Obsah (9)

§ 178§ 444§ 630§ 632§ 187§ 173§ 163§ 174§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 15.september 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-118059; OÜ A. F. hagi T. I. vastu võlg

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 1 3.2

§ 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.3

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt kostja ja P. G. OÜ sõlmisid 22.09.2018 lepingu nr. KK3325247, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 3899,76 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 152,22 eurot. Kostja on teostanud makseid hagejale 60 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,99% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates

1. osamaksest 15.02.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
2. osamakseni 15.04.2020 summas 372,54 eurot (129,03+118,83+124,68). Kostja intressi tasunud ei ole. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P. G. OÜ lepingu üles 1.05.
3. P. G. OÜ loovutas 5.05.2020 kostja vastase nõude OÜ A. F.-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3687,54 eurot, intress 372,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3391,06 eurot ning edaspidi viiviseid alates 16.08.2022.a põhinõudelt 3687,54 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 14.september
4. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Hageja omandas nõude P. G. OÜ-lt ning nõuded tulenesid kostja ja P. G. OÜ vahel 22.09.2018 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK
7. 2 3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 4.Kohus leiab, et krediidikonto lepingust nr. KK3325247 tulenev põhivõlgnevus 3687,54 eurot, intress 372,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. 5.Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist: krediidikonto lepingu nr. KK3325247 alusel perioodil 2.05.2020-15.08.2022 0,11% päevas. 6.Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras, sest lepingujärgne määr on tühine. Riigikohus on 3-2-1-25-16 lahendi p-s 13 leidnud, et viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus märgib, et iseenesest on lubatud tarbijaga seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema määra kokkuleppimine, kuid liiga kõrge viivisemäär kahjustab tarbijat, kui lepingu nõrgemat poolt. Tarbijat kahjustav viivisemäär ei ole kehtiv. Kohus nõustub Riigikohtu seisukohaga, et tarbijast laenuvõtja puhul ei tohiks kokkulepitud viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. 7.Lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne viivise päevamäär 8% aastas ehk 0,022% päevas. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. Viivis põhinõudelt 3687,54 eurot arvestusega 2.05.2020-15.08.2022 seadusjärgses määras on kokku 675,14 eurot. 8.Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 50 eurot. Hageja on edastanud kostjale nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi 16.02.2020, 26.02.2020, 17.03.2020, 11.08.2020 ja 3.09.
8. Kohus rahuldab sissenõudekulude nõude 50 euro osas. 9.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3687,54 eurot, intressi 372,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja alates 3 2.05.2020-15.09.2022 arvestatuna põhinõudelt 3687,54 eurot kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kokku 700,19 eurot ning viivis põhinõudelt (3687,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 16.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohus jätab hagi rahuldamata seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 11. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 665 eurot ja kulutused õigusabile 480 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt. 12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 665 eurot ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 160 eurot (2x80 eurot/h). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 825 eurot (riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulu 160 eurot, ilma käibemaksuta). 13.Kohus jättis menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda ja 64% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 297 eurot ja kostja kanda 528 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 528 eurot. 4 14.Hageja taotlusest ning

§ 177

lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt 528 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 15.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5