tunnistaja järgnes talle, kuna P. Nikolski sõidustiil oli kahtlane ja nad otsustasid teda kontrollida. Pärast manöövri sooritamist parkis P. Nikolski kiiresti ära Valge 16 maja juurde, kus on asfalteeritud ala ja ta sõitis üle vastassuuna vööndi, et sinna asfalteeritud alale jõuda. P. Nikolski tuli mopeedilt maha, hakkas ära minema, nemad peatasid patrullsõiduki mopeedi juures ja sealt nende vestlus algus. Tunnistaja palus dokumente ja kiivri ära võtta ning P. Nikolskiga vesteldes tundis tema suust alkoholilõhna. Nad soovisid kontrollida P. Nikolski joovet indikaatorvahendiga, kuid puhuma ei saanud panna, isik polnud võimeline selleks, sest ütles, et ta oli kukkunud ja roided valutavad, ta ei saa puhuda. Siis tegi tunnistaja talle passiivse mõõtmise, mis ei näita kui palju mg/l kohta on, vaid näitab, kas isik on tarvitanud alkoholi või ei ole ning see näitas, et on tarvitanud. Seejärel toimetasid nad isiku Wismari Haiglasse, seal andis P. Nikolski vabatahtlikult vereproovi ja nemad viisid isiku tema kodu lähedale kesklinnas, kuna ta käitus väga viisakalt. P. Nikolski naine lubas mopeedi transpordiga ise tegelda, nemad tulid talle vastu ja ei viinud mopeedi ära. P. Nikolski abikaasa või elukaaslasega vestlesid nad telefoni teel ka inglise keeles, elukaaslane oli väga mures, kuna ta oli ise võõrast riigist pärit ja ta ei saanud täpselt aru, mis toimub. Tunnistaja ei mäleta täpselt, millal see vestlus toimus, kuid tal on tunne, et see oli jaoskonnas. Tunnistaja mäletamist mööda P. Nikolskile helistas abikaasa, nemad rääkisid omavahel ja siis anti telefon politseile ka üle, et selgitada. Tema nähes P. Nikolski alkoholi ei tarvitanud ei kohapeal ega teel Wismari Haiglasse. Videosalvestise kohta ei oska midagi öelda. Sada protsenti on kindel, et rolleri peal oli ainult üks inimene. P. Nikolski mingeid proteste ei esitanud sündmuskohal. 3 Tunnistaja W andis kohtuistungil ütlusi, et on puutunud kokku P. Nikolskiga 10.07.2021.a seoses liiklusjärelvalve teostamisega. Uuslinna ja Valge tänava ristmikul oli esmakohtumine. Nemad liikusid Valgelt tänavalt Pallasti tänava suunas. Isik tuli oma sõidukiga (mopeediga) vastu Valge tänaval, keerates Uuslinna tänavale. Nad sattusid niiviisi kokku, et B (kaaspatrullpolitseinik) tahtis keerata vasakule, P. Nikolski tahtis keerata paremale. Pööraski, nemad keerasid ka siis Uuslinna tänavale. Peatasid P. Nikolski sõiduki, kuna ta ei kasutanud oma eesõigust pöördel, vajutas pidurit ja seejärel gaasi, tundus ebaloomulik. Nad peatasid ta sini-puna vilkuritega. Valge tn 16 maja külje juures jäid seisma, 10-15 m umbes sõitsid. P. Nikolski peatas oma sõiduki ka seal, mitte samas reas, kus ta sõitis, seiskas oma sõiduki vasakul pool tee ääres. B läks vestlema isikuga. P. Nikolski tuli mopeedilt maha, tal oli kiiver peas. P. Nikolskil tuvastati indikaatorvahendiga joove. Tal olid joobetunnused, puhuda indikaatorvahendisse ei suutnud piisavalt, et näit tekiks, ütles, et tal on valus hingata. Seejärel pakkusid välja, et viivad isiku politseijaoskonda, kus saab puhuda tõendusliku alkomeetrisse, isik oli sellega nõus, aga arvas, et ei suuda ilmselt puhuda, siis oli nõus vereproovi võtmisega haiglas. Viisid isiku Wismari Haiglasse, seal võeti vereproov. Kinnipidamisest alates oli P. Nikolski kogu aeg nende vaateväljas, ta ei tarvitanud midagi. Kinnipidamise hetkel oli P. Nikolski sõidukil üksi. Pärast olid nemad nõus viima P. Nikolski koju, aga ta väljus natuke varem, Kentmanni nurgal. P. Nikolski abikaasa helistas isikule kui nad olid politseijaoskonnas, kui läksid vereproovi andma ja nemad siis selgitasid, miks abikaasa on kinni peetud. Sõiduk jäi Valge 16, see ei seganud kedagi. P. Nikolski oli grillimast tulnud, kaasas oli grill-liha kotis, aga seda ei meenu, kuhu ta plaanis minna. Tunnistaja mäletab seda grill-liha, kuna see läks politseiautos ümber. Tunnistas, et grillimisel oli alkoholi tarbinud, vist oli õlu või paar võtnud. Ei tea, kas videoregistraator oli politseiautol peal. Kui see on sõiduki peal ja töötab, siis nemad seda välja ei lülita. Selle konkreetse päeva kohta ei oska öelda, kas töötas või ei. Esimesest kohtumisest P. Nikolskiga kuni Valge tn 16 oli temaga kogu aeg silmside. Ta oli oma sõiduki peal 100 protsenti üksi. Tunnistaja A andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et P. Nikolskit ta tunneb, on sõbrad. 2021.a suvel on koos P. Nikolskiga grillinud Grillisid tema maja lähedal, seal on selline plats olemas. Enne grillimist helistasid ja said kokku tema juures kodus xxx (endine xxx), natuke jõid koos alkoholi, õlut 1-2 pudelit ja läksid poodi. P. Nikolski tuli tema juurde üksi, ta tuli rolleriga, nii ta ütles, aga rollerit ise ei näinud. Peale grillimist jagasid nad liha ära ja pidid igaüks oma koju sõitma. P. Nikolski pidi taksoga koju minema, arutasid omavahel, et vaja on taksoga sõita, sest alkoholi on tarbinud ja andis talle raha 5-6 eurot. Väliselt oli ka näha, et P. Nikolski oli joobes. Tunnetas ka iseenda seisundi järgi, et oli juba alkoholi palju saanud. Taksot tema ei näinud, sest ta läks üksi ära, tema ei saatnud teda. Järgmisel päeval oli juttu sellest, et seisis parklas ja tema juurde tuli politsei ja esitasid süüdistuse, et on joobes roolis. Ta ütles, et tema seisis kohapeal ja ei sõitnud tegelikult, aga nad ikka võtsid ta kaasa. Tunnistaja seoses sellega rohkem midagi P. Nikolskilt ei küsinud, arvas, et see on väljamõeldis, sest P. Nikolski pidi ju taksoga koju minema ja tunnistaja oli veendunud, et ta juba istus taksosse. Huvi ei tundud, kuhu P. Nikolski rolleri jättis, ei tundnud ka huvi, mismoodi ta rolleri koju toimetab, oletas, et P. Nikolski jättis rolleri parklasse, seetõttu ei tundud ka muret ärandamise pärast. Süüdistatav P. Nikolski andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et läks sõber A juurde rolleriga, mille jättis Valge 16 parklasse. Sõbra maja juurest ei olnud seda rollerit võimalik näha. Peale grilli läks Valge 16 juurde parklasse, mis oli aiaga piiratud, sinna minnes tellis takso (kui jalutas parkla poole) ja helistas naisele, et on teel koju. Mõne sekundi pärast sõitis politseiauto temast mööda ja ca 200 või vähema distantsi pärast keeras politseiauto tagasi. Tühistas tellimuse peale vestlust politseiga, helistas naisele, et kardab, et ei jõua täna koju. Politsei ütles parklas, et ta viiakse koju. Politsei ütles, et kardavad, et ta hakkab sõitma ja lubasid ise koju viia ja võtmed abikaasale anda. Teelt, kust politsei tuli, ei ole kindel, kas parkla näha oli, aga kui ta politseid 4 nägi, siis tal hakkas juba hirm, et nad tulevad, sest nad ei olnud temasugust inimest antud piirkonnas näinud. Kui politsei temast mööda sõitis, siis ta seisis parkimisplatsil. Valge 16 juurest viidi teda politseiautoga Viimsi Haiglasse, kus võeti vereproov. Politsei pärast viis ta ühe kohviku juurde. Rolleri juurde läks peale takso tellimist, kuna tahtis võtta rolleri istme alt võtta isiklikud esemed, rahakott ja võtmed. Kaitsja küsimusele, et kui kohus leiab, et ta on siiski süüdi, siis kas ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kas tema tervis võimaldab seda, vastas süüdistatav jaatavalt. Süüdistatava sõnul jõi ta sel päeval neli 565 ml purki Heinkeni õlut ja Aga kahe peale ka ühe 750 ml pudeli 14% kanget šampanjat. Kuivõrd esines vastuolu P. Nikolski poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega selles osas, kui palju ta õlut sel päeval ära jõi, siis avaldati

§ 289lg 1 alusel P.

Nikolski kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt jõi ta enda sõnul päeva jooksul Heinekeni 6-8 purki. Süüdistatav selgitas, et ta võis eksida, ta ei vaidlusta seda, et oli sel päeval alkoholijoobes, et tema veri sisaldas üksjagu alkoholi sel päeval. A juurde minnes parkis ta motorolleri aiaga ümbritsetud eraparklasse, kasutades jalgväravat motorolleriga sinna minnes. See parkla oli grillimispaigast jalutustee kaugusel. Motoroller oli pargitud 3-5 meetri kaugusele tänavast. Motorolleri lukutas ta roolilukuga. Kui süüdistatav helistas naisele ja ütles, et kardab, et ei jõua täna koju, siis kartis ta, et ei pääse tagasi koju oma lapse juurde, kui tuleb kokkupuude inimestega, kes võimu kuritarvitavad. Kartis, sest 05.09.2021 (pärast käesoleva kriminaalasja aluseks olevat sündmust) peaaegu oleks politsei käe läbi surma saanud, aga õnneks jäi ellu. Tema läks lapsele toitu ostma poodi ja politsei hüppas talle selga ja peksid teda, vajutasid jalaga kaelale, nii et ta kaotas teadvuse, ärkas hommikul nende juures, siis sunniti paberitele alla kirjutama ja siis lasti koju. Ta oli väga hirmul. Tookord soovis oma vigastuste fikseerimist, aga seda ei tehtud, keegi ei aidanud, mingit avaldust ei kirjutanud. Politsei viis ta Tatari ja Sakala nurga peal oleva kohviku juurde. Sealt läks ta sõbra juurde aadressile xxx. Kui politsei tuli, siis kandis ta kiivrit, see on küll väga imelik, aga oli. Tal oli käes kaks suurt poekotti, ühes oli grill-liha ja teises ostetud kaubad, tal polnud käsi, et kiivrit hoida ja siis pani selle pähe. Süüdistatava sõnul usaldab ta ainult oma naist, isegi sõpru mitte, seepärast ei jätnud dokumente ja võtmeid sõbra juurde, vaid pani rolleri istme alla, mis on lukustatav. Kohus on seisukohal, et P. Nikolski ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. P. Nikolski ütlused ei ole eluliselt usutavad ega ka kooskõlas tunnistajate ütlustega. Süüdistatav räägib oma hirmudest võimu kuritarvitajate ees, samas unustas ilmselt, et sündmus, millest ta räägib on aset leidnud justkui pärast käesoleva kriminaalasja aineks olevat sündmust. Tema selgitused on otsitud ja kohati naiivsed. Väidetavalt hakkas P. Nikolski parklas olles hirmu tundma juba siis, kui politseid nägi, kuna politsei polnud temasugust inimest varem antud piirkonnas näinud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav, olles tulnud „teisest kultuuriruumist“, st Ameerikast, nagu ta pidevalt rõhutas, jättis naiivselt oma dokumendid, võtmed ja rahakoti parklasse rolleri istmesse, pidades seda ohutumaks kohaks, kui hea sõbra kodu, mida ta enne grillima minekut väisas ja kus koos alkoholi tarvitati. P. Nikolski avaldas, et ta kedagi ei usalda, ometi ei läinud ta kohe peale sündmust oma koju, naise ja lapse juurde, kuhu ta tõttas ja kuhu ta kartis end mitte jõudvatki politseinike tõttu, vaid järgmise sõbra juurde, kellelt lootis vajadusel saada toetust tunnistamisel (ei saanudki aru, mida süüdistatav silmas pidas). Süüdistataval oli võimalus esitada kohtule tõendeid takso tellimise kohta 10.07.2021.a, kuid ei tema ega tema kaitsja ei ole seda teinud. Ilmselgelt ei tehtud seda seetõttu, et vastavaid tõendeid lihtsalt ei eksisteeri. Kohtu hinnangul on tunnistajate B ja W ütlused usaldusväärsed ja omavahel kooskõlas, kohtul puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajad ei tunne P. Nikolskit, neil ei ole vähimatki põhjust teda süüstada ja anda valeütlusi selle kohta, et P. Nikolski ei olnud see isik, kes mootorsõidukit juhtis. 5 Tunnistaja A kinnitab sisuliselt vaid seda, et ta koos süüdistatavaga grillis, koos tarbiti alkoholi ja hiljem kuulis ta süüdistatavalt viimase versiooni juhtunust. Tõenduslikku väärtust kohtu hinnangul süüdistatavalt järgmisel päeval kuuldul ei ole. Millega süüdistatav tegelikult koju sõitma hakkas, seda tunnistaja samuti ei näinud. 10.07.2021.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tl 6) tõendavad asjaolu, et P. Nikolski suhtes kasutati Tallinnas, Valge 16 indikaatorvahendit, näit on olnud positiivne ja isiku suust on tunda alkoholilõhna. P. Nikolski reaktsioonikiirus oli häiritud, tal esinesid kerged koordinatsioonihäired ja käitumine oli omamehelik. 10.07.2021.a saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 7-8) tõendavad P. Nikolski vereproovis etanooli (1,93 mg/g +/- 0,06) tuvastamist 10.07.2021.a kell 19.25. Õiend (tl 9) tõendab asjaolu, et P. Nikolskil puudus kehtiv juhtimisõigus, samuti sõiduki Romet registreerimismärgiga XXX andmeid, millest nähtub, et Romet Nikolski oli süüdistuses näidatud sõiduki kasutaja. Karistusregistri väljatrükk (tl 24) seisuga 30.03.2022.a tõendab asjaolu, et P. Nikolskil on üks kehtiv väärteokaristus, mis on seotud liiklusseaduse rikkumisega ja tal puuduvad kriminaalkaristused. 12.06.2019.a otsus väärteoasjas nr 2315,19,003514 (tl 12-13) tõendab asjaolu, et P. Nikolskit on karistatud rahatrahviga 800 eurot lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, samuti juhtimisõiguseta juhtimise eest. Väärtegu on toime pandud 21.05.2019.a. 17.11.2020.a Harju Maakohtu kohtuotsus väärteoasjas 4-20-4716 (tl 15-16) tõendab asjaolu, et P. Nikolskit on varem liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistatud arestiga 25 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. Eelpool nimetatud kaks otsust tõendavad ka seda, et P. Nikolski ei ole õigusekuulekas kodanik, vaid on rikkunud tahtlikult korduvalt seadust ja juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes. 10.07.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17) tõendab P. Nikolski 10.07.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist seoses alkoholijoobe kahtlusega. Kohus toob lisaks välja, et P. Nikolski kaitsja Gennadi Kull esitas 05.05.2022.a kohtuistungil kohtule taotluse juhindudes

§-st 297 kutsuda kohtusse tunnistajana ka P. Nikolski abikaasa. Kaitsja sõnul oli P. Nikolski abikaasa kohtusse kutsumine vajalik seetõttu, et P. Nikolski väidab, et mopeedi roolis oli hoopis abikaasa, mitte tema. Prokurör leidis kohtuistungil, et P. Nikolski abikaasa tunnistajana kohtusse kutsumine ei ole vajalik, sest teda pole tõendina nimetatud kaitseaktis ning kohtuistungil ei ole esile kerkinud ka ühtegi uut asjaolu, mis tingiks tunnistaja kohtusse kutsumise. Kohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata, kuivõrd kaitseaktis ei olnud P. Nikolski abikaasat tunnistajana märgitud ning P. Nikolskil oli piisavalt aega suhelda oma kaitsjaga, et arutada, millised tõendeid on vaja kohtule esitada. Selle kohta, et kaitsja esitas taotluse tunnistajana välja kutsuda süüdistatava abikaasa, kuna väitis, et roolis oli hoopis tema abikaasa, ütles P. Nikolski kohtuistungil, et kaitsja sai temast valesti aru, tema ennast nii ei väljendanud. 6 Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kriminaalasjas on vaieldamatult tõendamist leidnud, et P. Nikolski oli isikuks, kes tabati 10.07.2021.a kell 19:01 Tallinnas, Valge tänav 16 juures joobeseisundis mopeedi juhtimiselt. Seda on kinnitanud nii tunnistajad kui ka kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Lisaks nähtub 05.05.2022.a kohtuistungi protokollist, et P. Nikolski küsis tunnistajalt Wlt, et kas ta mäletab, et ta kinnitas mopeedi ketiga aia külge. Sellise küsimusega asetab P. Nikolski enda sündmuskohale ja välistab selle, et hoopis tema abikaasa või keegi teine oli see, kes mopeediga sõitis. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et P. Nikolskil oli lisaks kõigele eesmärk venitada kohtupidamine võimalikult pikaks. Kuigi P. Nikolski valdab vene keelt, siis taotles ta kohtult inglise keele tõlki, arvates ilmselt, et see on kohtu jaoks ületamatu takistus, kuigi varasemates menetlustes on piisanud vene keele tõlgist nagu on näha ka kohtulahendite registrist. Ka kaitsjaga suhtles P. Nikolski kohtuistungitel vene keeles. Antud asjaolu ei mõjuta kindlasti P. Nikolski süü suurust, ammugi mitte mõistetavat karistust, kuid näitab tema suhtumist Eesti Vabariigi õiguskaitseorganitesse. 2.1.

1. Subjektiivne koosseis Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul KarS § 424 lg 1 subjektiivne koosseis samuti täidetud. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et oli süüdistuses nimetatud päeval alkoholijoobes, et tema veri sisaldas üksjagu alkoholi sel päeval. P. Nikolski pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest olles ära tarvitanud sellise koguse alkoholi (neli 565 ml purki Heinkeni õlut ja sõbraga kahe peale ühe 750 ml pudeli 14% šampanjat) pidi ta selgelt tajuma, et ei ole seisundis, mis lubaks tal mootorsõidukit juhtida. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et P. Nikolski reaktsioonikiirus oli häiritud ja tal esinesid kerged koordinatsioonihäired, seega avaldus tema alkoholi tarbimine ka tema välises käitumises. Ka tunnistajate B ja W ütluste kohaselt oli P. Nikolski sõidustiil kahtlane, äratas tähelepanu, mis näitab, et P. Nikolski joove pidi olema selline, et ta ei suutnud oma sõidukit enam täielikult valitseda. Sellist joove ise mitte tajuda on võimatu. Seega on tuvastamist leidnud P. Nikolski tahtlus süüteo toimepanemises osas. 2.1.
2. Õigusvastasus ja süü P. Nikolski teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. P. Nikolski on süüvõimeline ning puuduvad KarS
3. peatükkis
4. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on P. Nikolski tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk P. Nikolski on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
5. KARISTUS KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 P. Nikolski ei ole end rikkumises süüdi tunnistanud, veelgi enam, ta on läinud nii kaugele, et süüdistab politseiametnikest tunnistajaid valetajateks, rõhutas kohtuistungil korduvalt, et tema on teisest kultuuriruumist (USA-st), justkui politsei käitumine Eestis on ettearvamatu (esitamata selle kohta vähimatki tõendit) ja seetõttu kardab ta kontakti Eesti politseiga. Seega P. Nikolski suhtumises Eesti Vabariigi õiguskorda on märgata ilmselget arrogantsust. P. Nikolski süüd suurendab asjaolu, et kuritegu on toime pandud suvisel ajal linnas, kus liiklustihedus on suur. Nagu on näha tunnistajate ütlustest, ei olnud süüdistatav ka liiklusseadusega kursis või oli oma seisundist tulenevalt võimetu liiklusolukorda adekvaatselt hindama. Tema joove mõjutas tema sõidukijuhtimist sedavõrd, et tema sõidustiil äratas kahtlust ka teistes liiklejates (politseiametnikes, kes ta kinni pidasid). Varasematest karistustest ei ole P. Nikolski teinud endale mingeid järeldusi, ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Karistust kergendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetud karistus peab olema keskmisest rangem. Lisab leiab kohus, et rahaline karistus ei motiveeriks P. Nikolskit edaspidi hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasem väärteoasjas määratud trahv ei ole teda mõjutanud, samuti ei ole teda mõjutanud üldkasuliku töö tegemine. Mõistetud karistuse võib küll jätta tingimuslikult kohaldamata, kuid arvestades uuritud tõendeid, siis leiab kohus, et P. Nikolski tuleb määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisaks tuleb P. Nikolskile panna lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi, kuna varasematest karistustest võib teha järelduse, et P. Nikolski kipub õigusrikkumisi toime panema just siis, kui on tarvitanud alkoholi. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus P. Nikolskile KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et P. Nikolski ei pane temale määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on P. Nikolski kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohus arvestab KarS § 78 p 1 alusel P. Nikolskile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.05.2022.a.
6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Käesoleva kriminaalasja kuludeks, mis tuleb P. Nikolskilt välja mõista, on joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot, määratud kaitsjatasu 672 eurot ning sundraha 981 eurot, s.o kokku 1697 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 8 Tõend isiku maksustatava tulu kohta ja teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 10) tõendab P. Nikolski sissetulekut 2020. aastal ja keskmise päevasissetuleku suurust, mis oli 10 eurot. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 9