2-22-6109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19.september 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6109 S V hagi K V ja

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja pöördub kohtu poole elatise suuruse muutmiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele ning asjaolule, et hageja on saanud kolmanda lapse, kellel ülalpidamiskohustust ta samuti täitma peab. Hageja ei ole suuteline kõiki lapsi üleval pidama 292 euro ulatuses kalendrikuus.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

lg-te 3-7 alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Hagiavalduse esitamise seisuga on baassumma ühe lapse kohta on 209.20 eurot kuus.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. 2021. aasta keskmine brutokuupalk oli 1548 eurot, millest 3% moodustab 2 2-22-6109 46,44 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kostjate seadusliku esindaja arvelduskontole laekub riiklik peretoetus ja lasterikka pere toetus summas 520 eurot kuus. Viimati nimetatud summa tuleb jagada laste arvuga (520 / 3 = 173 (ümardatult)) ning omakorda kummagi vanema osa saamiseks kahega (173 / 2 = 87 (ümardatult)).

§ 101

lg 7 esimene lause sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kuivõrd kostjate vanusevahe on alla 3 aasta, vähendatakse kostja II elatist 15 % võrra. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustatud maksma kostjale I elatist 138.60 eurot (225,64 – 87) ja kostjale II elatist 104.80 eurot ((225,64 * 0,85) – 87). Hageja palub vähendada kostjale I makstavat elatist 138.60 euroni ning kostjale II makstavat elatist 104.80 euroni ning määrata, et nimetatud summad kuuluvad korrigeerimisele igal aastal 1. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alustel. Hageja palub: 1) Muuta Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.04.

1. a kohtuotsust tsiviilasjas 2-15-3092 ja vähendada S Vlt väljamõistetud elatist K V ülalpidamiseks ja mõista S Vlt K V kasuks välja elatis 138.60 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Määrata, et nimetatud summa kuulub korrigeerimisele igal aastal
2. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alustel; 2) Muuta Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 22.04.

1. a kohtuotsust tsiviilasjas 2-15-3092 ja vähendada S Vlt väljamõistetud elatist L V ülalpidamiseks ja mõista S Vlt L V kasuks välja elatis 104.80 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Määrata, et nimetatud summa kuulub korrigeerimisele igal aastal
2. aprillil perekonnaseaduse (

) § 101 lg-tes 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alustel; 3) Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjate seisukoht

1. Kostjate ema laste nimel nõustus kohtuistungil elatise vähendamisega kehtiva miinimummäärani seoses õigusliku olukorra muutumisega ja hagejal kolmanda lapse sünniga, kuid leiab, et hageja arvutused elatise suuruse osas on ebatäpsed, sest tema sai elatise kalkulaatorit kasutades elatise suuruseks suuremad summad. Kostjad paluvad kohtul arvutused üle kontrollida ja muuta elatise suurust vastavalt seadusele. Kostjad nõustusid, et elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta lapsetoetust 60 urot ja lasterikka pere toetust 300 eurot ning kostja II osas nn mastaabisäästu. Maakohtu seisukoht
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja lapsed ning elavad emaga. 6. Pärnu Maakohtu 22.04.2015.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-15-3092 (tlk 4-5) on hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatis miinimummääras so ulatuses mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates 27.02.2015 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. 3 2-22-6109 7.

§ 2172lg 1 näeb ette, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
4. Hageja palub elatist vähendada õigusliku olukorra muutumise tõttu alates hagiavalduse esitamisest s.o 26.04.
5. a poja osas 138,60 euroni kuus ja tütre osas 104,80 euroni kuus. Laste ema ei vaidle elatise suuruse vähendamisele kehtiva miinimummäärani vastu, kuid palub kohtul üle kontrollida hageja arvutatud elatise suurus, kuna see on väiksem laste ema arvutatust.
6. 1.jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul

§ 101

lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. 10. Elatist alates 26.aprillist 2022 vähendades lähtub kohus eeldusest, et kostjate vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne baassumma (2×209,2 eurot), millele on lisatud 3% keskmisest brutokuupalgast (2×46,44 eurot), s.o 511 eurot 28 senti (2×209,2+2×46,44) ning selles ulatuses ei tule kostjate vajadusi tõendada. Lisaks tuleb

§ 101

lg 5 järgi kohtul arvestada, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Pooled ei vaidle selle üle, et kummalegi lapsele makstakse perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi lapsetoetust 60 eurot kuus ning kohus arvestab seda. Pooled ei vaidle ka selle üle,et lisaks makstakse laste emale PHS § 21 lg 2 järgi kolmelapselise lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Kuigi elatise kalkulaatori järgi jagatakse lasterikka pere toetus laste vahel võrdsetes osades, tuleb lasterikka pere toetuse eesmärki arvestades jagada see kohtu hinnangul kõigi pere liikmete vahel (Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas 2-21-13380 p 15.4.) Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 4 2-22-6109 SE) seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Praegusel juhul see nii ei ole – vanematel on kaks ühist last, kuid emal on kokku kolm alaealist last. Lisaks tuleb lasterikka pere toetuse puhul arvestada ka selle maksmise eesmärki. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sh suurtele peredele, ning lasterikka pere toetuse eesmärgiks on tagada rohkem rahalist tuge paljulapselistele peredele. Seejuures on lasterikkus sotsiaalne risk, mis võib sõltuvalt olukorrast põhjustada sellises mahus kulutusi, mida isikud ei pruugi vaesusesse langemata suuta kanda. Mh põhjustab lasterikkus peale laste eest hoolitsemise suurtele kuludele ka takistusi elatise teenimisel, kuna laste eest hoolitsemise tõttu tuleb vähemalt ühel vanemal pahatihti töötamisest täielikult või osaliselt loobuda. Eeltoodut arvestades on lasterikka pere toetuse eesmärgiks pere üldise toimetuleku toetamine, et laste arvu suurenemisega pere elatustase oluliselt ei langeks. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on kohtu hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel, mitte üksnes laste vahel. Praegusel juhul tähendab see seda, et lasterikka pere toetus 300 eurot tuleb jagada võrdselt ema ja tema kolme lapse vahel ning kummagi lapse vajadused saab lasterikka pere toetuse arvel lugeda kaetuks 75 euro ulatuses. Arvestades asjas esitatud asjaolusid, ei ole

§ 101

lg 6 järgi alust vähendada laste elatist isaga koos veedetud aja tõttu, sest hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et lapsed veedavad temaga ühes kuus keskmiselt seitse või enam ööpäeva. Küll aga tuleb tütre kasuks väljamõistetavat elatist

§ 101lg 7 alusel vähendada 15%, sest laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (poeg on sündinud

XXXXXXXXX ning tütar XXXXXXXXXXX). Eeltoodut arvestades on pojal õigus saada elatist 188 eurot 12 senti (s.o 209,2 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 35 eurot 50 senti (1/8 lasterikka pere toetust)) ning tütrel 159 eurot 92 senti (s.o 209,2 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 35 eurot 50 senti (1/8 lasterikka pere toetust)×0,85). 11. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma, keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Ka

§ 101

lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa, määrab kohus, et elatise baassummat (209,2 eurot) indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) või kolmelapselise lasterikka pere toetuse (300 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Alates lasterikka pere toetuse maksmise 5 2-22-6109 lõpetamisest ei arvestata tütre elatise suurust määrates lasterikka pere toetust ning alates XXXXXXXXXX, mil poeg saab täisealiseks, ei rakendu tütre puhul enam koefitsient 0,
3. Kohus selgitab, et juhul, kui laste tegelike vajaduste rahuldamiseks tuleb laste emal teha iga kuu miinimumist suuremaid kulutusi, on emal õigus pöörduda laste nimel elatise suurendamise hagiga kohtu poole ja tõendada laste vastavalt suuremad kulutused. Suuremas elatises võivad vanemad ka omavahel kokku leppida.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti vaidluse sisu ning olemust, leiab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6