1-22-4823/9

(22231502403)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Eda Loor Lennart Valliste süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Maksim Kink Prokurör Süüdistatav Lennart Valliste Ik: 38509160268, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht: xxx, elukoht: püsiv elukoht puudub, ajutiselt: xxx (XXX Kodutute öömaja), asukoht: XXX, xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.05.2022 kuni 11.05.2022, 12.05.2022 kuni 13.05.2022, 28.05.2022 kuni 29.05.2022, 29.06.2022 kuni 30.06.2022, 01.07.2022 kuni 02.07.2022, 14.07.2022, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 15.07.2022 määruse alusel alates 14.07.

1. Varasem karistatus: 2 kehtivat väärteokaristust, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Kaitsja Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
5. Lennart Valliste süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Lennart Vallistele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KarS 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 10.05.2022 - 11.05.2022, 12.05.2022 - 13.05.2022, 28.05.2022 - 29.05.2022, 29.06.2022 - 30.06.2022, 01.07.2022 - 02.07.2022, s.o kokku 10 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus ära kandmata karistuse hulka ning ära kandmisele määratud vangistuse, s.o 3 (kolm) kuu ja 20 (kakskümmend) päeva ära 1 kandmist arvestada alates Lennart Valliste viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.07.
7. Lennart Valliste suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kandmisele määratud vangistuse tähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. Menetluskulu
8. Lennart Vallistelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; s.o kokku menetluskulu 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Lennart Valliste, 1-22-4823, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Lennart Vallistele tema asukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale Karine Nersesjan makstud tasu summas 341 eurot ja 40 senti ning kohtulikul arutamisel osalemise eest makstud tasu summas 194 eurot ja 40 senti, kokku kaitsjale makstud tasu 535 eurot ja 80 senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt Lennart Valliste välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Tsiviilhagi
9. Kannatanu XXX AS volitatud esindaja E. L. esitatud tsiviilhagi 11 (üksteist) euro ja 18 (kaheksateist) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Lennart Vallistelt XXX AS kasuks 11 eurot ja 18 senti, mis tuleb kanda kannatanu XXX AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena: „Lennart Valliste, 1-22-4823, tsiviilhagi hüvitamine“. Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised
10. CD plaadid 01.07.2022 WWW kaupluse, 12.07.2022, 13.07.2022 ja 14.07.2022 XXX kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimikus (I kd, tl 9, 25, 34, 58), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
11. DVD-R plaadid 29.06.2022 SSS kaupluse, 10.05.2022 YYY kaupluse, 28.05.2022 ja 12.05.2022 WWW kaupluse turvakaamerate salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimikus (I kd, ümbrikes süüdistusakti taga), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
12. SÜÜDISTUSE SISU Lennart Valliste, olles isik, kes on pannud toime 2 vargust, s.o 28.03.2022 ja 30.03.2022, mille eest teda karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja prefektuuri otsustega vastavalt 2 28.03.2022 ja 30.03.2022, uuesti 10.05.2022 kella 20.14 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas xxx asuvast ning YYY OÜ-le kuuluvast kauplusest YYY ühe pudeli konjakit Zolotoi Aist maksumusega 8,99 eurot, mille pani jope põue ning seejärel möödus kassadest, jättes nimetatud kauba eest tasumata. Lennart Valliste poolt jäi tegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, 12.05.2022 kella 16.17 ajal Tallinnas xxx asuvast ja WWW kuuluvast WWW kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Rakvere juustuvorsti 600g väärtusega 2,47 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup rikkumata tagastatud kauplusele. Samuti tema, 28.05.2022 kella 15.22 paiku viibides Tallinnas xxx asuvas WWW kaupluses WWW võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügiriiulilt ühe purgi õlut Staropramen maksumusega 1,49 eurot. Kella 15:25 paiku möödus Lennart Vailiste koos nimetatud kaubaga kaupluse kassaliinist ja jättis selle eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Lennart Valliste poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest isik peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, viibides 29.06.2022 kella 14.42 ajal Tallinnas xxx asuvas ja SSS AS-ile kuuluvas kaupluses SSS võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli alkohoolset jooki Gin Sinebrychoff Grand väärtusega 3.29 eurot, millele lisandub plastpakend 0.10 eurot, kogusummas 3.39 eurot. Lennart Valliste asetas võetud kauba endale jope alla ning seejärel möödus kaasarivist, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Lennart Valliste poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. Samuti tema, 01.07.2022 kella 15:18 ajal Tallinnas xxx asuvas ja WWW kuuluvast kauplusest WWW võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 1 pudeli viina Ehe viin, maksumusega 5,69 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Samuti tema, 12.07.2022 kella 16:02 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas xxx asuvast ja XXX AS-ile kuuluvast kauplusest alkohoolse joogi Gin Red Orange 5,5%, 1,5 L, maksumusega 4,19 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, 13.07.2022 kella 10:56 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas xxx asuvast ja XXX AS-ile kuuluvast kauplusest maitsestatud viina Viru Valge Rhubarb, 37,5%, 0,5l, maksumusega 6,99 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, 14.07.2022 kella 11.56 paiku Tallinnas xxx asuvas Lasnamäe xxx keskuses olevas ja XXX AS-le kuuluvas kaupluses XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 1 pudeli maitsestatud viina Viru Valge Cranberry 37,5 %, 0,5L. maksumusega 6,99 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Lennart Valliste toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagi. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja tõendid lubatavad.
13. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 10.05.2022 varguse katse episood YYY OÜ kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 10.05.2022 kella 20.14 paiku Tallinnas xxx asuvast ning YYY OÜ-le kuuluvast kauplusest YYY ühe pudeli konjakit „Zolotoi Aist“ maksumusega 8,99 eurot, varguste toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu süüteoavalduse, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli ja süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu YYY OÜ esindaja avaldusest nähtuvalt varastati 10.05.2022 kell 20.14 YYY OÜ kauplusest nr T-287 konjak „Zolotoi Aist“, 0,5 l, väärtusega 8,99 eurot. Rikkumise toimepanemisest on kahtlustatavaks meesterahvas musta jopega. Kaup on rikkumata (I kd, tl 119). Tunnistaja D. Š. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 10.05.2022 aadressil xxx asuvas YYYs tööl, kui kell 20.14 nägi, kuidas meesterahvas mustades riietes ja musta mütsiga väljus kassarivist ja tema põuest paistis konjak „Zolotoi Aist“, 0,5 l, väärtusega 8,99 eurot. Tunnistaja pidas meesterahva kell 20.15 kinni ning läksid turvakontrolliks turvaruumi, kus meesterahvas tunnistas, et võttis konjaki ja ei maksnud selle eest. Olemas on videosalvestus (I kd, tl 118). Kinnipeetu üleandmise lehe kohaselt peeti õigusrikkuja kinni 10.05.2022 kell 20.14, kes võttis pudeli konjakit ja väljus kassade rivist kauba eest maksmata (I kd, tl 120). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et kinni peetud isikuna tuvastati Lennart Valliste (I kd, tl 121). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 10.05.2022 kell 21.29 Lennart Vallistel joove 1,18 mg/l (I kd, tl 122). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lennart Valliste kinni 10.05.2022 kell 20.58 ning vabastati 11.05.2022 kell 13.45 (I kd, tl 124-125). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Lennart Valliste, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime ja varastas, kuna tahtis alkoholi tarbida. Selgitas, et toote pani hõlma alla, seljas oli mitmevärviline suvejope, igapäevaselt alkoholi ei tarvita ning on töötukassas arvel. Kindlat elukohta ega sissetulekut ei ole, ööbib kodutute öömajas xxx, Tallinn (I kd, tl 126-127). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud videosalvestusi 10.05.2022 varguse episoodi kohta Tallinnas aadressil xxx asuvast kauplusest YYY. Vaatlusest tulenevalt 10.05.2022siseneb isik kauplusesse, seljas tumedad jalanõud, must müts ja mitmevärviline jope. Isik liigub poes ringi, kõnnak on taaruv. Alkohoolsete jookide osakonnas võtab riiulilt tumedat värvi pudeli ja asetab selle enda jope hõlma alla, misjärel lahkub riiulite juurest. Isik liigus seejärel kaupluses ringi, läheb suletud kassasse, eemaldab takistuse ning möödub kassarivist. Turvatöötaja peab isiku kinni (I kd, tl 130-134). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. YYY OÜ esitatud avalduse kohaselt varastati 10.05.2022 kell 20.14 YYY kauplusest konjak „Zolotoi Aist“, 0,5 l, väärtusega 8,99 eurot. Rikkumise toimepanemises oli kahtlustatav meesterahvas musta jopega, kes varastas konjaki. Ka süüdistatav ise tunnistas konjaki vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse süüteovormist nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme 4 äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus konjaki äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt varastas ta pudeli konjakit ja pani selle enda jope põue, kuna soovis alkoholi ära tarbida, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus, oli süüdistataval eesmärk pöörata võõras vallasasi enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 12.05.2022 varguse katse episood aadressil WWW kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 12.05.2022 kell 16.17 aadressil xxx, Tallinn asuvas WWW kuuluvas kaupluses kauba varguse katse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse, süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 12.05.2022 koostatud süüteo avaldusest nähtuvalt tuvastati xxx, Tallinn, WWWis varguse katse, õigusvastase teo toime pannud isiku juurest avastati juustuvorst, 600g, väärtusega 2,47 eurot. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele (I kd, tl 136). Viking Security õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt möödus 12.05.2022 kell 16.17 meesterahvas kassast kauba eest tasumata. Kaubaks oli juustuvorst Rakvere, 1 pakk, 600 g, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd, tl 137). Tunnistaja V. D. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 12.05.2022 tööl WWWis, xxx, Tallinn, kui kell 16.13 sai teada videooperaatorilt, et meesterahvas (must müts, mustad püksid, hall jope) pani jope tasku pulga vorsti ning liigub kassade poole. Kell 16.17 möödus kassast kauba eest tasumata. Tunnistaja pidas isiku kinni, kaup oli nende poe oma, Rakvere juustuvorst 600 g, väärtusega 2,47 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd tl 138-139). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, xxx asuva kaupluse WWW turvakaamerate videosalvestisi 12.05.2022 aset leidnud varguse katse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 12.05.2022 kell 16.13 kaupluse saalis on prillidega meesterahvas, seljas tume laiguline jope, peas must müts, jalas mustad püksid, käes ostukorv, võtab külmiku riiulist toote ja paneb selle endale jope alla. Tema järel liigub heledate pükste ja kollase jopega naisterahvas, kapuuts pähe tõmmatud. Meesterahvas liigub kassa poole, jätab korvi kassa juures maha ja kell 16.17 möödub kassadest kauba eest maksmata (I kd, tl 142-144). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et kinni peetud isikuna tuvastati Lennart Valliste (I kd, tl 149). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lennart Valliste kinni 12.05.2022 kell 17.15 ning vabastati 13.05.2022 kell 15.40 (I kd, tl 152-154). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Lennart Valliste, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime ja varastas, kuna tal oli kõht tühi. Läks WWWisse, võttis ühe vorsti ja peitis selle jope alla ning väljus kauplusest vorsti eest maksmata. Ei olnud raha, et selle eest maksta, pension, mis on umbes 450 eurot, on otsas. Saab aru, et käitus valesti, kahetseb, et pani kuriteo toime (I kd, tl 155). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse WWW avaldusest nähtub, 5 toimus 12.05.2022 Tallinnas, xxx kaupluses WWW varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada juustuvorsti, 600 g, väärtusega 2,47 eurot, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Ka süüdistatav ise tunnistas juustuvorsti vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav püüdis juustuvorsti peita enda jope varrukas ja kauplusest märkamatult väljuda, eesmärgiga see ära süüa. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba jope põue peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 28.05.2022 varguse katse episood WWW kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 28.05.2022 kell 15.25 aadressil xxx, Tallinn asuvas WWW kuuluvas kaupluses kauba varguse katse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse, süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu WWW avaldusest nähtuvalt pandi 28.05.2022 kell 15.25 kaupluses WWW, aadressil xxx, Tallinn toime õigusvastane tegu, isiku juurest avastati õlu Staropramen, väärtusega 1,49 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd, tl 158). Viking Security õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt möödus 28.05.2022 kell 15.25 meesterahvas kassast kauba eest tasumata. Kaubaks oli õlu Staropramen, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Isik anti üle Ida-Harju politseijaoskonna politseiametnikule (I kd, tl 137). Tunnistaja V. D. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 28.05.2022 tööl WWWis, xxx, Tallinn, kui sai teada operaatorilt, et meesterahvas (mustad püksid, musta-valge kirju jope) pani kell 15.20 taskusse purgi õlut ja liigub kassade poole. Kell 15.25 möödus isik kassast kauba eest tasumata ja isik peeti kinni. Kaubaks oli õlu Staropramen, väärtusega 1,49 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd, tl 160-161). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et kinni peetud isikuna tuvastati Lennart Valliste (I kd, tl 162). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 28.05.2022 kell 17.29 Lennart Vallistel joove 0,89 mg/l (I kd, tl 163). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lennart Valliste kinni 28.05.2022 kell 17.17 ning vabastati 29.05.2022 kell 15.15 (I kd, tl 164-166). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, xxx asuva kaupluse WWW turvakaamerate videosalvestisi 28.05.2022 kella 15.25 paiku aset leidnud varguse katse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 28.05.2022 kella 15.22 paiku siseneb kauplusesse mees, kes kannab tumedaid pükse ja tumedaid jalatseid, seljas on halli-valge kirju jope ning tal on tumedad juuksed. Mees liigub alkoholi riiulite vahele, võtab ühest riiulist purgi jooki ja paneb selle 6 parempoolsesse jope taskusse. Kella 15.25 paiku väljub mees kaupluse müügialalt toote eest maksmata. Mees peetakse turvatöötaja pool kinni (I kd, tl 174-177). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Lennart Valliste, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime. Läks WWWisse, võttis riiulilt purgi õlut Staropramen, pani selle seljas olnud pusa taskusse ja väljus kaubaga kaupluse müügisaalist jättes selle eest tahtlikust tasumata ning ta peeti kinni. Õlle varastas enda tarbeks, kuna tahtis õlut juua, kuid puudus raha selle eest tasumiseks. Tema ainus sissetulek on invaliidsuspension, puudu töö- ja elukoht, ööbib kodutute öömajas Tallinnas, xxx. Kahetseb toimunut puhtsüdamlikult (I kd, tl 169-171). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse WWW avaldusest nähtub, toimus 28.05.2022 Tallinnas, xxx kaupluses WWW varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada purgi õlut Staropramen väärtusega 1,49 eurot, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Ka süüdistatav ise tunnistas õlle vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav püüdis õllepurki peita enda pusa taskusse ja kauplusest märkamatult väljuda, eesmärgiga see ära juua. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja jope põue peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 29.06.2022 varguse katse episood SSS kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 29.06.2022 kell 14.42 aadressil xxx, Tallinn asuvas SSS AS’ile kuuluvas SSS kaupluses kauba varguse katse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse, süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu SSS AS avaldusest nähtuvalt pandi 29.06.2022 kell 14.42 kaupluses SSS, aadressil xxx, Tallinn toime õigusvastane tegu, isiku juurest avastati Sinebrychoff Cranberry, väärtusega 3,29 eurot, millele lisandus plastpakendi maksumus 0,10 eurot, seega koguväärtusega 3,39 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd, tl 180). Viking Security õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 29.06.2022 kell 14.42 meesterahvas väljus kauplusest kauba eest tasumata. Tooteks oli Sinebrychoff Cranberry, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Isik anti üle Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikule (I kd, tl 181-183). Tunnistaja J. H. ülekuulamise protokolli kohaselt viibides tööl SSSis nägi turvakaamerast, kuidas umbes 40-aastane mees, kellel oli seljas halli värvi ülikond, tuli kell 14.37 kauplusesse, läks alkoholiosakonda ja võttis sealt ühe pudeli 1,5 liitrise džinni, mille pani oma jope alla. 7 Seejärel läks mees kassade juurde ja väljus kauplusest kell 14.42 kauba eest tasumata. Kauba väärtus on 3,39 eurot. Videosalvestis on olemas (I kd, tl 184-187). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lennart Valliste kinni 29.06.2022 kell 15.42 ning vabastati 30.06.2022 kell 15.00 (I kd, tl 192-195). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et kinni peetud isikuna tuvastati Lennart Valliste (I kd, tl 196-199). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, xxx asuva kaupluse SSS turvakaamerate videosalvestisi 29.06.2022 aset leidnud varguse katse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 29.06.2022 kella 14.38 paiku siseneb kauplusesse umbes 35-aastane mees, kellel on tumedad juuksed, kannab halli jopet, halli pükse ja valgeid jalanõusid. Kell 14.40 võtab alkoholiosakonnast kastist pudeli alkoholi, liigub eemale ja peidab pudeli jope taskusse ning suundub kassasse. Kell 14.42 möödub kassast kauba eest maksmata. Keskuse väljapääsu juures peetakse isik kinni (I kd, tl 201-205). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Lennart Valliste, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime. Läks SSSisse, raha tal kaasas ei olnud aga tahtis istuda õues ja juua džinni. Võttis riiulilt ühe pooleteiseliitrise pudeli džinni 5% ja pani selle jope alla. Väljus kassa kaudu müügisaalist, misjärel ta turvatöötaja poolt kinni peeti. Saab aru, et pani toime varguse ja kahetseb tehtut. xxx on tal seoses xxxga. Ei ole elu-ega töökohta, ööbib xxx kodutute ööbimismajas, elatub xxx (I kd, tl 211-214). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse SSS avaldusest nähtub, toimus 29.06.2022 Tallinnas, xxx kaupluses SSS varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada pudeli Sinebrychoff Cranberry, 1,5 l, väärtusega 3,39, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Ka süüdistatav ise tunnistas džinni vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav püüdis džinnipudelit peita enda jope alla ja kauplusest märkamatult väljuda, eesmärgiga see ära juua. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja jope põue peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 01.07.2022 varguse katse episood WWW kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 01.07.2022 kell 15.18 aadressil xxx, Tallinn asuvas WWW kuuluvas kaupluses kauba varguse katse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse, süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 8 Kannatanu WWW avaldusest nähtuvalt pandi 01.07.2022 kell 15.18 kaupluses WWW, aadressil xxx, Tallinn toime õigusvastane tegu, isiku juurest avastati Ehe viin, väärtusega 5,69 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd, tl 2). Viking Security õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt oli kaubaks Ehe viin, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Isik anti üle Ida-Harju politseijaoskonna politseiametnikule (I kd, tl 3). Tunnistaja V. P. ülekuulamise protokolli kohaselt oli ta 01.07.2022 tööl WWW, xxx, Tallinn, kui sai kõne operaatorilt, et hallis jopes ja hallide dressipükstes inimene pani jope taskusse pudeli viina, Ehe viin, 0,5 liitrit, väärtusega 5,69 eurot. Inimene läks kassadest mööda kauba eest tasumata ja tunnistaja pidas isiku kinni. Kaup tagastati kahjustamata kauplusele (I kd, tl 47). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas, xxx asuva kaupluse WWW turvakaamerate videosalvestisi 01.07.2022 aset leidnud varguse katse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 01.07.2022 kella 15.17 ajal on kaupluses näha meesterahvas, kellel on seljas hall kapuutsiga pusa, hallid dressipüksid ja valged jalatsid. Võtab alumisest riiulist pudeli viina, mille paneb endale põue, liigub müügisaalis edasi hoides käsi pusa taskutes ning kell 15.18 möödub kassast, viina pudeli eest maksmata (I kd, tl 10-12). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et kinni peetud isikuna tuvastati Lennart Valliste (I kd, tl 13). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 01.07.2022 kell 16.37 Lennart Vallistel joove 0,47 mg/l (I kd, tl 14). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lennart Valliste kinni 01.07.2022 kell 15.18 ning vabastati 02.07.2022 kell 13.50 (I kd, tl 15-18). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas Lennart Valliste, et pani kahtlustuses esitatud kuriteo toime. Läks WWWsse koos tuttava Slavaga, kes jäi vist maja ette ootama. Tahtis alkoholi juua ja sellepärast võttis ühe pudeli viina, mille peitis enda pusa alla. Väljus poest viinapudeli eest maksmata kuna tal ei olnud raha, pension tuleb alles 05.07.
14. viina võttis enda tarbimiseks, oleks raha olnud, oleks viina ostnud. Kui jõudis kauplusest välja, pidas turvamees ta kinni. Kahetseb teo toimepanemist (I kd, tl 20-21). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse WWW avaldusest nähtub, toimus 01.07.2022 Tallinnas, xxx kaupluses WWW varguse katse, kus meesterahvas üritas varastada pudeli Ehe viina, väärtusega 5,69 eurot, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. Ka süüdistatav ise tunnistas viinapudeli vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav püüdis viinapudelit peita enda pusa alla ja kauplusest märkamatult väljuda, eesmärgiga see ära juua. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. 9 Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja jope põue peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 12.07.2022 varguse episood XXX AS-i kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 12.07.2022 kella 16.04 ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas XXX AS’ile kuuluvas kaupluses kauba varguse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX AS’i avaldusest nähtuvalt pandi 12.07.2022 kell 16.04 kaupluses XXX, aadressil xxx, Tallinn toime õigusvastane tegu, võttis kauplusest muu alkohoolse joogi „Gin Red Orange“, 1,5 l, väärtusega 4,19 eurot. Isikut kirjeldatakse kui meeskodanikku seljakotiga, seljas helehall kapuutsiga jakk ja jalas tumehallid dressipüksid. Sündmuse kirjelduse kohaselt isik võttis kauplusest „Gin Red Orange“ toote ja möödus sellega kassast toote eest tasumata ning vargus on tuvastatud videosalvestuse alusel (I kd, tl 22). Tunnistaja M. K. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt töötab ta Tallinnas xxx asuvas XXX kaupluse juhatajana. Tagantjärgi kaupluses olevate turvakaamerate videosalvestiste läbivaatamise käigus sai tuvastatud, et 12.07.2022 kella 16.02 ajal meesterahvas, kellel oli seljas helehall kapuutsiga jakk, jalas tumedad dressipüksid, seljas must seljakott, võttis XXXs alkohoolset jooki „Gin Red Orange“, 1,5 l, maksumusega 4,19 eurot, mille alguses pani endale ostukorvi, kuid teel kassade juurde pani endale riiete vahele ja möödus kassadest jätte kauba eest tahtlikult tasumata ja lahkus kauplusest (I kd, tl 51-52) Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas xxx asuvas XXX AS’i kaupluse turvakaamerate videosalvestisi 12.07.2022 aset leidnud varguse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 12.07.2022 kella 16.01 ajal siseneb XXX kaupluse müügisaali meesterahvas, kellel on kapuutsiga pusa, jalas tumehallid dressipüksid ja valged jalatsid, seljas must seljakott, võtab sissepääsu juurest ostukorvi ja liigub müügisaali. Meesterahvas võtab alkoholiosakonnast alumisest riiulist punakat värvi vedelikuga 1,5 liitrise pudeli, liigub riiulite vahele, kus võtab pudeli ja paneb endale põue, jätab tühja ostukorvi kassade juurde. Meesterahval on seljas seljakott, kus peal on valge kiri. Kell 16.04 möödub kassast, hoides vasakut kätt pusa taskus, toetades midagi, mis on pusa all ning jätab kauba eest tasumata (I kd, tl 26-30). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on Lennart Vallistele arusaadav, milles teda kahtlustatakse, kuid tal on mäluga probleeme ja ei mäleta sellest juhtumist midagi. Tal varastati pangakaart ja dokumendid ära, sellepärast ei olnud tal ka raha, tegelikult pangakontol raha on. Ei saanud ilma dokumentideta raha välja võtta ja ilma rahata uusi dokumente teha (I kd, tl 75-76) Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse XXX AS’i avaldusest nähtub, toimus 12.07.2022 Tallinnas xxx kaupluses XXX vargus, kus meesterahvas varastas pudeli „Gin Red Orange“, väärtusega 4,19 eurot. Süüdistatav ise antud kuupäeva sündmusi ei mäleta, kuid varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole 10 tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav peitis Gini pudeli enda pusa alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba pusa alla peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 13.07.2022 varguse episood XXX AS kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 13.07.2022 kella 10.57 ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas XXX AS’ile kuuluvas kaupluses kauba varguse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX AS’i avaldusest nähtuvalt pandi 13.07.2022 kell 10.57 kaupluses XXX, aadressil xxx, Tallinn toime õigusvastane tegu, isik varastas viina „Viru Valge Rhubarb“, 0,5 l, väärtusega 6,99 eurot. Isikut kirjeldatakse kui meeskodanikku seljakotiga, seljas helehall kapuutsiga jakk ja jalas tumehallid dressipüksid. Sündmuse kirjelduse kohaselt isik võttis kauplusest viina ja möödus sellega kassast toote eest tasumata ning vargus on tuvastatud videosalvestuse alusel (I kd, tl 31). Tunnistaja M. K. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt töötab ta Tallinnas xxx asuvas XXX kaupluse juhatajana. Tagantjärgi kaupluses olevate turvakaamerate videosalvestiste läbivaatamise käigus sai tuvastatud, et 13.07.2022 kella 10.56 ajal meesterahvas, kellel oli seljas helehall kapuutsiga jakk, jalas tumedad dressipüksid, seljas must seljakott, võttis XXX viina „Viru Valge Rhubarb“, 0,5 l, maksumusega 6,99 eurot, mille alguses pani endale ostukorvi, kuid teel kassade juurde pani endale riiete vahele ja möödus kassadest jätte kauba eest tahtlikult tasumata ja lahkus kauplusest (I kd, tl 51-52). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas xxx asuvas XXX AS’i kaupluse turvakaamerate videosalvestisi 13.07.2022 aset leidnud varguse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 13.07.2022 kella 10.54 ajal siseneb XXX kaupluse müügisaali meesterahvas, kellel on kapuutsiga pusa, jalas tumehallid dressipüksid ja valged jalatsid, seljas must seljakott, võtab sissepääsu juurest ostukorvi ja liigub müügisaali. Meesterahvas võtab alkoholiosakonnast pruunikat värvi vedelikuga pudeli, paneb selle ostukorvi, liigub riiulite vahel, olles osaliselt nähtav. Ühel hetkel on näha, et ostukorv on tühi ja meesterahvas hoiab vasakut kätt taskus, agu toetades midagi, mis on pusa all. Kell 10.57 möödub kassast kauba eest maksmata (I kd, tl 3537). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on Lennart Vallistele arusaadav, milles teda kahtlustatakse, kuid tal on mäluga probleeme ja ei mäleta sellest juhtumist midagi. Tal varastati pangakaart ja dokumendid ära, sellepärast ei olnud tal ka raha, tegelikult pangakontol raha on. Ei saanud ilma dokumentideta raha välja võtta ja ilma rahata uusi dokumente teha (I kd, tl 75-76) Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse XXX AS’i avaldusest nähtub, toimus 13.07.2022 Tallinnas xxx kaupluses XXX vargus, kus meesterahvas varastas pudeli viina „Viru Valge Rhubarb“, väärtusega 6,99 eurot. Süüdistatav ise antud kuupäeva sündmusi ei mäleta, kuid varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega 11 sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav peitis viinapudeli enda pusa alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja pusa alla peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. 14.07.2022 varguse katse episood XXX AS kaupluses, xxx, Tallinn Kohus leiab, et 14.07.2022 kella 11.56 ajal aadressil xxx, Tallinn asuvas XXX AS’ile kuuluvas kaupluses kauba varguse katse toime panemine Lennart Valliste poolt on tõendatud videosalvestuse, süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX AS’i avaldusest nähtuvalt peeti 14.07.2022 kaupluses XXX, aadressil xxx, Tallinn kinni Lennart Valliste, kes oli läbinud kassad ning kelle juurest avastati XXX AS’ile kuuluvat kaupa väärtuses 6,99 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele (I kd, tl 54). Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt peeti 14.07.2022 kell 11.56 kinni Lennart Valliste, kelle juurest leiti maitsestatud viin „Viru Valge Cranberry“, 0,5 l, maksumusega 6,99 eurot (I kd, tl 55). Tunnistaja G. K. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt, olles tööl kaupluses XXX aadressil xxx märkas videovalve kaamerast meeskodanikku seljakotiga, seljas helehall kapuutsiga jakk, jalas tumehallid dressipüksid, kes võttis riiulist maitsestatud viina „Viru Valge Cranberry“ 0,5 l, maksumusega 6,99 eurot ja möödus sellega kassast toote eest tasumata. Kell 11.56 peeti isik kinni ja toimetati turvaruumi, turvakontrolli käigus leiti toode, mis oli korras ja tagastati kauplusele. Vargus tuvastatud videosalvestuse alusel (I kd, tl 56). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Tallinnas xxx asuvas XXX AS’i kaupluse turvakaamerate videosalvestisi 14.07.2022 kell 11.56 aset leidnud süüteost. Salvestiselt nähtub, kuidas 14.07.2022 kell 11.45 ajal siseneb XXX kaupluse müügisaali umbes 45-aastane tumedate juustega meesterahvas, kellel on seljas hall jope, jalas hallid püksid ja seljas must seljakott, võtab sissepääsu juurest ostukorvi. Kell 11.54 võtab alkoholiosakonnast alumiselt riiulilt pudeli alkoholi, mille paneb ostukorvi, seejärel liikudes riiulite vahel teeb liigutuse vasaku käega korvi ja pärast jope poole. Kui kell 11.55 väljub riiulite tagant vasak käsi taskus, on ostukorv tühi ja suundub kassade poole. Kell 11.56 möödub kassast jättes kauba eest maksmata. Isik peetakse kinni (I kd, tl 59-63). Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtub, et kinni peetud isikuna tuvastati Lennart Valliste (I kd, tl 64). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Lennart Valliste kinni 14.07.2022 kell 14.30 (I kd, tl 66-69). Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt Lennart Valliste tunnistab varguse katse toimepanemist. Selgitab, et 14.07.2022 läks päevasel ajal üksi XXX kauplusesse, et varastada viina ja seda hiljem tarbida. Müügisaalist võttis poole liitrise Viru Valge viina, mille pani endale pusa taskusse, misjärel läks kassast mööda ja ei maksnud viina eest. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt ja viidi turvaruumi, kus andis vabatahtlikult üle pudeli viina. Kahetseb tehtud puhtsüdamlikult. Viina üritas varastada, kuna tal polnud raha. On xxx xxx tõttu, saab pensionitoetust umbes 450 eurot. Enne pensionipäeva, s.o 05.07.2022, varastati temalt dokumendid ja pangakaart, asjaolusid täpselt ei mäleta, kuna tal on mäluprobleemid. Politseisse 12 varguse pärast ei pöördunud. Tal ei ole raha, et uut dokumenti teha ja pangast ei anta raha ilma dokumendita. Elab kodutute majas xxx Tallinnas (I kd, tl 71-74). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kaupluse XXX AS’i avaldusest nähtub, toimus 14.07.2022 Tallinnas xxx kaupluses XXX varguse katse, kus meesterahvas proovis varastada pudeli viina „Viru Valge Cranberry“, väärtusega 6,99 eurot. Ka süüdistatav ise tunnistas viinapudeli vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada, vastupidi süüdistatav peitis viinapudeli enda pusa alla ja proovis lahkuda kauplusest kauba eest maksmata. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ja kauba pusa alla peitmist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Lennart Valliste toime pannud kaheksa vargust, milledest kuus jäid katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus kaks vargust on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Lennart Valliste pani toime kaheksa varguse episoodi ning seda veidi enam kui kahe kuulise aja jooksul, s.o ajavahemikul 10.05.2022 kuni 14.07.
15. Seejuures on teda eelnevalt karistatud kahel korral väärteokorras, s.o 28.03.2022 ja 30.03.2022, Politsei – ja Piirivalveameti otsustega KarS § 218 lg 1- § 251 järgi varavastase süüteo katse eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Mõlemal juhul määrati karistuseks rahatrahvid, mis on täidetud. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud nii faktilises kui ka juriidilises mõttes ja kohus leiab, et Lennart Vallistele inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 13 Seega pani Lennart Valliste oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Lennart Vallistel 2 kehtivat väärteokaristust ja mõlemal korral on teda karistatud KarS § 218 lg 1- § 251 järgi varavastase süüteo katse toimepanemise eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ning karistusteks on määratud rahatrahvid. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole (I kd, tl 98). Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi väljatrüki kohaselt puuduvad Lennart Valliste 2021.a tulude kohta andmed (I kd, tl 113). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusest nähtub, et Lennart Valliste on viibinud ühel korral SA PERH psühhiaatrikliinikus statsionaarsel ravil 2018 aastal diagnoosiga AT-võõrutusseisund deliiriumiga-krampidega (F10.41) (I kd, tl 147-148). Pelgulinna Perekliiniku vastuse kohaselt on eriarstide epikriiside alusel tehtud järeldus, et patsiendi xxx on seotud xxxga ja alkoholi kuritarvitamisega (I kd, tl 208-210).
16. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX AS esitatud hagiavalduse, millest nähtuvalt soovib kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 11,18 eurot väljamõistmist süüdistatavalt ja kahju hüvitada XXX AS arveldusarvele (I kd, tl 40-41). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varalised kahjud tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Lennart Vallistelt kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.h Lennart Valliste kohtueelsel menetlusel antud XXX AS episoodides (12.07.2022 ja 13.07.2022) kahju tekitamist tunnistavate ütlustega, kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtuistungil süüdistatava süü tunnistamise ja tsiviilhagi õigeksvõtuga on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas varguse toimepanemisega Lennart Valliste, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Lennart Valliste. 14 Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluks esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
17. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 8 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Lennart Valliste ei tööta ning tema enda selgituste kohaselt on ta xxx ning tema ainsaks sissetulekus on pension umbes 450 eurot kuus. Seejuures puudub süüdistataval ka püsiv elukoht ning ööbib kodutute öömajas. Maksu- ja Tolliametil puuduvad
18. aasta osas süüdistatava kohta andmed. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 2 kehtivat väärteokaristust, millised kõik on talle määratud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning taaskord on Lennart Vallistele esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Seega on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks viimase aasta jooksul välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatav on ka oma ütlustes selgitanud, et ta on varguseid toime pannud, kuna endal on toodete ostmiseks raha puudunud. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Lennart Valliste süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja ligi nelja kuu vältel korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Lennart Vallistele inkrimineeritakse kaheksa varavastase kuriteo toimepanemist, millistest kaks viidi ka lõpule ning tekitati kannatanule varaline kahju. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning pärast iga kinnipidamist ka teadmises, et sellisele käitumisele järgneb karistus. Samas arvestades seda, et varaline kahju tekkis ühel kannatanul kahe süüteo toimepanemise tulemusena ja on see kahju on väike, samuti arvestades seda, et kõikide süüdistatava ründe objektiks olnud võõraste vallasasjade väärtus oli väike, leiab kohus, et süüdistatava süüd ei saa hinnata kuigi suureks. Sellele viitab ka asjaolu, et kaheksast süüteost kuus jäid katse staadiumisse, mis vähendab süüd. 15 Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, v.a kahe episoodi osas, mida ta ei mäleta ja avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole kuigi siiras, kuivõrd pärast iga kinnipidamist pani ta toime uue samalaadse süüteo. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust, samas aga ka varastada püütud võõraste vallasasjade väärtust, võib süüdistatavale karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Samas ei saa kohus mõista karistust karistusliigi alammääras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei ole süüdistataval ühtegi kehtivat kriminaalkaristust. Samas arvestades süütegude toimepanemise intensiivsust, kuid samas ka varastada püütud võõraste vallasasjade varalist väärtust ning mõistetava karistuse pikkust, ei pea kohus vajalikuks määrata osa karistusest kohesele ära kandmisele ja jätta osa karistusest kohaldamata, kuivõrd sellisel juhul oleks kohaldamata jäetava karistuse lühiajalisus ebaproportsionaalne koheselt ära kantava karistusega. Seetõttu leiab kohus, et kogu mõistetav karistus tuleb määrata kohesele ärakandmisele.
19. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, 16 mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtuvalt on sedastatav, et süüdistatav on xxx saav isik ning temal diagnoositud haigus välistab sisuliselt töö tegemise. Seega on süüdistatava ainsaks sissetulekuks pension, mis süüdistatava enda sõnade kohaselt ulatub 450 euroni. Süüdistatava terviseseisund aga ei võimalda tal lisasissetuleku saamist. Seejuures puudub süüdistataval püsiv elukoht ning süüdistatav peab elukohaprobleemid lahendama koheselt karistuse kandmiselt vabanemise järgselt, mistõttu tekib süüdistataval rahaline vajadus oma probleemide lahendamiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei saa regulaarse pensioni olemasolul pidada küll täielikult maksejõuetuks, kuid arvestades sissetuleku suurust ja süüdistatava elukohaprobleeme leiab kohus, et osa menetluskulust tuleb jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle riigi kanda. Kuivõrd ainsaks riigi kantud kuluks on määratud kaitsjale makstud tasu, peab kohus võimalikuks jätta see kulu riigi kanda ja piirduda süüdistatavalt vaid sundraha väljamõistmisega. Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, süüdistatavalt välja mõistetava tsiviilhagi tasumise kohustusest ja süüdistataval pensionist tuleneva sissetuleku suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
20. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kaupluste turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus CD plaat 01.07.2022 WWW kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimikus (I kd, tl 9), CD plaadid 12.07.2022, 13.07.2022 ja 14.07.2022 XXX kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimikus (I kd, tl 25, 34, 58) ning DVD-R plaadid 29.06.2022 SSS kaupluse, 10.05.2022 YYY kaupluse, 28.05.2022 ja 12.05.2022 WWW kaupluse turvakaamerate salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimikus (I kd, ümbrikes süüdistusakti taga). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 17