lg 1 järgi rahatrahviga 5 (viis) trahviühiku ulatuses s.o 20.- (kakskümmend) eurot osaliselt s.o mõistetud karistuse osas. 3. Teha uus otsus, millega Xi suhtes kohaldada
S § 87 lg 1 p 1 alusel mõjutusvahendina hoiatust.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut s.o summas 20.- eurot ning seda seetõttu, et tema 09.02.2022.a kella 10:07 ajal, Pärnu mnt 469, Tallinnas juures, viibis sisetingimustes ühistranspordis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. Sellise tegevusega X rikkus
lg 6 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
lg 1 järgi (kohtutoimik tl 8, väärteotoimik tl 6-7) Menetlusalune isik X valitud kaitsja jurist Henno Nurmsalu esitas 28.03.2022.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja eelpool märgitud otsusele, millises taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti 09.03.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2302,22,001864 tühistamist lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, alternatiivsena taotletakse menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel (menetlusaluse isiku süü ei ole suur) või hoiatusega piirdumist VTMS § 30 lg 2 sätestatu alusel, samuti tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks VV korralduse nr 305 p 8 ja jätta see kohaldamata ning jätta menetluskulud Politsei- ja Piirivalveameti kanda (kohtutoimik tl 2-4). Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kohtule esitatud kaebusega vaidlustatakse eelnimetatud otsus tervikuna. Kaebusega soovib kaebaja eelviidatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist Xi suhtes. Kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik
Korralduse nr 305 p-s 8 sätestatu kohaselt avalikus siseruumis (korralduse p 7 kohaselt ka ühissõidukis) on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Kaebaja märgib, et eelviidatud korralduses puuduvad täpsed nõuded maskile ja selle korrektsele kandmisele. Nimetatud täpsustusi on võimalik leida erinevatest korralduse seletuskirjadest, kuid kaebaja märgib, et korralduse seletuskirjade leidmine ei ole eriteadmisteta isikul võimalik. Pealegi peavad olema täpsed nõuded, eriti mis puudutab piiranguid ja mille vastu eksimisel on võimalik isikut karistada, sätestatud õigusakti põhitekstis. Samuti selgitatakse kohtule esitatud kaebuses, et menetlusalusel isikul on näidustus maski mittekandmiseks seoses põetud haigustega. Maskikandmisel tekib tal õhupuudus, mistõttu isik ei saa maski kanda (objektiivne põhjus), paraku ei ole võimalik korralduse nr 305 nõutavat tervishoiuteenuse osutaja tõendit saada, kuna perearstid sellist tõendit ei väljasta ja ei ole nõus ka selle kohta ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavat seisukohta andma. Nimetatud asjaolu tuleb arvesse võtta käesolevas menetluses. Märkimisväärseks on peetud teadmist, et menetlusalune isik on alaealine (14.a). Väidetav rikkumine toimus maaliinide bussis, mille peatasid Tallinna piiril Vana-Pääsküla peatuses politseinikud. Menetlusalune isik elab linnast väljas, ta ei ole ühistransporti varasemalt kasutanud. Menetlusalune isik viibis bussis ilma vanemateta, koos 18-aaastase kaaslasega. Bussi peatamisel paluti tal politseinikega koos väljuda. Seejuures lubati talle, et buss ootab, et ta saaks sõitu jätkata. Politsei käskis aga bussil sõitu jätkata. Oluline on märkida, et menetlustoimingute lõpetamisel jäeti menetlusalune isik Vana-Pääsküla bussipeatusesse, ilma eelnevalt veendumata, kuidas isik saab turvaliselt teekonda jätkata, seades ohtu isiku heaolu ja turvalisuse. Eeltoodu kohta esitas kaebaja vastulause raames ka kaebuse VTMS § 76 lg 1 2 sätestatu alusel, leides, et PPA tegevus ei olnud vastavuses LasteKS § 5 p-s 3 sätestatuga koostoimes § 7 lg 1 sätestatud põhimõtetega ja põhiseaduse §-s 27 nimetatud põhimõttega. Lisaks on menetlusalune isik seisukohal, et maskikandmise nõue ei ole põhjendatud, eesmärgipärane ja proportsionaalne nõue. Kaebaja märgib, et puudub asjakohane põhjendus (mh teadusuuringud ja statistilised andmed) lausaliseks maskikandmiseks üleüldse, eraldi küsimus on sellise nõude kehtestamine Vabariigi Valitsuse üldkorraldusega, pealegi kujul, millest ei nähtu maskikandmise täpsed nõuded. Avaldaja hinnangul on selline nõue sellisel kujul vastuolus Põhiseadusega ja kaebaja hinnangul tuleb sellisel kujul jätta maskinõue kohaldamata, kuna tegemist ei ole proportsionaalse piiranguga ehk nõue ei ole sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kaebaja on asunud seisukohale, et korralduse p 8 riivab õigusvastaselt kaebaja õigusi. Korralduse p 8 on ebaproportsionaalne, kuna sellel puudub tegelik seos viiruse leviku piiramisega vms muu legitiimne eesmärk, mistõttu sellise kohustuse kehtestamine on õigusvastane. Kaebaja leiab, et mitte millegagi pole tõendatud, et maskide kandmine aitaks mingilgi määral tõkestada, piirata või vähendada Sars-Cov-2 viiruse levimist, mistõttu korralduse punktis 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole põhjendatud ega aita täita korralduse eesmärke (nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine ning inimeste elu ja tervise kaitse). Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et korralduse punktis 8 kehtestatud kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele ning on vastuolus inimväärikuse põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 19. Asutud on seisukohale, et kaebajalt on võetud ära õigus liikuda avalikus kohas katmata näoga ja tunda end avalikes kohtades liikudes vabalt. Talle on pandud kohustus oma isiklike soovide ja tahte vastaselt soetada ja kasutada näomaske, mis moonutab tema välimust, raskendab hingamist ning muudab avalikes siseruumides viibimise ning teiste inimestega suhtlemise ebamugavamaks ja ebameeldivamaks. Tegemist on intensiivse õiguste riivega, kuna see kohustus mõjutab kaebaja elu igapäevaselt. Lisaks menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul rikub korralduse punkt 8 ka kaebaja õigust vabalt liikuda (PS § 34). Õigus vabalt liikuda hõlmab nii ühest kohast teise liikumise kui ka teatud kohas viibimise. Avalikus siseruumis maski kandmise kohustuse kehtestamine tähendab sisuliselt, et kui kaebajal kas pole parasjagu maski või ta ei soovi maski kanda, kehtib talle liikumispiirang ehk keeld siseneda avalikesse siseruumidesse ning nendes ruumides viibida, samas kui ilma maski kandmise kohustuseta oleks kaebajal vabadus nendes kohtades vabalt liikuda. Tegemist on jällegi intensiivse põhiõiguste riivega, kuna see mõjutab kaebaja igapäevaelu ning sunnib kaebajat tegema muudatusi oma harjumuspärase elu juures. Kohus arutas käesolevat kaebust istungimenetluses 09.05.2022.a ja 06.06.2022.a (kohtutoimik tl 25-28, 29-30). Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 09.05.2022.a. toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja X ja tema esindaja jurist Henno Nurmsalu jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja X esindaja jurist Henno Nurmsalu märkis 09.05.2022.a toimunud kohtuistungil, et soovib ta kohtu tähelepanu juhtida sellele, et menetlusalune isik ei saa maski kanda. See tekitab tal füüsilisi sümptomeid. Menetlusalune isik ei ole seni ka kordagi maski kandnud ja ta on oma elu korraldanud nii, et ta ei ole pidanudki maski kandma ehk siis ei käinud nendes kohtades, kus maski on nõutud. Kaebuse esitaja esindaja kinnitas kohtus, et X sõitis bussis, selle üle vaidlust ei ole, samuti ei ole vaidlust selles, et ta viibis seal bussis ilma maskita. Vaidlus on selles, et kuna valitsuse korralduse kohaselt on võimalik tõendada üksnes läbi meditsiinilise tõendi, et isikul ei ole võimalik maski kanda, kuid sellist tõendit ükski tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta, siis ei ole võimalik ka korralduses nõutud dokumenti kaebajal esitada. 3 Kohtus asuti seisukohale, et maski kandmise nõue üleüldse ei ole põhjendatud seetõttu, et maski kandmise nõudel puudub põhjuslik seos viiruse leviku vähendamisega. Märkimisväärseks peeti teadmist, et eeltoodud väitele on esitanud kaebaja kaebuses ka mitmeid viiteid, kus teadusarvamus on kaheselt jõudnud seisukohale, et maski kandmine viirushaiguste puhul ei ole piisavalt tõendatud, et oleks efektiivne, mis toob omakorda siis küsimuse sellest, et kas selline nõue, mis on ühetaoliselt kehtestatud kõigile üle 12-aastastele isikutele Eesti Vabariigis, on üldse proportsionaalne. Kohtus tõdeti, et võib muidugi öelda, et antud korralduse võiks vaidlustada halduskohtus, kuid käesolevaks hetkeks on selgunud ja ka kohtupraktikas kinnitust leidnud, et tegelikult see ei ole võimalus, millega on reaalselt võimalik oma õigusi kaitsta puhtalt sellepärast, et halduskohtumenetlus võtaks niivõrd kaua aega, et enne on käimasolevate menetluste põhjal jõutud sinna, et menetlused lõpetatakse seetõttu, et piirangud on kehtetuks tunnistatud ja on langenud ära alus edasiseks menetluseks. Seetõttu kaebaja leiab, et just VTMS raames esitada taotlus valitsuse korralduse nr 305 p 8 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ja selle kohaldamata jätmiseks, on asjakohane (kohtutoimik tl 25 pöördel – 26). Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos kaebust õigeks ei võtnud ja kaebusega ei nõustunud (kohtutoimik tl 26). Menetlusalune isik X kinnitas kohtus, et 9.veebruaril oli ta sõbrannaga bussi peal. Nad läksid Tallinna. Vana-Pääsküla peatuses tulid 2 politseinikku bussi. Nad tulid nende juurde ja küsis ta käest, miks ta maski ei kanna. Ta vist ütles viimastele, et miks ta peaks vms. Siis politsei ütles talle, et lähme korraks bussi pealt maha ja räägime paar sõna, siis saate tagasi bussi peale ja saate edasi minna. Nad mõtlesid sõbrannaga, et jätavad asjad sinna ja lähvad korraks välja rääkima ja siis tulevad tagasi. Siis, kui politsei nägi, et nad jätavad asjad sinna, siis ütlesid viimased, et olge tublid ja võtke asjad kaasa. Kui nad bussi pealt maha said, siis kohe öeldi bussijuhile, et võib edasi minna ja bussijuht läks. Siis küsiti neilt uuesti, miks nad maski ei kandnud. Tema - X ütles, et see mask ei aita midagi, siis räägiti neile natuke midagi ja siis politsei tegi ta 18 aastasele sõbrannale 40€ trahvi ja käskisid tal autost välja minna ja, siis tegid viimased talle protokolli ja ta pidi mingit esseed kirjutama. Siis surusid nad teda maski ka kandma. Lõpuks lasid nad neil minema, ütlesid, et võite maskid ära panna ja järgmise bussi peale minna, aga nad lihtsalt jalutasid edasi järgmisesse bussipeatusesse. Seda, et tal tervisega on probleeme ja maski kanda ei saa seda ta politseile ei öelnud (kohtutoimik tl 26). Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Y kinnitas kohtus, et tema tütrel on adenoidid, ta kandis sel ajal breketeid, pidi koguaeg suud lahti hoidma, et hingata. X ei ole kunagi kandnud maski, tal ei ole seda vaja. Mask füüsiliselt takistaks ta tütrel hingata. Kinnitas seaduslik esindaja ka seda, et riik on teinud võimatuks sellekohast tõendit saada, perearst sellist tõendit ei väljasta (kohtutoimik tl 26 pöördel). Kohtulike vaidluste käigus X kaitsja jurist Henno Nurmsalu jäi seisukohale, et maskikandmise kohustus ei vähenda viiruse levikut, puudub põhjuslik seos maski kandmise ja viiruse leviku vähenemise osas või on siis see mõju niivõrd väike, et sellega ei ole põhjendatud niivõrd tõsine riive isiku põhiõigustes. Märgitust tulenevalt palutakse kohtul menetlus lõpetada (kohtutoimik tl 27). Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Y juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema hinnangul käesoleval hetkel on Eestis noorte ja laste surma põhjuseks enesetapud ning see on saavutatud maski kandmise kaudu. Samuti peab ta oma lapse suhtes politsei käitumist ahistavaks, last ei saanuks panna nõustuma protokolliga ja paluda tal sellele alla kirjutada. Kõik peavad austama Põhiseadust k.a politsei (kohtutoimik tl 27). Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos märkis kohtulike vaidluste kestel, et kohtuväline menetleja, tutvudes väärteotoimikuga ja kogutud tõenditega asub seisukohale, et isikule süüks pandav tegu on aset leidnud ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Kohtu tähelepanu juhti teadmisele, et menetlusalune isik ega tema esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendeid selle kohta, et maski kandmine on vastunäidustatud seoses terviseprobleemidega. Samuti ei ole 4 menetlusalune isik soovinud kirjutada esseed, kuigi siin käis läbi põhjus, miks seda esseed ei saa kirjutada. Kohtuväline menetleja täpsustas, et antud essee kirjutamine ongi eesmärgil, et kohtuväline menetleja saaks teada, mis põhjustel siis isik mingitel arvamustel ja tõekspidamistel on ja sellest lähtuvalt oleks saanud kas siis piirduda kirjaliku hoiatusega ehk lõpetada menetlus. Seda menetlusalune isik ei kasutanud. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuses välja toodud argumendid ei ole piisavad väärteomenetluse lõpetamiseks ja kohtuväline menetleja on piisava põhjalikkusega ka oma otsuses need välja toonud, miks leiab, et väärteomenetlust ei lõpetata ning võttes arvesse eeltoodut, palus kohtuväline menetleja kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (kohtutoimik tl 27). Lisaks eeltoodule kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste taotlusel järgmisi digitaalseid (ettemängimise teel) - ja kirjalikke dokumentaalseid ning menetluslike tõendeid: • • • • • • Menetlusaluse isiku X suhtes 09.02.2022.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1615702, millisest nähtub, et väärteoasja nr 2302,22,001864 menetluse raames koostati 09.02.2022.a temale väärteoprotokoll selle kohta, et tema 09.02.2022.a kella 10:07 ajal Harjumaal, Tallinnas Pärnu mnt 469 juures viibides sisetingimustes ühistranspordis ei kandnud maski, isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend, rikkudes selliselt
lg 6; VV 23.08.21 korraldust nr 305 lg 8, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
2 lg 1 järgi (väärteotoimik tl 1); Menetlusaluse isiku X esindaja jurist Henno Nurmsalu poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauset, millisest nähtub, et kohtuväliselt menetlejalt on taotletud VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 73 lg 1 p 2 juhindudes väärteomenetluse lõpetamist, kuna asutud on seisukohale, et menetlusaluse isiku teos püüdvad väärteo tunnused. Alternatiivse taotlusena, lähtudes VTMS § 30 lg 2 on palutud piirduda hoiatusega ja väärteomenetlus lõpetada (väärteotoimik tl 2-4); Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. Proos 09.03.2022.a väärteoasja nr 2302,22,001864 menetluse raames koostatud väärteootsust, millisest nähtub, et Xit karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o 20.- euroga (väärteotoimik tl 6-7); Menetlusaluse isiku X suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millise andmetest nähtub, et viimane on varasemalt karistamata (väärteotoimik tl 8); Menetlusaluse isiku X seadusliku esindaja Y allkirjastatud volikirja, millisest nähtub, et Henno Nurmsalu on volitatud esindama Xit väärteoasjas nr AB1615702 (kohtutoimik tl 5); Menetlusaluse isiku X kaitsja jurist Henno Nurmsalu nimele väljastatud Tartu Ülikooli diplomi koopiat ja Tartu Ülikooli väljastatud akadeemilist õiendit, millisest nähtub, et Henno Nurmsalu on täitnud õigusteaduskonna õigusteaduse bakalaureuseõppekava täies mahus ja talle on antud bakalaureuse kraad õigusteaduse erialal (kohtutoimik tl 6); Kohtuotsuse motiivid Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse 5 määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Käesoleval hetkel ei ole vaidluse alla sattunud fakt, et politsei oli menetlusalusele isikule etteheidetud teo toimepanemise ajal kaasatud Terviseameti järelevalveülesannete täitmisesse alates 16.08.2021.a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294 ( § 45 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021.a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisesse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 ja 3 alusel. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole tekkinud vaidlus ka selles, et menetlusalusel isikul Xil puudus temale väärteoprotokollis etteheidetud ajal ja kohas mask ning samuti puudus tal maski kandmisest vabastav tõend. Nii on kaebuse esitaja X ise kohtus kinnitanud, et 9. veebruaril 2022.a. kui ta sõitis koos oma sõbrannaga bussis, tuli Vana -Pääskülas peale politsei, kes kontrollisid maski kandmise täitmist. Temal ja ta sõbrannal maski ei olnud, samuti ei esitanud ta politseile mingit tõendit selle kohta, et ta maski tervise tõttu kanda ei saa. Menetlusalune isik X kinnitas kohtus, et ta vist isegi ei öelnud politseile seda, et ta tervislikel põhjustel maski kanda ei saa. Kaebuse esitaja X seaduslik esindaja Y selgitas kohtus, et ta tütar pole kunagi maski kandnudki, sest seda pole vaja olnud ja mingit tõendit selle kohta, et ta kanda ei saa neil ka esitada ei ole, sest perearst sellist tõendit lihtsalt ei väljasta. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul kinnitamist leidnud fakt, et Xil 09.02.2022.a. sõites Pärnu mnt 469 juures bussis puudus viimasel nii mask kui ka maski kandmist vabastav tõend. Märgitud asjaoludest lähtuvalt on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik X rikkus
lg 6 ja VV 23.08.2021.a korralduse 305 p.p 8, 10, alapunkt 8 nõudeid.
lg 6 kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lg 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korraldusega nr 305 on vastu võetud „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Märgitud korralduse punkt 8 sätestas, et avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Piirangut ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus on tuvastamist leidnud fakt, et kaebuse esitaja on vanem kui 12 aastat. Xile etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud korralduse p 7 sätestas, et avalik on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas peeti avalikuks siseruumiks ühissõidukit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse selle kohta, et puudub kahtlus selles, et ühissõidukis kui avalikus siseruumis oli kaebus esitajal maski kandmine kohustuslik. Kohtule esitatud kaebuses on menetlusaluse isiku kaitsja jurist Henno Nurmsalu korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tegelikkuses oli menetlusalusel isikul näidustus maski mittekandmiseks seoses põetud haigustega. Kohtule on teada antud, et maski kandmisel tekib menetlusalusel isikul õhupuudus. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja on kohtus kinnitanud, et tema tütrel on veel adenoidid ja breketid, mis tõttu peab ta pidevalt hingama lahtise suuga ning maski kandmisel oleks see takistatud. Kohus on veendumusel, et kaebuse esitaja esindaja ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja sellekohased selgitused on paljasõnalised ja tõendamata, kohtule ei ole esitatud ühtegi sellekohast tõendit, milline võimaldaks märgitud järeldusele jõuda. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja kaitsja ja seaduslik esindaja on võtnud endale sisuliselt tervishoiuteenuse osutaja ülesanded. Nii on nad oma väljendatud seisukohtades avaldanud arvamust selles osas, missuguses tervislikus seisundis X temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal oli. 6 Kohus märgib, et vaidluse all oleva VV korralduse p 81 ap 2 kohaselt peab isik esitama tõendi selle kohta, et kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ja sellise tõendi saab välja anda tervishoiuasutus. Ei menetlusalune isik, tema volitatud ega seaduslik esindaja ei ole tervishoiuasutuseks ülalmärgitud korralduse p 81 ap 2 mõttes, kes saaks väljastada tõendit maski kandmisest vabastuse kohta tervislikel põhjustel ja kes oleks registreeritud tervishoiutöötajana või tervishoiuteenuseid osutava juriidilise isikuna Terviseametis Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõttes. Kuidas maski kandmine menetlusalust isikut Xit bussis sõitmisel takistas ei ole esitatud kaebuses üheselt välja toodud. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse esitaja märkusi selle kohta et kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikuks viimase õigust vabale eneseteostusele, see moonutab tema välimust ja võtab tal võimaluse vabalt liikuda. Kohus on veendumusel, et kogu menetluse kestel erinevates menetlusstaadiumites on menetlusalune isik lihtsalt otsinud vabandusi ja pidanud vajalikuks erineval põhjusel tõendada seda, et ta ei pea korraldust täitma ja maski kandma, kuid ei ole vaevunud tõendama seda, et ta ei pea maski kandma seadusest tuleneval alusel. Märgitust tulenevalt kaebuse esitaja ja tema esindaja esitatud taotlus tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks Vabariigi Valitsuse 305 p 8 ja jätta see kohaldamata, on asjakohatu. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebusse esitaja ning tema esindaja tähelepanu sellele, et Vabariigi Valituse kehtestatud korrad on vajalikud hetkel maailmas leviva COVID-19 pandeemia tõkestamiseks ning need on kõigile inimestele täitmiseks nii isiku enda kui teiste inimeste heaolu silmas pidades. Vastavate korralduste rikkumiste puhul isikute karistamine annab ühiskonnale teadmise, et selline teisi ohustav käitumine on karistatav, mõjutab antud korraldusi järgima ning suurendab teiste inimeste turvatunnet avalikes ruumides senini keerulise pandeemia perioodil. Menetlusaluse isiku esitatud vastulause oma sisult kattub kohtule esitatud kaebuses välja toodud seisukohadega. Nii kaebuses kui ka vastualuses on korduvalt välja toodud, et menetlusalusel isikul puudus võimalus maski kanda seoses põetud haigustega, kuid ka kaebuse esitamise hetkel kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole märgitud asjaolud maski kandmist vabastavaks. Kohus märgib veelkord, et kaebuse esitaja ega tema esindaja ei ole esitanud kohtule ühtegi omi väiteid kinnitavaid tõendeid. Kohus asub seisukohale, et kuna X ei kandnud 09.02.2022.a. kella 10:07 ajal kaitsemaski ega esitanud tõendit maskikandmisest vabastamise kohta, rikkus ta nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõudeid, täites
Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud, kinnitades maski mitte kandmist, leides, et tal oli selleks ka õigus, samuti on kaebuse esitaja ja tema seaduslik esindaja kohtus märkinud, et mingit tõendit neil esitada selle kohta, et kaebuse esitaja maski kanda ei oleks saanud esitada ei ole, sest sellist tõendit lihtsalt ei väljastata. Kohus peab kaebuse esitaja seadusliku esindaja sellekohast väidet, et maski kandmisest vabastamise tõendit arstid ei väljasta paljasõnaliseks ja põhjendamatuks, käesoleval hetkel ei ole kohtule teada, et kannatanu või tema esindaja oleks üldse arsti poole pöördunud sellise tõendi saamiseks. On arusaadav, et ilma arstipoole pöördumiseta ei olegi arstil võimalik sellekohast tõendit väljastada ning juhul kui arst sellekohast tõendit taotlejale ei väljasta, siis ei saa ka rääkida maskikandmise vastunäidustustest tervislikel põhjustel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. Proos, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja politseiametnik lg 3 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). 7 Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et nii väärteo protokollis kui väärteo otsuses on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjeldatud menetlusalusele isikule Xile etteheidetud väärteorikkumist, rikutud ei ole VTMS § 69 sätestatud nõudeid väärteoprotokollile ning VTMS § 74 sätestatud nõudeid väärteootsusele, kohus leiab väärteomaterjalides kogutud tõenditega sh digitaalsel andmekandjal oleva teabega on isiku süü tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsuses on selgelt põhjendatud, miks on menetlusaluse isiku vastulauses toodud argumentidega jäetud arvestamata, kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud enda väiteid tõendavaid dokumente või on esitanud vastuväiteid, mis ei puuduta käesolevat väärteoasja tõendamiseseme asjaolusid. Seega väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et käesoleva otsuse koostamise ajal ei kehti enam Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a. korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, mis oli Xile etteheidetava väärteo toimepanemise ajal
lg 6 volitusnormi alusel antud ning, mis kohustas avalikes siseruumides kandma kaitsemaski. See aga ei mõjuta asjaolu, et 09.02.2022.a. s.o Xile etteheidetava teo toimepanemise ajal oli Vabariigi Valitsuse korraldus antud seadusest tuleneva volitusnormi alusel ning kehtiv. Samuti on käesoleva otsuse tegemise ajal samas sõnastuses kehtiv
lg 1, mis ei seo isiku vastutust vastavalt olukorrale Vabariigi Valitsuse poolt antud korralduste kehtivusega, vaid seob vastutuse otsesõnu
S § 5 lg 2, mis välistaks vastutuse, kui teo toimepanemise ajal kehtinud seadus on vahepeal muutunud selliselt, et tegu enam karistatav ei ole. Kohus märgib, et seadus ei ole muutunud vaid on muutunud epidemioloogiline olukord riigis ning sellele vastavalt on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt viidatud korralduse kehtetuks muutmisega reageerinud. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot.
lg 1 kohaselt karistatakse
Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja menetlusalusele isikule määratud põhikaristus on määratud sanktsiooni alammääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on veendunud, et menetlusalusele isikule oli teada Eesti Vabariigis kehtestatud maski kandmise kohustus, kuid siiski ta seda ei täitnud, seetõttu leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist küll alaealisega, kuid viimane ei ole kordagi avaldanud kahetsust, kohtule näib, et kaebuse esitaja on pigem asunud end aktiivselt kaitsma, tuues kohtule esitatud kaebuses välja viiteid oma tervislikule eripärale, kuid jättes kohtule omi väiteid kinnitavad tõendid esitamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja esindaja väitega selles, et tegemist ei oleks avalikku huvi pakkuva väärteoasjaga. Tuleb tõdeda, et vaidlused, mis on kohtutes lahendamist vajanud ning seda just seoses COVID - 19 haiguse leviku tõkestamisega seoses, millise vaidluse käigus arutatakse, kas maski kandmine või mittekandmine on seaduspärane on pakkunud avalikku huvi ja kajastust massimeedias. Käesoleval hetkel kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Karistuse mõistmisel kohus võtab arvesse kaebuse esitaja noorust s.t viimase vanust, iga, menetlusaluse isiku näol on tegemist 14 aastase lapsega, kes on varasemalt nii väärteo – kui kuriteo toimepanemise eest karistamata, kohus ei välista, et viimasel ei pruukinud olla piisavat 8 arusaama maailmas levivast COVID pandeemia tõsidusest ning sellega seoses kehtestatud piirangutest s.t enda poolt toime pandud väärteo ohtlikkusest ja võimalikest saabuvatest tagajärjest, siis peab kohus võimalikuks viimasele kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust veelgi kergendada ja piirduda menetlusaluse isiku hoiatamisega. Kohus märgib, et karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki kohus juba tõdes, et kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei ole kohtul andmeid, et menetlusalune isik oleks vahepealsel ajal mõne õigusrikkumise toime pannud. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Vabariigi Valituse kehtestatud korrad on vajalikud hetkel maailmas leviva COVID pandeemia tõkestamiseks ning need on kõigile inimestele täitmiseks nii isiku enda kui teiste inimeste heaolu silmas pidades. Vastavate korralduste rikkumiste puhul isikute karistamine annab ühiskonnale teadmise, et selline teisi ohustav käitumine on karistatav, mõjutab antud korraldusi järgima ning suurendab teiste inimeste turvatunnet avalikes ruumides senini keerulise pandeemia perioodil. Märgitust tulenevalt peab kohus võimalikuks rahuldada kaebuse esitaja Xi kaebus osaliselt. Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus tühistab Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. Proos 09.03.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2302,22,001864, millega Xit karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o 20.- eurot osaliselt s.o mõistetud karistuse osas. Kohus teeb uue otsuse, millega Xi suhtes kohaldab
S § 87 lg 1 p 1 alusel mõjutusvahendina hoiatust. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. X valitud kaitsja kulud jätab tema enda kanda kuna kohtule ei ole esitatud kaitsjakulude kohta tekkinud kuludokumente. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.