lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 1 kuu 18 päeva,
lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 15 päeva,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 225 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 6 kuud. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2017 Viktoria Semjonova D.O RESOLUTSIOON
lg 6 alusel pöörata D.O-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6865 mõistetud ärakandmata karistus, 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust, täitmisele. 1 1-16-6865 Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu D.O poolt tehtud üldkasulik töö 23 tunni ulatuses (23 päeva vangistust), ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus D.O-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.O vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu D.O ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasja nr 1-16-6865 tunnistati D.O süüdi
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) kuu ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2015 –08.05.2016, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 18 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2016 otsusega karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati D.O-le mõistetud karistus, 7 kuud ja 15 päeva vangistust, üldkasuliku tööga 225 tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati D.O üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule ning
Kohtuotsus jõustus 01.10.
lg 6, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata D.O-le mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui D.O ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 3 ettepaneku, võtta D.O vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata D.O-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele. 18.01.2017 toimunud kohtuistungil palus D.O jätta taotluse rahuldamata ning võimaldada tal ära teha mõistetud ÜKT tunnid. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek D.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva 3 1-16-6865 paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune D.O ei teostanud üldkasulikku tööd vastavalt varem koostatud ajakavale. D.O on sooritanud talle täitmiseks määratud ÜKT 225 töötunnist 23 tundi ja sooritamata on 202 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja D.O seletusi, on kohus veendunud, et D.O hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö korrektsest sooritamisest. Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on selgitatud ÜKT tegemise ajaks kehtestatud korda. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusalune on andnud erinevaid selgitusi selle kohta, miks ta ei teinud korrektselt üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldajale antud selgituse kohaselt oli ta haige ning tegeles kodus remontiga. Kohtuistungil teatas ta, et üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks oli ta haigus, kuid tegemist on paljasõnalise väitega, kuna arstitõendit kohtule ta esitatud ei ole. Kohus leiab, et D.O poolt toodud põhjused (kolimine ja kodus remondi tegemine) ei ole sellised, mis vabandaksid tema poolt üldkasuliku töö mittetegemist ajakavas määratud ajavahemikul. D.O oleks tulnud teha kahest kirjalikust hoiatusest vajalikud järeldused ning edaspidiselt oleks tal tulnud teha korrektselt talle mõistetud ÜKT tunnid ajakavas toodud ajal. Kriminaalhooldusalusel pole võimalik ise valida, millisel perioodil ta soovib ära teha talle mõistetud ÜKT tunnid ning tal tuleb täita talle koostatud ajakava. Kohus tuvastas ka, et kriminaalhooldusalune D.O samuti rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 07.10.2016 D.O oli joobeseisundis, läks riidu konsultandiga. Sellega rikkus ta
Kohus leiab, et kui isikule on mõistetud lisakohustusena keeld mitte tarvitada alkoholi, siis ei õigusta temapoolset kohustuse mittetäitmist see, et kellelgi oli sellel päeval sünnipäev. Kohus kuulates ära D.O põhjendused selle rikkumise kohta leiab, et käesoleval juhul on kriminaalhooldusalune ka selle rikkumise toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Alkoholi tarvitamine on tõendatud nii kriminaalhooldusaluse enda seletuste kui ka indikaatorvahendi näiduga. Seega on kriminaalhooldusalune rikkunud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasi teostamine D.O suhtes ei ole otstarbekakas. Seega tuleb pöörata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6865 mõistetud karistus – 7 kuud ja 15 päeva vangistust, täitmisele. Kuna D.O on jäänud täitmata 202 ÜKT tundi ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 202 päeva (6 kuud ja 22 päeva) vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. 4 1-16-6865 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.