lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja Urmas KOHLER, isikukood: 35601196511; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx; käesoleval hetkel kannab karistust Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: 25.05.2015.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10990 on Urmas Kohler süüdi tunnistatud
lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi ning kohaldades
lg 1 sätteid mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 15.07.2014.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Urmas KOHLER
lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2015.a kohtuotsusega nr 1-14-10990 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) aasta, 2 (kahe) kuu ja 19 (üheksateist) päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.04.2022.a. Asitõend: 1 DVD-R plaat videosalvestisega – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Menetluskulud: Välja mõista Urmas Kohlerilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 alusel sundraha summas 981 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kohtueelses menetluses kokku summas 210,60 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1191,60 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 99,30 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasud kohtumenetluses kokku summas 623,40 eurot – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.06.2022.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Urmas Kohlerit selles, et tema 10.12.2020.a kella 14.54 ajal, viibides Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS – hoone kolmanda üksuse XX sektsiooni kambris nr X, ähvardas ametikohustusi täitnud Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur Xd tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt, esialgu keeldus Urmas Kohler täitmast X korraldust ümberpaigutuse kohta. Pärast seda, kui X teatas, et ümberpaigutus toimub igal juhul ning hiljem koristaja paneb ise Urmas Kohleri asjad kokku, ütles Urmas Kohler Xle: „Kui sa tuled kambrisse, siis löön sul pea lõhki“. Seejärel pani Urmas Kohler käed rusikasse poksimise asendisse ning liikus kiirel sammul X poole. Tajudes ohtu enda tervisele ja kartes ähvarduse täideviimist, astus X mõned sammud tagasi ning võttis enesekaitseks nuia kätte. Pärast seda Urmas Kohler seisatas ja taganes. 2 Alates 01.10.2014.a on X nimetatud II klassi valvuri ametiastmele Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohale. Seega süüdistuse kohaselt pani Urmas Kohler toime
lg 1 järgi ette nähtud kuriteo, so vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Urmas Kohler end temale etteheidetava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning sisulisi ütlusi anda ei soovinud. Viimase sõna korras märkis süüdistatav, et kannatanu ise ütles kui ta oli ukse juures, et ta ei kartnud ning tal ei olnud hirmu. Kaitsja Karine Nersesjan leidis, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning puudub alus väita, et Tallinna Vangla valvur oleks tundnud enda tervist ka tegelikult ohustatuna. Lisaks leidis kaitsja, et süüdistatava käitumises pole võimalik sedastada
Kohtulike vaidluste käigus märkis kaitsja, et võttes arvesse asjaolu, et kriminaalasjas ei ole usaldusväärselt ja ümberlükkamatult tõendamist leidnud, et Urmas Kohleri tegevuses ilmnesid kõik
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused – ei ole võimalik teda sellise teo eest vastutusele võtta. Kriminaalmenetluses kehtiva printsiibi in dubio pro reo põhimõttel tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mistõttu tuleb Urmas Kohler õigeks mõista. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et Urmas Kohleri süü on tõendamist leidnud, avades kohtus uuritud tõendite analüüsi läbi oma nägemuse ning oli seisukohal, et teo subjektiivsest küljest rääkides pani süüdistatav
Ta ei ähvardanud üksnes verbaalselt kannatanut pea lõhki löömisega, vaid võttis sisse ka poksimise asendi, hoides käed rusikas, liikus kannatanu poole ehk andis kannatanule mõista, et ähvardus on reaalne ja seega veenev. Prokurör palus Urmas Kohleri süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistada teda 4-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada mõistetud 4 kuulist vangistust 25.05.2015.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega nr 1 – 14 – 10990 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 25.03.2022.a (kohtulike vaidluste päev) seisuga 3 aastat, 3 kuud ja 20 päeva vangistust ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat, 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskulud, s.o kaitsjatasud kohtueelses menetluses 210,60 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud ning sundraha 981 eurot. Prokuröri hinnangul võib menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. DVD-R plaadi videosalvestisega palus prokurör jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuliku uurimise käigus kuulati üle kannatanu X, samuti tunnistaja C. Süüdistatav Urmas Kohler keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Vastavalt Riigikohtu 26.05.2010.a kohtuotsuses nr 3-1-1-22-10 väljendatud seisukohale, ei nõua kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest tulenevalt KrMS § 312 p-d 1-3 ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses. KOHTU SEISUKOHT 3 Kohus kuulanud kohtuistungil ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, kuulanud üle kannatanu ja tunnistaja, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Urmas Kohlerile inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud, nimelt selles, et tema 10.12.2020.a kella 14.54 ajal, viibides Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS – hoone kolmanda üksuse XX sektsiooni kambris nr X, ähvardas ametikohustusi täitnud Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur Xd tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt, esialgu keeldus Urmas Kohler täitmast X korraldust ümberpaigutuse kohta. Pärast seda, kui X teatas, et ümberpaigutus toimub igal juhul ning hiljem koristaja paneb ise Urmas Kohleri asjad kokku, ütles Urmas Kohler Xle: „Kui sa tuled kambrisse, siis löön sul pea lõhki“. Seejärel pani Urmas Kohler käed rusikasse poksimise asendisse ning liikus kiirel sammul X poole. Tajudes ohtu enda tervisele ja kartes ähvarduse täideviimist, astus X mõned sammud tagasi ning võttis enesekaitseks nuia kätte. Pärast seda Urmas Kohler seisatas ja taganes. Alates 01.10.2014.a on X nimetatud II klassi valvuri ametiastmele Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohale. Seega tõendamist on leidnud Urmas Kohleri poolt
lg 1 järgi ette nähtud kuriteo, so vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega toimepanemine. Edasi kohus järgnevalt ka selgitab ning avab vaadeldavas
Selles episoodis uuriti tõendina 19.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokolli (tõendite köide lk 1 - 3) ning vaadeldi Tallinna Vangla RS – hoone kolmanda üksuse XX sektsiooni esimese korruse turvakaamera videosalvestist. Videosalvestis algab 10.12.2020.a kell 14:54:16 ning on 2 minutit pikk. Videosalvestiselt avaneb vaade Tallinna Vangla RS – hoone kolmanda üksuse XX sektsiooni esimese korrusele. Kaamera suhtes paremale ja vasakule jäävad XX sektsiooni kambrite uksed. Kaamera suhtes paremal on kambri nr X uks, millest vasakule jäävad kambrite nr X ja X uksed. Kaamera suhtes otse ette jääb trepp, mille kaudu pääseb sektsiooni teisele korrusele. Kaamera vaade ulatub sektsiooni lokaalväravani. Salvestiselt nähtub, et kell 14:54:16 siseneb XX sektsiooni valvur X, kes kõnnib kaamera suhtes paremal asuva kambri nr X ukse juurde ja avab selle. X jääb seisma kambri avatud ukse ette ja on näoga kambri suunas. Ajavahemikul kell 14:54:39 kuni 14:54:50 kaamera vähese liikumise tõttu ei tööta. Kell 14:54:52 seisab X endiselt kambri ukse ees ning hoiab enda vasakut kätt kambri ukse lengi äärel. Kell 14:54:55 astub X järsku sammu tagasi ning võtab enda parema käega erivahendite vöö pealt kätte nuia, kuid ei löö seda lahti. Kell 14:54:59 paneb X nuia tagasi vöö peale ning astub sammu edasi kambri ukse poole. Kell 14:55:01 sirutab X enda parema käe välja kambrisse avatud ukse suunas ning seisab jätkuvalt kambri ukse ees edasi. Ajavahemikul kell 14:55:09 kuni 14:55:49 kaamera väheseliikumise tõttu ei tööta. Kell 14:55:51 seisab X endiselt kambri nr X avatud ukse juures ja on näoga kaamera suunas. Kell 14:55:54 sulgeb X kambri ukse ning lahkub kambri juurest. Kell 14:56:11 väljub X sektsioonist. Videosalvestus lõppeb kell 14:56:16. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu X, kes selgitas, et ta on Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur ning ka 2020.a töötas ta samal ametikohal. Tema tööülesanneteks oli järelevalve tagamine, kinnipeetavate saatmine ja ümberpaigutamine. 10.12.2020.a kella 14.54 ajal pidi toimuma kinnipeetava Urmas Kohleri ümberpaigutamine teisse kambrisse. Avades kolmanda sektsiooni neljanda kambri ukse, nägi ta, et kinnipeetav ei olnud valmis ümberpaigutamiseks. Kannatanu ütles süüdistatavale, et toimub süüdistatava ümberpaigutamine. Samuti küsis kannatanu, et miks süüdistataval ei ole asjad koos. Urmas Kohler ei olnud ümberpaigutamisega nõus. Kui kannatanu ütles süüdistatavale, et sel juhul viiakse ta jõuga, kui ta ei ole nõus ise minema ning koristaja tuleb ja paneb asjad kokku tema eest, siis kinnipeetav ähvardas teda, öeldes kannatanule, et kui ta kambrisse sisse tuleb, siis ta lööb tal pea lõhki. Kannatanu ütlustest nähtub, et need sõnad olid adresseeritud temale, sest kannatanu oli üksinda kambri ukse peal. Samuti kinnipeetav mainis, et lõikab kõri läbi sellel 4 kinnipeetaval, kuhu kambrisse ta läheb. Urmas Kohler oli väga närviline, tõstis käed rusikasse poksimise asendisse ning tuli kiirel sammul ukse poole, kus seisis kannatanu. Kannatanu võttis nuia kätte, et rünnet tõrjuda ning süüdistatav jäi seisma. Kannatanu nuia ei pidanud avama, see oli lihtsalt tal käes. Seejärel süüdistatav taganes kambri keskele ja kannatanu pani kambriukse kinni. Kannatanu ütlustest nähtub, et kui süüdistatav ütles ähvarduse välja, oli ta kannatanust umbes 2 meetri kaugusel, rusikates kätega kannatanu poole liikumise ajal oli ta aga kannatanust umbes 1 meetri kaugusel. Kannatanu ütlustest nähtuvalt labased ähvardused on nende töös tavalised, kuid kuna kinnipeetav füüsiliselt väljendas oma agressiooni, siis ta leidis, et tegu on päris ähvardusega. Edasi liikus ta valveruumi, kus teavitas valvureid ja korrapidajat juhtunust. Kohus, hinnates X ütlusi, ei sea antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu poolt antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd kohus on Xle selgitanud, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatanud
ja
kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas, et kannatanu omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Lisaks langevad X ütlused kokku ka eelnevalt käsitletud asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle aluseks oleva videosalvestisega. Nimelt nähtub salvestiselt selgesti, et kell 14:54:16 siseneb XX sektsiooni valvur X, kes kõnnib kaamera suhtes paremal asuva kambri nr X (kus on kinnipeetav Urmas Kohler) ukse juurde ja avab selle. X jääb seisma kambri avatud ukse ette ja on näoga kambri suunas. Kell 14:54:52 seisab X endiselt kambri ukse ees ning hoiab enda vasakut kätt kambri ukse lengi äärel. Samuti nähtub salvestiselt selgesti, et kell 14:54:55 astub X järsku sammu tagasi ning võtab enda parema käega erivahendite vöö pealt kätte nuia, kuid ei löö seda lahti. Seega ka eeltoodust saab järeldada, et Xd rünnati, sest miks muidu pidi ta sammu järsku tagasi astuma ning erivahendite vöö pealt nuia enesekaitseks kätte võtma. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja C, kes selgitas, et ta on Tallinna Vangla järelevalveosakonna inspektor - korrapidaja abi ning ka 2020.a töötas ta samal ametikohal. Tunnistaja ütluste kohaselt detsembris 2020.a, võis olla 10.12.2020.a peale lõunat, pidi toimuma kinnipeetava Urmas Kohleri ümberpaigutamine ühest kambrist teisse kambrisse. Tunnistaja tegi Tallinna Vanglas ringkäiku, sest pidi kontrollima, kuidas vangla osakondades läheb ja kas ametnikel on mingeid probleeme. Valmistudes ringkäigule minema, kuulis ta, et tuli ettekanne ähvardamise kohta. Astudes valveruumi, ütles X, et neil on probleem süüdistatava ümberpaigutamisega, sest süüdistatav ei taha minna teisse kambrisse. Ta pakkus minna kambrisse ja rääkida veel kord selle kinnipeetavaga. Mindi neljakesi (tema, K1, K2, X) koos süüdistatava kambri juurde. Tunnistaja läks kambrisse, teised jäid kambri ukse juurde seisma. Tunnistaja ütlustest nähtub, et algul oli süüdistatav veidi endast väljas, oli kaitsepositsioonis, valmis verbaalseks rünnakuks ning hakkas valjuhäälselt rääkima. Tunnistaja palus tal vaiksemalt rääkida. Seejärel rahunes süüdistatav maha ja tunnistajal oli võimalik talle selgitada, et toimub ümberpaigutamine ning kui tal on raskusi asjadega, siis neil on liftid, kärud ja nad saavad aidata. Tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatavat oli juba ka varem hoiatatud, et toimub ümberpaigutamine ning et ta peab ümberpaigutamise ajaks enda asjad kokku panema, kuid süüdistatav seda ei teinud. Peale vestlust süüdistatav nõustus ümberpaigutamisega. Tunnistaja C iseloomustas kannatanut Xd kui professionaali. Ta ei mäleta, et kannatanu tõstaks häält või oleks ülbe kinnipeetavatega. Tunnistaja kinnitas, et kannatanu on kohusetundlik ning nõuab korda ja järgib seadust. Kohus märgib, et tunnistaja C poolt antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks aluseid ei esine, kohus ei kahtle ka tunnistaja poolt antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd kohus on temale selgitanud, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatanud
ja
kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud kriminaalasjas, et tunnistaja omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Lisaks langevad C ütlused kokku ka kannatanu X ütlustega. Nimelt tunnistaja ütlustest nähtub selgesti, et 10.12.2020.a 5 peale lõunat, pidi toimuma kinnipeetava Urmas Kohleri ümberpaigutamine ühest kambrist teisse kambrisse. Valmistudes ringkäigule minema, kuulis tunnistaja, et tuli ettekanne ähvardamise kohta. Edasi astudes valveruumi, ütles X, et neil on probleem süüdistatava ümberpaigutamisega, sest süüdistatav ei taha minna teisse kambrisse. Tunnistaja ütlustest nähtub selgesti, et algul oli süüdistatav veidi endast väljas, oli kaitsepositsioonis, valmis verbaalseks rünnakuks ning hakkas valjuhäälselt rääkima. Tunnistaja palus tal vaiksemalt rääkida. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et süüdistatavat oli juba ka varem hoiatatud, et toimub ümberpaigutamine ning et ta peab ümberpaigutamise ajaks enda asjad kokku panema, kuid süüdistatav seda ei teinud. Seega ka tunnistaja ütlustest nähtub selgesti ettekande koostamise fakt ähvardamise kohta ning kinnipeetava Urmas Kohleri keeldumine täita valvuri X korraldust ümberpaigutamise kohta. Seejuures väärib tähelepanu, et ka tunnistaja kambrisse tulles, oli süüdistatav jätkuvalt kaitsepositsioonis, valmis verbaalseks rünnakuks ning hakkas tunnistajaga valjuhäälselt rääkima. Samuti kinnitas tunnistaja, et süüdistatavat oli juba ka varem hoiatatud, et toimub ümberpaigutamine ning et ta peab ümberpaigutamise ajaks enda asjad kokku panema, kuid süüdistatav seda ei teinud. Süüdistatav Urmas Kohler ise keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Prokurör esitas kohtule ka Tallinna Vangla direktori 26.09.2014.a käskkirja nr 943 (tõendite köide lk 4), millest nähtub, et alates 01.10.2014.a viidi Tallinna Vangla teise üksuse valvur X (isikukood: xxxxxxxxxxx) üle ning nimetati II klassi valvuri ametiastmele vastavale vabale Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohale, asukohaga Harjumaa. Selle käskkirja punktist 2 nähtub, et valvuri ametikohal on avaliku teenistuse seaduse järgseks võimu teostamise ülesandeks § 7 lg 3 p-s 2 nimetatud riikliku järelevalve teostamine. Samas prokuröri poolt kohtule esitatud „Esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse valvuri (vahetustega) ametijuhendist“ (kinnitatud Tallinna Vangla direktori 15.01.2015.a käskkirjaga nr 7; tõendite köide lk 5 - 6) nähtub, et valvuri kui ametikoha põhieesmärk on korraldada vanglas sisevalvet (õigusrikkumiste ennetamine, avastamine ja tõkestamine ning seeläbi üldise õiguskorra tagamine vangla territooriumil). Ametijuhendi p 3 kohaselt rakendab valvur abinõud vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirjades, Tallinna Vangla kodukorras ja muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks, rikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Märgates distsipliinirikkumist või muud erakorralist sündmust võtab tarvitusele kõik meetmed selle lõpetamiseks ning koostab rikkumiste ja tähelepanekute kohta ettekande. Erakorralise sündmuse puhul teavitab sellest viivitamatult peaspetsialist – korrapidajat ning üksuse juhti. Ametijuhendi p 4 kohaselt tagab valvur üksuse päevakavaliste tegevuste nõuetekohase täitmise. Samuti kuulub ametijuhendi p 8 kohaselt valvuri tööülesannete hulka korraldada ja vajadusel viia läbi kinnipeetavate isikute ümberpaigutusi vastavalt saadud korraldustele. Lisaks eelkajastatud episoodi kirjeldavatele tõenditele esitas prokurör kohtuistungil iseloomustava materjalina teatise kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tõendite köide lk 10); riigi õigusabi andmise määruse, taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused (tõendite köide lk 11 - 26); karistusregistri väljavõtte (tõendite köide lk 7) ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2015.a kohtuotsuse nr 1 – 14 – 10990 (tõendite köide lk 8- 9). Kaitsja esitas iseloomustava materjalina Tallinna Vangla järelepäringu vastuse (tõendite köide lk 27) ja Tallinna Vangla väljavõtte haigusjuhtudest (tõendite köide lk 28). Seega eeltoodud tõendeid kogumis vaagides leiab kohus, et Urmas Kohleri süü on tõendamist leidnud ning Urmas Kohleri tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Käesoleval juhul kaitstavaks õigushüveks on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 05.09.2007.a kohtuotsus nr 3 – 1 – 1 – 38-07; Riigikohtu 6 Kriminaalkolleegiumi 17.09.2009.a kohtuotsus nr 3 – 1 – 1 – 69-09 p 7). Sekundaarselt kaitstakse ka isikute tervist (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 06.02.2020.a kohtuotsus nr 1 – 19 – 1849 p 21). Kooseisutüübilt on põhikoosseisu näol tegemist formaalse koosseisuga.
lg 1 järgi kuriteokoosseisu objektiivne koosseis näeb ette vägivalla kasutamist võimuesindaja vastu seoses tema ametikohuste täitmisega. Võimuesindajaks on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Samas 2015.a karistusõiguse revisjoni tulemusena ei viita antud koosseis enam avaliku korra kaitsele, mistõttu on kriminaliseeritud vägivald iga võimuesindaja vastu, mis on toime pandud seoses tema ametikohutuste täimisega. Seejuures nähtuvalt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 13.04.2016.a kohtuotsusest nr 3-1-1-31-16 punktist 10 hõlmab avaliku korra kaitse laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks. Prokurör poolt kohtule esitatud Tallinna Vangla direktori 26.09.2014.a käskkirjast nr 943 (tõendite köide lk 4) nähtub, et alates 01.10.2014.a viidi Tallinna Vangla teise üksuse valvur X (isikukood: xxxxxxxxxxx) üle ning nimetati II klassi valvuri ametiastmele vastavale vabale Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohale, asukohaga Harjumaa. Selle käskkirja punktist 2 nähtub, et valvuri ametikohal on avaliku teenistuse seaduse järgseks võimu teostamise ülesandeks § 7 lg 3 p-s 2 nimetatud riikliku järelevalve teostamine. Samas prokuröri poolt kohtule esitatud „Esimese, teise, kolmanda ja neljanda üksuse valvuri (vahetustega) ametijuhendist“ (kinnitatud Tallinna Vangla direktori 15.01.2015.a käskkirjaga nr 7; tõendite köide lk 5 - 6) nähtub, et valvuri kui ametikoha põhieesmärk on korraldada vanglas sisevalvet (õigusrikkumiste ennetamine, avastamine ja tõkestamine ning seeläbi üldise õiguskorra tagamine vangla territooriumil). Ametijuhendi p 3 kohaselt rakendab valvur abinõud vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirjades, Tallinna Vangla kodukorras ja muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks, rikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Märgates distsipliinirikkumist või muud erakorralist sündmust võtab tarvitusele kõik meetmed selle lõpetamiseks ning koostab rikkumiste ja tähelepanekute kohta ettekande. Erakorralise sündmuse puhul teavitab sellest viivitamatult peaspetsialist – korrapidajat ning üksuse juhti. Ametijuhendi p 4 kohaselt tagab valvur üksuse päevakavaliste tegevuste nõuetekohase täitmise. Samuti kuulub ametijuhendi p 8 kohaselt valvuri tööülesannete hulka korraldada ja vajadusel viia läbi kinnipeetavate isikute ümberpaigutusi vastavalt saadud korraldustele. Seda, et 2020. aastal töötas kannatanu Tallinna Vanglas kolmanda üksuse valvurina, kinnitas X ka ise kohtuliku uurimise käigus. Nimelt selgitas kannatanu X kohtuistungil, et ta on Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur ning ka 2020.a töötas ta samal ametikohal. Tema tööülesanneteks oli järelevalve tagamine, kinnipeetavate saatmine ja ümberpaigutamine. Seega eeltoodu alusel kohus nõustub prokuröriga, et kannatanu X on võimuesindaja
Samuti kohus märgib, et ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandjana tema poolt oli seaduslik, st. teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras.
lg 1 puhul on vägivallaga tegemist, kui selle käigus pannakse toime mõni
§-d 120 – 121) vastav tegu (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 15.10.2007.a kohtuotsus nr 3-1-1-25-07; Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 15.04.2008.a kohtuotsus nr 3-1-1-10-08). Seejuures ei ole oluline, kas süüdlasel õnnestub lõppkokkuvõttes võimuesindaja ametikohustuste täitmist takistada või mitte. Süüdistatavale esitatud süüdistuse ja kannatanu ütluste kohaselt ähvardas Urmas Kohler Xd öeldes talle, et kui kannatanu X tuleb kambrisse, siis Urmas Kohler lööb tal pea lõhki. Seejärel pani Urmas Kohler käed rusikasse poksimise asendisse ning liikus kiirel sammul kannatanu X poole. Seega kohus nõustub prokuröriga, et Urmas Kohleri tegevuses sisalduv vägivald vastab
Ähvardusega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Ähvarduse objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tervisekahjustuse tekitamine ehk vähemalt
Kohus nõustub prokuröriga, et pea lõhki löömine vastab vähemalt
Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses 7 hirmutunde tekitamisele. Samuti ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine (antud juhul teisi isiku tervise kahjustamine) sõltub tema tahtest (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 21.05.2007.a kohtuotsus nr 3 – 1 – 1 – 7-07 p 13). Ähvardaja peab tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku – näiteks realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 06.02.2020.a kohtuotsus nr 1 – 19 – 1849 p 23). Koosseis on täidetud üksnes siis, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tervisekahjustuse tekitamine. Seejuures oluline on, et ähvardja sõnakastus või väljendusviis ning muud asjaolud (näiteks tema varasem käitumine) kogumis annaksid aluse koosseisupärase kahju tekitamist eeldada (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 06.02.2020.a kohtuotsus nr 1 – 19 – 1849 p 25). Oluline on ka see, et ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna tegemist on objektiivse koosseisu tunnusega, tuleb asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, eraldi tuvastada (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 21.10.2011.a kohtuotsus nr 3-1-1-59-11 p 9.2). Nõue tuvastada kannatanu kartuse aluseks olevad objektiivsed asjaolud tähendab muuhulgas, et ähvarduse veenvuse hindamisel tuleb lisaks kannatanule lähtuda ka objektiivsest kõrvalseisjast. Üldjuhul saab ähvardust lugeda veenvaks siis, kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 21.10.2011.a kohtuotsus nr 3 – 1 – 1- 59-11 p 9.2). Käesoleval juhul kannatanu ütlustest nähtub, et kuna süüdistatav väljendas enda agressiooni mitte ainult verbaalselt (öeldes, et „Kui sa tuled kambrisse, siis löön sul pea lõhki“), vaid ka füüsiliselt (nimelt Urmas Kohler pani käed rusikasse poksimise asendisse ning liikus kiirel sammul kannatanu X poole), siis võttis kannatanu süüdistatava ähvardust tõsiselt (kinnitas seda ka kohtuistungi käigus) ning saades aru, et süüdistatav kavatseb teda rünnata ja on võimeline seda tegema, võttis kannatanu enesekaitseks nuia välja, sest tundis, et tema tervis on ohustatud (kinnitas seda ka kohtuistungi käigus). Seejuures märgib kohus, et ka keskmisele mõistlikule inimesele (objektiivsele kõrvalseisjale) tunduks see ähvardus reaalsena. Samas
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo koosseis näeb ette, et vägivald peab olema seotud võimuesindaja ametikohustuse täitmisega, st vägivalla ajendiks peab olema konkreetne võimuesindaja tegu, mistõttu abstraksest vimmast mingi konkreetse ametikoha vastu ei piisa. Kohtuliku uurimise käigus leidis kinnitust, et kannatanu tuli vanglaametnikuna süüdistatava kambri juurde seoses sellega, et kannatanu pidi korraldama süüdistatava ümberpaigutamist teisse kambrisse. Kuna süüdistatav Urmas Kohler ei olnud nõus ümberpaigutamisega teisse kambrisse, siis ajendas see teda ähvardama kannatanut. Seega vägivald süüdistatava poolt kannatanu suhtes on käesoleval juhul otseselt seotud võimuesindaja poolt oma ametikohustuse täitmisega. Urmas Kohleri poolt toime pandud kuriteo puhul saab rääkida otsese tahtlusega toimepandud süüteost
lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kannatanu väljendas enda agressiooni mitte ainult verbaalselt (öeldes, et „Kui sa tuled kambrisse, siis löön sul pea lõhki“), vaid ka füüsiliselt (nimelt Urmas Kohler pani käed rusikasse poksimise asendisse ning liikus kiirel sammul kannatanu X poole) ehk andis kannatanule mõista, et ähvardus on reaalne ja seega veenev. Pannes seega kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud, Urmas Kohler on süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus nõustub kaitsjaga, et kriminaalmenetluses kehtiva printsiibi in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, kuid käesolevaks kohtule esitatud ja kohtu poolt vahetult istungil uuritud ning eespool analüüsitud tõendid viitavad üheselt Urmas Kohleri poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, mistõttu ei kuulu Urmas Kohler ka õigeks mõistmisele (nagu kaitsja kohtulike vaidluste käigus taotles). Ka ei nõustu kohus kaitsjaga, et süüdistuses kirjeldatud tegevus ongi hinnatav üksnes pahameele väljendamisena ümberpaigutuse suhtes konkreetsel ajahetkel ning kannatanu reaktsioon ja reageerimise ajastus ei tekita aga 8 objektiivses kõrvalvaatajas veendumust, et kannatanu tundis enda tervist ka tegelikult ohustatuna. Kaitsja poolt kohtulike vaidluste käigus esile toodud asjaolud (et valvuril on erialane ettevalmistus, tal olid vahetuse ajal nui ja gaas kaasas ning et väljaspool kambrit on mitmeid häirenuppe ehk seina peal on paanikanupud ja valvuri vööpeal on raadiosaatja, millel on paanikanupp), mis kaitsja arvates tagasid kogumis selle, et kannatanu oli igat pidi kindlustatud ja tema tervist midagi ei ohustanud – ei tee kohtu seisukohalt lähtudes olematuks süüdistatava poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, mida põhistavaid tõendeid on kohus eespool põhjalikult vaaginud ja analüüsinud. Seega kokkuvõtvalt saab asuda üheselt seisukohale, et 10.12.2020.a kella 14.54 ajal, Urmas Kohler viibides Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla RS – hoone kolmanda üksuse XX sektsiooni kambris nr X, ähvardas ametikohustusi täitnud Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvur Xd tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt, esialgu keeldus Urmas Kohler täitmast X korraldust ümberpaigutuse kohta. Pärast seda, kui X teatas, et ümberpaigutus toimub igal juhul ning hiljem koristaja paneb ise Urmas Kohleri asjad kokku, ütles Urmas Kohler Xle: „Kui sa tuled kambrisse, siis löön sul pea lõhki“. Seejärel pani Urmas Kohler käed rusikasse poksimise asendisse ning liikus kiirel sammul X poole. Tajudes ohtu enda tervisele ja kartes ähvarduse täideviimist, astus X mõned sammud tagasi ning võttis enesekaitseks nuia kätte. Pärast seda Urmas Kohler seisatas ja taganes. Alates 01.10.2014.a on X nimetatud II klassi valvuri ametiastmele Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri ametikohale. Seega tõendamist on leidnud Urmas Kohleri poolt
lg 1 järgi ette nähtud kuriteo, so vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega toimepanemine. KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub
§-s 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalkolleegium on oma praktikas selgitanud (vt Riigikohtu 03.04.2020.a otsust nr 1-18-2232, p. 71) ja seda korduvalt, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsust nr 1-17-1629, p. 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjast nr 3-1-1-113-12, p. 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri – ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsust asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Prokurör palus kohtuistungil Urmas Kohleri süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistada teda 4-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada mõistetud 4 kuulist vangistust 25.05.2015.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega nr 1 – 14 – 10990 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 25.03.2022.a (kohtulike vaidluste päev) seisuga 3 aastat, 3 kuud ja 20 päeva vangistust ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat, 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Kaitsja leidis, et kriminaalmenetluses kehtiva printsiibi in dubio pro reo põhimõttel tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel 9 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mistõttu tuleb Urmas Kohler õigeks mõista. Kohus märgib, et tulenevalt KrMS § 14 on kohtumenetlus võistlev ning mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on aga erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Samuti ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (vt Riigikohtu 12.12.2014.a otsust nr 3-1-1-82-14, p 10).
lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Samas nagu eespool märgitud, tuleb süü suurusele hinnangut andes esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge, aga ka süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Niisamuti tuleb kohtul
kohaselt arvestada eri – ja üldpreventiivsete kaalutlustega ja võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistrist nähtuvalt on Urmas Kohleril üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2015.a otsuse nr 1-14-10990 alusel, mil ta tunnistati süüdi
lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi ning kohaldades
lg 1 sätteid mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 15.07.2014.a. Seega käesoleval hetkel kannab Urmas Kohler talle Tartu Ringkonnakohtu poolt 25.05.2015.a mõistetud 11 aastast vangistust. Käesoleva süüdistuse kohaselt on Urmas Kohler toime pannud avaliku võimu teostamise vastase süüteo, mis on teise astme kuritegu ning on kvalifitseeritav
lg 1 järgi.
lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määrana on seaduseandja määratlenud 2,5 aastase vangistuse. Nagu märgitud, tuleb kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtu hinnangul mõjutab Urmas Kohleri süüd esmalt avaliku võimu teostamise vastase süüteo toimepanemine karistuse kandmise ajal. Süü suurusele hinnangut andes ei saa kohtu hinnangul üheselt ja veenvalt väita, et süü on suur, pigem saab seda pidada keskmisest väiksemaks.
lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süüdistava Urmas Kohleri puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Lisaks karistust kergendava asjaolu puudumisele ja süü suurusele, peab kohus karistuse mõistmisel Urmas Kohlerile arvestama ka kohaldatava karistuse üld – ja eripreventiivset mõju, s.o võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldpreventiivsest küljest tuleb märkida, et sellise süüteo toimepanemine peab saama riigi poolt signaali mõistetava karistuse näol, kuna
lg 1 objektiivse koosseisu realiseerumisel on kasutatud võimuesindaja vastu vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega. Ka ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijate karistamist ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Eripreventiivsest küljest tuleb arvesse võtta Urmas Kohleri suunamist õiguskuulekale teele ning ka tema mõjutamist selles suunas läbi mõistetava karistuse. Urmas Kohler peab aru saama oma teo 10 keelatusest ja tagajärgedest. Karistuse mõistmisel tuleb kahtlemata arvesse võtta seda, et Urmas Kohler on isikuks, keda on juba varasemalt kriminaalkorras karistatud, seda Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2015.a otsuse nr 1-14-10990 alusel
lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi
lg 1 sätete kohaldamisega kokku 11 aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 15.07.2014.a. Seega on Urmas Kohler talle
lg 1 järgi etteheidetava süüteo toime pannud karistuse kandmise ajal ning lõplik liitkaristus kuulub talle mõistmisele
Kuivõrd Urmas Kohlerit on varem kriminaalkorras karistatud
lg 1 p 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, mis oma mõju ei avaldanud ning ta on isikuks, kes on jätkanud uue kuriteo toimepanemisega, tuleb karistuse mõistmisel arvestada küll tema süüga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, õiguskorra kaitsmise huvidega, kuid kindlasti ka arvestama võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatava Urmas Kohleri arusaama ning ootust sellest, et iga uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine, tuleb muuta. Kohus leiab, et Urmas Kohlerit peab karistama
Samas kohus leiab, et mõistetav karistus ei saa jääda sanktsiooni alamäära lähedale, kuivõrd Urmas Kohler on jätkanud uue kuriteo toimepanemisega ja teinud seda vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal. Samas ei tohiks mõistetav karistus olla ka sanktsiooni keskmäära lähedal, kuna Urmas Kohleri poolne rünne kannatanu X ei olnud nii intensiivne, millega peaks kaasnema tema range karistusõiguslik kohtlemine. Samuti nähtuvalt Tallinna Vangla järelpäringu vastusest ei ole kinnipeetav Urmas Kohlerile distsiplinaarkaristusi määratud (tõendite köide lk 27). Seega on süüdistatav peale kuriteo toimepanemist 10.12.2020.a käitunud vanglas õiguskuulekalt. Seega tema süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Samas arvesse tuleb võtta süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid tervikuna, mistõttu ühiskonna õiglustunde tagamiseks peab temale mõistetav karistus ning teole antav hinnang mõjutama teda õiguskuulekalt käituma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Seejuures mõistetav karistus ei saa ega tohigi olla süüdistatavale meelepärane. Kohtu hinnangul on 6-kuuline vangistus Urmas Kohlerile karistuse üld – ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks igati piisav.
lg 2 sätete kohaselt tuleb moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2015.a kohtuotsusega nr 1-14-10990 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta, 2 kuu ja 19 päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 8 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.04.2022.a.
Urmas Kohler pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis – ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kaitsja poolt kohtule esitatud Tallinna Vangla väljavõttest haigusjuhtudest nähtub, et Urmas Kohler on momendil kaebusteta. Urmas Kohleri sõnul tervise üle praegu „pole midagi kurta“. Tõsi 2012.a oli tal infarkt, kuid ta saab vanglas regulaarselt ravi (tõendite köide lk 28). Eeltoodu alusel leiab kohus, et Urmas Kohleri suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse kohtuotsuses toodud põhjendustel. Antud motiividel pole õigustatud ka Urmas Kohleri ootus, et uute kuriteo toimepanemisega võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. 11 Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasud summades 34,20 €; 144 €; 32,40 € (tõendite köide lk 17, 22, 25) ning summas 623,40 € (kohtu köide lk 34 - 35). Samuti on menetluskuluks sundraha summas 981 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 09.12.2021.a) nr 116 § 1 kohaselt on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.