1-16-6865/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6865 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Margit Luga (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.D´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.D, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Z.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.09.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel liitkaristusega 7 kuud 15 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 225 tundi. Viru Maakohtu 18.01.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 7 kuud 15 päev vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 27.03.2017 ja lõpp 19.10.
2. Kinnipidamisasutuses Z.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on tuba xxx ühiselamus. Võlgnevusi ei ole, ema maksab praegu arveid. Ühiselamu valvuri info kohaselt on Z.D ühiselamus rikkunud avalikku korda. Kinnipeetaval on põhiharidus. Elektriku eriala õpinguid jäid pooleli seoses vangistusega. Riigikeelt ei valda. Enne 1 vangistust sai pensioni umbes 220 eurot, peale vabanemist plaan see uuesti taotleda. Töötanud lühiajaliselt ja mitteametlikult (üksnes ehitustööd). Konkreetsed tööoskused, erialane kvalifikatsioon puudub. Z.D on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, sihiga saada materiaalset kasu. Täitise registri andmetel omab rahalisi nõudeid summas 5374,73 eurot, ei ole motiveeritud tasuma. Vabanemisel töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, poolvend ja poolõde. Suhtlemisringi kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid. Kasuisa vastu toime pannud kuriteo, kriminaalhooldaja andmeil ka ema vastu. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Mitmed kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. tunnistab, et tarvitas vähemalt kord nädalas kanget alkoholi, kuid nüüd arvab, et alkohol enam probleemiks ei ole peale vabanemist. J. I võib alkoholijoobes käituda vägivaldselt, ise seda probleemiks ei pea, arvab ise, et on sõbralik ja hea. Rikkunud ka kontrollnõudeid ja tarvitanud alkoholi kriminaalhooldusel olles. Varasemalt on tarvitanud ka kanepit. Esineb rahutust ja kergelt ärrituvust, ka vanglas oli seda mitmel korral märgata. Kooli ajal esines käitumisprobleeme, mis praegust elu ei mõjuta. Korduvad karistused viitavad sellele, et Z.D ei ole teinud midagi selleks, et muuta oma mõttemaailma ja oma probleeme seaduspäraselt lahendada. Agressioon avaldub eriti alkoholijoobes olles. Isik teadvustab käitumise puudusi, kuid ei tee tööd oma emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks. Eesmärgid ebamäärased, elab põhimõttel 1 päev korraga. Kriminaalhooldusel olles ei ole ükski katseaeg kulgenud edukalt. Z.D kuritegelik käitumine on muutusteta 2001.aastast. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei ole valmis muutusteks, et elada seaduskuulekat elu. Kuna alkoholiprobleemi ei tunnista, siis ei ole ka tõsiselt võetavat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks. Ähvardava käitumise tõttu ametnike suhtes kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid perioodil 09.06.2017-22.06.
3. Kinnipeetav on karistatud 11 korda, vanglas viibib viies kord. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Viru Vangla ei toeta Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Z.D asub elama aadressile xxx Tegu on ühiselamu toaga, üürileping on sõlmitud kinnipeetava nimele. Käesoleval ajal tasub selle eest tema ema. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Enne vangistus sai töövõimetuspensionit. Enne käesolevat vangist oli kriminaalhooldusel, kuid katseaeg kulges ebarahuldavalt. Ta riikus kontrollnõudeid, suhtus ÜKT kohustuse täitmisesse vatutustundetult ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Z.D soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Z.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Z.D on kriminaalkorras karistatud 11 korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Z.D ´il on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama ühiselamusse aadressile xxx Garanteeritud töökoht puudub. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 11 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Viimase kuriteo eest mõistetud asenduskaristus pöörati täitmisele, kuna ta ei suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita talle pandud kohustusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades Z.D kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Z.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja talle pandud kohustusi. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.D vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4