Obsah (9)

§ 429§ 428§ 432§ 150§ 173§ 168§ 175§ 172§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-10221 Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtla-Järve linn, Toome pst 6 korteriühistu avaldus

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab

§ 428lg 1 p 3 alusel asja menetluse.

Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus

§ 429

lg 3 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. 5. Käesolevas tsiviilasjas on puudutatud isik rahuldanud avaldaja nõude. Avaldaja on esitanud 22.08.2022 avaldusest loobumise avalduse põhjusel, et puudutatud isik on täitnud avaldaja nõude. Puudutatud isik ei ole seisukohta avaldusest loobumisele esitanud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku kummagi poole õiguseid, mistõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 3 alusel tsiviilasja menetluse.

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja

§ 432kohaselt samal alusel ja samadel asjaoludel avaldusega uuesti kohtusse pöörduda.

Riigilõivu tagastamine

1. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 25 eurot, tagastamist Kohtla-Järve linn, Toome pst 6 korteriühistule (a/a nr EExxx Swedbank AS). Kohus leiab, et antud juhul on poole tasutud riigilõivu tagastamine põhjendatud.
2. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 11.07.2022 riigilõivu summas 50 eurot. Avaldaja on avaldusest loobunud.
3. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita asjas riigilõivu 50 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool tasutud riigilõivust, kui avaldaja loobub hagist. Käesoleval juhul on avaldaja avaldusest loobunud, seega kohus rahuldab avaldaja taotluse ja tagastab talle tema poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot taotluses märgitud arveldusarvele. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja on avaldusest loobunud põhjusel, et puudutatud isik on pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Tulenevalt

§ 168lg 5 jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.

11.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 12.

§ 172

lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 2 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.

1. Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 268 eurot (s.h. ½ riigilõivu summas 25 eurot, dokumentaalsed tõendid 3 eurot ja esindaja kulud 240 eurot).
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab ½ riigilõivu puudutatud isiku kanda. Hageja on kandnud menetluses dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, so kinnistusraamatu väljavõte. Kohus leiab, et väljavõtte saamise kulu on käsitletav dokumentaalse tõendi saamise kuluna

§ 143

p 2 mõttes, seega on tegemist asja läbivaatamise kuluna, mis on põhjendatud ja vajalik. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud. 15. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 268 eurot (s.h tasutud riigilõiv 25 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot ja tõendite kulu 3 eurot) 16.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 3