← Eesti

2-20-1565/57

Tsiviilasi nr.2-20-1565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1565 Tsiviilasi X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Danil Lipatov, e-post xxx Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Nastasja Musienko, e-post xxx esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 04.12.2020, edasi kirjalik menetlus Resolutsioon

  1. Rahuldada hagi osaliselt.
  2. Rahuldada vastuhagi osaliselt.
  3. Jätta rahuldamata Yi nõue X vastu XXX korteri kolme aasta üüritulu tagastamise osas ja X nõue Yi vastu ühisvara vähenemise hüvitamise osas.
  4. Jagada X ja Yi ühisvara järgmiselt: 4.
  5. Jätta X ainuomandisse sõiduauto Nissan Qashqai, registreerimismärgiga XXXXXX. 4.
  6. Jätta Yile Renault CLIO 1,1 liisinglepingust nr 01297867L tulenevad õigused ja kohustused. 4.
  7. Jätta Q AG aktsiad X ainuomandisse. 4.
  8. Jätta Yi arvelduskontol nr XXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse. 4.
  9. Jätta X arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYY (SEB Pank AS) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse. 4.
  10. Jätta X arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCC (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid tema ainuomandisse.
  11. Välja mõista Xlt enamsaadud ühisvara arvelt 165,49 eurot Yi kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, haginõue ja põhjendused
  12. Hageja esitas 29.01.2020 Harju Maakohtule hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kohus tegi abielu lahutamise nõude osas osaotsuse 09.12.
  13. Hagiavalduse ja selle 19.01.2021 esitatud täpsustuse kohaselt loeb hageja poolte ühisvaraks:
  14. Kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid.
  15. Hageja arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (SEB Pank AS) olevad rahalised vahendid.
  16. Hageja arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCC (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid.
  17. Hageja investeerimiskontol nr WWWWWW (Swedbank AS) olevad aktsiad.
  18. Sõiduauto Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX.
  19. Hüvitis vara vähenemise eest summas 35 800 eurot. Kostja Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX oli seisuga 29.11.2019 oli kostja pangakonto saldo 43 939,15 eurot, kuid alates 29.11.2019 hakkas kostja teostama panga ülekandeid ja sularahaväljavõtteid enda huvides ühisvara arvelt, millest hageja teadlik polnud. Pärast nimetatud pangatehinguid 02.12.2019 seisuga oli kostja arvelduskontol vaid 7924,81 eurot. Hagejal on õigus nõuda vara vähenemise eest hüvitist 35 800 eurot suuruses. Antud hüvitis kuulub poolte ühisvara hulka. Hageja palub jagada abikaasade ühisvara abielulahutuse seisuga 09.12.2020 järgmisel viisil:
  20. jagada kostja Swedbank AS-s arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX olevaid rahalisi vahendeid poolte vahel võrdsetes osades ning kohustada kostjat tasuma hageja arvelduskontole SEB Pank AS-s YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ühisvaravara jagamise tulemusena talle kuuluv rahasumma;
  21. jagada hageja Swedbank AS-s investeerimiskontol nr WWWWWW ja arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCC olevaid rahalisi vahendeid poolte vahel võrdsetes osades ning kohustada hagejat tasuma kostja arvelduskontole Swedbank AS-s XXXXXXXXXXXXXX ühisvara jagamise tulemusena talle kuuluv rahasumma;
  22. müüa sõiduauto Nissan Qashqai registreerimisnumbriga XXXXXX avalikul enampakkumisel alghinnaga 8 000 eurot. Müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades;
  23. kohustada kostjat maksma hagejale vara vähenemise eest hüvitise 17 900 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  24. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 20.02.2020 vastuhagi. Esitatud vastuhagi ja selle 07.01.2021 täpsustuse kohaselt leiab kostja, et kostja Swedbank pangakonto saldo kuupäevaks võetakse 29.12.2019 ühisvara jagamisel. Hageja on märkinud hagiavalduses, et pooled ei pea ühist majapidamist alates 29.12.2019, seega olid kostja augustist 2019 detsembri lõpuni teinud erinevaid vajalike kulutusi perekonna ühise majapidamise tarbeks, ja selline ühisvara jagamine, kus hageja on võtnud ühisvara jagamise kuupäevaks aluseks aja (minevikust), kus kostja pangakonto on hagejale kasuliku saldoga ei ole võimalik ja oleks kostja suhtes ebavõrdne. 2 Hageja sai kostja isikliku korteri pealt perioodil 2013 – 2019 renditasu, millest ühiskorteri sissemaksuks oli panustatud 10733,48 eurot. Kokku sai hageja rentimise eest 22 810,74 eurot, mis ei kuulu ühisvara hulka, sest korter oli soetatud enne abielu. Ühisvara hulka ei kuulu ka 4000 eurot, mille kinkisid kostjale tema vanemad. Poolte ühisvaraks on ka liisingus olev auto Renault Clio. Auto ostuhinnaks auto24-s on 7000 eurot. Detsembrikuu 2019 seisuga oli liisingujääk 4518,67 eurot. Poolte abielu ajal on soetatud aktsiad, millest kostja nõuab 50% või 50% aktsiate väärtusest. Kostja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt:
  25. kohustada hagejat tasuma tema Swedbank arvelduskontol seisuga 09.12.2020 olnud rahalistest vahenditest 50% kostja Swedbank AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX;
  26. kohustada hagejat tema Swedbank investeerimiskontodest olevad aktsiatest 50% üle andma kostjale või hüvitama 50% aktsiate väärtusest käesoleva vastuhagi esitamise seisuga kostja pangakontole Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXX;
  27. kohustada hagejat tema SEB Pank arvelduskontol/kontodel seisuga 09.12.2020 olnud rahalistest vahenditest 50% hagejale kostjale Swedbank AS-i XXXXXXXXXXXXXX;
  28. kohustada hagejat Nissan Qashqai ja Renault Clio eest kostjaga võrdselt tasuma pangale sõidukite laenujäägid. Lähtuvalt sellest, kes millise auto endale valib makstakse pool auto summast teineteisele välja;
  29. kohustada hagejat tagastama kostjale kostja korteri eest saadud renditasu kolme aasta ulatuses. Hageja vastuväited vastuhagile
  30. Hageja nõustub, et kostja arvelduskontol rahaliste vahendite jagamisel võetakse saldo 29.12.2019 seisuga. Hagejal on avatud 07.12.2012 investeerimiskonto nr WWWWWW Swedbank AS-is. Hagejale kuulub Q AG aktsia ning tema investeerimiskonto saldo on 315 eurot. Hageja arvelduskonto nr CCCCCCCCCCCCCCCC jääk seisuga 29.12.2019 on 13,67 eurot. Hageja on nõus jagada tema investeerimiskontol nr WWWWWW ja arvelduskontol nr EE7122005608 3203 olevad rahalised vahendid, st tasuma hagejale 164,34 eurot. Menetluse käik
  31. Kohus pidas asjas korraldava kohtuistungi 04.12.2020, tegi abielu lahutuse kohta osaotsuse 09.12.2020 ning menetles kohtuasja edasi kirjalikus menetluses poolte nõusolekul, andes pooltele aega kompromissi sõlmimiseks. Kohtuotsuse põhjendused
  32. Kohtu hinnangul on hagi ja vastuhagi põhjendatud ja mõlemad tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Esmalt võtab kohus seisukoha ühisvara koosseisu osas ning seejärel ühisvara jaotumise ning menetluskulude kohta.
  33. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 alusel lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused ehk kõik abielu kestel soetatud vara v. a. PKS § 27 lg 1 nimetatud välistused.
  34. Kohtule esitatud abielutunnistuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu 01.09.2012 ning abielu lahutati Harju maakohtu 09.12.2020 osaotsusega, mis jõustus 12.01.
  35. Abielu lõppes kohtulahendi jõustumisel, millega abielu lahutati. Järelikult kuuluvad ühisvara koosseis vaara, õigused ja kohustused abielu lõppemise aja seisuga.
  36. Hagi ja vastuhagi kohaselt on pooled omandanud abielu ajal sõiduauto Nissan Qashqai, sõiduauto Renault Clio, hageja investeerimiskontol olevad rahalised vahendid, hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid ja kostja arvelduskontol olevad rahalised vahendid. 3 Kostja soovib lisaks hagis märgitud varale hagejalt tagasi nõuda ka kostjale kuulunud korteri üürimisest saadud raha. Kostja väitel puudus neil kokkulepe üüritulu jaotamise osas. Kostja hinnangul ei kuulu ühisvara hulka kostja vanematelt kingiks saadud 4000 eurot.
  37. PKS § 271 lg 1 sätestab, et abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX korteriomand oli kostja lahusvara ja see üüriti abielu ajal välja Wle. Kohtule esitatud W konto väljavõttest (
  38. kd tl 26-29) nähtub, et üürnik tasus üüri ja kommunaalteenuste eest hageja arvelduskontole, seega laekus üüritulu hagejale. Kostja väitel ei olnud hagejal ja kostjal kokkulepet selle kohta, et üüritulu laekub hageja kontole. Kohtu hinnangul ei saa tõenditest sellist järeldust teha. Üürileping oli sõlmitud kostja ja W vahel. Üürilepingu osak on VÕS §271 järgi kokkulepe üüri suuruse ja selle tasumise tingimuste osas. Kohus järeldab, et kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, et üüritulu laekub hagejale, vastasel juhul ei ole üürnik seda hageja kontole tasunud vaid oleks seda teinud kostja kontole. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et hagejal ja kostjal oli olemas kokkuleppe selle kohta, et kostja lahusvaraks olevalt korterilt saadud tulu makstakse välja hageja kontole. Kohtu hinnangul ei ole tegemist alusetult saadud varaga, mille osas oleks kostjale hageja suhtes nõudeõigus ning tema vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
  39. Hageja soovib saada hüvitist ühisvara 35 800 euro vähenemise arvelt ning kostja soovib ühisvara hulgast välja arvata kostja ema poolt kostjale kingitud 4000 eurot. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest (1.kd tl 60) nähtub, et kostja ema Q on 27.09.2016 kandnud kostjale üle 4000 eurot märkega pereraha. Samasisulisi ülekandeid on kostja teinud ka oma emale kostja Swedbank AS-i arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX (tl 1.kd tl 53). Konto väljavõttest nähtub, et 29.11.2019 oli kostja pangakonto saldo 43 939,15 eurot ning 02.12.2019 seisuga oli kostja arvelduskontol 7924,81 eurot.
  40. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte ühiselu lõppes 2019.aasta lõpus, täpsemalt 29.12.
  41. Seega ei olnud tehingute tegemise ajal poolt kooselu lõppenud. Kohus järeldab sellest, et kostja ja tema sugulaste vahel oli tavapärane teha ülekandeid eesmärgiga toetada perekonda rahaliselt. Ülekannete sisust ei ole aru saada, et tegemist oleks kingitusega, vastupidi, pereraha viitab selgelt perekonna vajadustest lähtuvalt tehtud ülekannetele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ema poolt talle tehtud ülekanne on tehtud kostjale ning kostjal, olles arvelduskonto omanik, oli võimalus valida millisel eesmärgil raha kasutada ning see on abielu lõppemise aja seisuga ära kasutatud. Seega isegi olukorras, kus raha oli mõeldud vaid kostjale, sai kostja selle enda hüvanguks ära kasutada PKS § 271 lg 1 mõttes enne ühisvara suhte lõppemist. Mis puudutab hageja nõuet ühisvara vähenemise osas, siis hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tehingud ei ole tehtud perekonna huvides.
  42. Ühisvara koosseisuks on kohtu hinnangul järgmine vara 12.01.2021 seisuga
  43. Kostja arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid.
  44. Hageja arvelduskontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (SEB Pank AS) olevad rahalised vahendid.
  45. Hageja arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCC (Swedbank AS) olevad rahalised vahendid.
  46. Hageja investeerimiskontol nr WWWWWW (Swedbank AS) olevad Q AG aktsiad väärtusega 100 eurot.
  47. Sõiduauto Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX.
  48. Renault CLIO 1,1 liisinglepingust nr 01297867L tulenevad õigused ja kohustused. 4 Sõiduautod
  49. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Nissan Qashqai on soetatud abielu ajal ja selle turuväärtuseks on 8000 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et abielu ajal on sõlmitud liisingleping sõiduauto Renault Clio kasutamiseks. Liisinglepingust tulenev kohustus ehk liisingu jääk on abielu lahutamise seisuga 1836,95 eurot, liisinglepingu väärtus 7687,73 eurot. Sõiduauto Nissan Qashqai on registreeritud hageja nimele ja liisingleping on sõlmitud kostjaga. Hageja soovib sõiduki müümist enampakkumisel, kostja soovib rahas hüvitamist. Kohtu hinnangul on kõige mõistlikum jagada sõiduautod selliselt, et hageja saab Nissan Qashqai ainuomanikuks ja kostjale jäävad liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt 312,27 eurot. Investeerimiskonto
  50. Pooled ei vaidle selle üle et hageja nimel avati abielu ajal investeerimiskonto. Abielu lahutamise seisuga on investeerimiskontol Q AG aktsiad väärtusega 100 eurot. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik jagada osakuid vaid nende rahalist väärtust, aktsiad tuleb jätta hageja ainuomandisse ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 50 eurot enamsaadud ühisvara arvelt. Arvelduskontod
  51. Pooled ei vaidle ka selle üle, et abielu kestel omandatud rahalised vahendid, mis on poolte arvelduskontol, on poolte ühisvara. Vaidlus on selles, millise ajahetke seisuga ühisvara koosseisu tuleb arvestada. Poolte vältel ei pidanud nad ühist majapidamist alates 29.12.2019, kuid ühisvaraline õigussuhe lõppes alles abielu lahutamisega.
  52. Kohtule 17.05.2021 esitatud hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et talle on laekunud ka elatis ja peretoetused, mis ei ole poolte ühisvara. Hageja arvelduskontol YYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (SEB Pank AS) oli abielu lõppemise seisuga 4169,93 eurot, millest peretoetus on 480,00 (4*120) eurot ja elatis 2336 (4*584) eurot, seega ühisvarana on käsitletav 1353,93 eurot. Hageja arvelduskontol nr CCCCCCCCCCCCCCCC (Swedbank AS) oli abielu lõppemise aja seisuga 1156,00 eurot, mis kõik on lastele tasutud elatis ega ole seega käsitletav ühisvarana.
  53. Kostja 17.05.2021 esitatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) väljavõttest nähtub, et sellel oli abielu lõppemise aja seisuga 1747,49 eurot, mis on kõik käsitletav ühisvarana.
  54. Kohtu hinnangul tuleb jagada arvelduskontodel olevad rahalised vahendid abielu lõppemise seisuga so 12.01.
  55. Pooltel oli ühisvara 1353,93+1747,49 eurot, kokku ühisvara 3101,42 eurot, millest kummalegi tuleb jätta 1550,
  56. Kuna kostjal on rahalisi vahendeid arvelduskontol rohkem, tuleb kostjal tasuda hagejale enamsaadud ühisvara arvelt 196,78 (1550,71-1353,93) eurot. Hageja peab kostjale tasuma enamsaadud ühisvara arvelt 312,27 eurot ning 50 eurot ja kostja peab hagejale hüvitama 196,78 eurot. Poolte hüvitamiskohustused tuleb tasaarvestada ja hageja peab kostjale tasuma 165,49 eurot. Menetluskulude jaotus
  57. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda, sest tegemist on hagilises abieluasjaga ning mõlema poole nõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kai Härmand Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.
  58. a. otsusega nr 2-20-
  59. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.