MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, § 68 lg 1, § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 2 kuud 28 päeva vangistust, mis § 69 lg 1 alusel asendati 88 tunni üldkasuliku tööga. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2017, 06.02.2017, 23.02.2017 Viktoria Semjonova S.S RESOLUTSIOON
lg 6 alusel pöörata täitmisele S.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5674 mõistetud karistus – 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu S.S-i poolt tehtud üldkasulik töö 12 (kaheteistkümne) tunni ulatuses, s.o 12 (kaksteist) päeva vangistust, 1 1-16-5674 ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.02.2017. S.S-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtumääruse jõustumiseni või vangistustähtaja saabumiseni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5674 tunnistati S.S süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning S.S-ile mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.12.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud vangistust) ning S.S-ile mõisteti liitkaristuseks 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, § 69 lg 3 alusel asendati S.S-ile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 88 tunni ulatuses ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati S.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
Ta on kohustatud: 1) elama kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsus jõustus 31.08.
HS § 31 lg 1 alusel taotleb kriminaalhooldusametnik S.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist sooritamata üldkasuliku töö 76 tundide arvu võrra. Juhul, kui S.S ma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 1 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, võtta S.S vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 18.01.2017 ja 06.02.2017 kohtuistungitele S.S ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud S.S-ile kohtukutset kätte anda. Kohtule teadaolevatel aadressitel, xxx ja xxx, ta kohal ei viibinud. Kohus saatis kohtukutse edasi andmiseks aadressile xxx, kuid selgus, et S.S nimetatud aadressil ei ela. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik esitas 03.02.2017 kohtule politseilt saadud täiendava informatsiooni, mille kohaselt oli S.S 24.01.2017 kella 09.50 paiku aadressil Kerese 14 Narva, alkoholijoobe seisundis. Kriminaalhooldusametnik taotles viimasel istungil S.S-i tagaotsitavaks kuulutamist ning vahi alla võtmist. 13.02.2017 kohtumäärusega kuulutati S.S tagaotsitavaks ning kohus määras võtta ta tabamisel vahi alla. S.S peeti kinni 23.02.2017. 23.02.2017 toimunud kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata S.S-ile mõistetud karistus täitmisele. S.S selgitas, et tal ei olnud võimalik teatada kriminaalhooldusametnikule elukoha muutumisest ega ilmuda registreerimisele, kuna ta kaotas dokumendid ning tal polnud võimalust helistamiseks. S.S palus, et teda saadetaks uuesti rehabilitatsioonikeskusesse. 3 1-16-5674 Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek S.S-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et käesoleva hetke seisuga on S.S sooritanud üksnes 12 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata on 76 tundi. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja S.S-i seletusi, on kohus veendunud, et S.S hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd teha. Rikkumise kohta ei esitanud S.S kohtuistungil ühtki mõjuvat põhjendust. Lisaks sellele ei ole S.S täitnud kohtu poolt määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusalune S.S ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 17.10.2016 ja 14.12.2016 ning ei esitanud kriminaalhooldusametnikule dokumenti, mis tõendaks, et hooldusalusel oli mõjutav põhjus registreerimisele mitteilmumiseks, rikkudes sellega
Samuti tuvastas kohus, et kriminaalhooldusalune S.S rikkus kohtu määratud kohustust elada aadressil, mis on kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud. Alates 05.12.2016 S.S ei ela kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil ega ole teatanud oma uut elukohta. Pärast 07.11.2016 ei ole ta kordagi käinud registreerimisel ega teostanud üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. S.S on korduvalt eiranud üldkasuliku töö sooritamise ning registreerimise kohustust. Lisaks ei ole ta teavitanud oma elukoha muutumisest, ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks ning lahkus elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldusametniku loata. Seega tegemist ei ole ühekordse juhuslikku laadi rikkumisega vaid kohtuotsusega pandud kohustuste järjepideva ja täieliku eiramisega. S.S eiras kohtuotsusega pandud nõuete täitmist enam kui kolme kuu jooksul. Talle anti kohtuotsusega võimalus kanda karistust vabaduses olles, kuid eelnevast nähtub, et ta ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et asenduskaristust täita. Neil asjaoludel puudub kohtul igasugune alus arvata, et S.S asuks edaspidi asenduskaristust ja käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitma. Nimetatud järeldust kinnitab ka tõik, et kohtul ei õnnestunud S.S-ile kohtukutseid kätte toimetada, kuivõrd ta ei viibinud ühelgi aadressil, mida ta on ise eelnevalt oma elukohaks nimetanud. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist, leiab kohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine S.S-i suhtes ei ole otstarbekas. Seetõttu tuleb pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5674 4 1-16-5674 mõistetud karistus – 2 kuud ja 28 päeva vangistust (ehk 88 tundi üldkasulikku tööd). Arvestades, et S.S on jäänud täitmata 76 üldkasuliku töö tundi ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 16 päeva vangistust. Kuivõrd S.S hoidus kohtumenetlusest ja kohtuotsuse täitmisest kõrvale, peab kohus vajalikuks jäta tõkend (vahistamine) muutmata, kuna S.S-i varasem käitumine annab alust arvata, et ta ei ilmu vabatahtlikult karistuse kandmisele. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.