RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 202lg 1 alusel Tartu Ringkonnakohtu 20.

aprilli

1. a määrus Vandeadvokaadi abi Birgit Sisask, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf
2. september 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määruse ringkonnakohtu põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. põhiosa, asendades
6. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis
9. märtsil 2019 Tartu Maakohtusse süüdistusakti, mille kohaselt süüdistati teiste hulgas OÜ-d Lääne Vara karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 3 järgi ja tema juhatuse liiget G. K-d KarS § 210 lg 2 järgi soodustuskelmuses. Maakohus andis süüdistatavad
10. septembril 2019 kriminaalasjas nr 1-19-2279 kohtu alla.
11. Kohtuliku arutamise ajal
12. detsembril 2021 esitas prokuratuur maakohtule taotluse lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus kokku 13 süüdistatava, sh OÜ Lääne Vara ja G. K. suhtes. Prokuratuur põhjendas taotlust kohtuistungil sellega, et menetlus on kestnud pikka aega ja kohtulik arutamine on tagasi algusfaasis. Arvestades menetluse kestust ja asjaolu, et süüdistatavate süü ei ole enam suur, pidas prokuratuur süüdistatavate mõjutamiseks piisavaks seda, kui panna neile kohustus tasuda riigile rahasumma ja jätta nende kanda ka menetluskulu. OÜ-d Lääne Vara puudutav kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus sisaldas osaühingu juhatuse liikme G. K. nõusolekut taotlusega, sh osaühingu kohustustega tasuda kriminaalmenetluse lõpetamisel riigile 12 000 eurot ja kanda menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu). Rahaline kohustus pidi täidetama selle summa arvel, mille OÜ Lääne Vara oli kandnud samal päeval Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Samuti 13. detsembril 2021 1-22-225 kohtule esitatud teises taotluses kinnitas G. K. nõustumist sellega, et kriminaalmenetlus lõpetatakse

§ 202

lg 1 alusel ka tema enda suhtes, kusjuures ta kohustus tasuma riigile 4000 eurot ja kandma enda menetluskulu.

1. Maakohus tegi
2. jaanuaril 2022 kriminaalasjas nr 1-19-2279 määruse, millega eraldas teiste hulgas OÜ Lääne Vara ja G. K. süüdistuse

§ 216lg 4 alusel menetlemiseks eraldi kriminaalasjas. 4. OÜ Lääne Vara sõlmis 26. jaanuaril 2022 National

Park OÜ-ga ühinemislepingu ja kustutati

1. veebruaril 2022 äriregistrist.
2. Maakohus tegi käesolevas kriminaalasjas
3. märtsil 2022 määruse, millega lõpetas

§ 202

lg 1 (resolutsioonis ekslikult märgitud

§ 201lg 1) alusel menetluse teiste hulgas OÜ Lääne Vara süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. Süüdistatavat kohustati tasuma kuue kuu jooksul alates menetluse lõpetamisest riigile 12 000 eurot. Selle summa oli OÜ Lääne Vara kandnud

1. detsembril 2021 Rahandusministeeriumi tagatiskontole. Sama määrusega lõpetati samal alusel KarS § 210 lg 2 järgi menetlus ka G. K. suhtes, kes oli tegutsenud süüdistuse kohaselt OÜ Lääne Vara esindajana ning kohustus tasuma riigile 4000 eurot.
2. Maakohtu määruse peale esitas
3. märtsil 2022 kaebuse OÜ Lääne Vara senine kaitsja advokaat Birgit Sisask, kes esitas ringkonnakohtule ka NationalPark OÜ volikirja. Määruskaebuse esitaja taotles määruse tühistamist osas, millega äriühingu suhtes lõpetati menetlus

§ 202lg 1 alusel.

Kaebaja taotles menetluse lõpetamist

§ 200

ja § 199 lg 1 p 4 alusel juriidilisest isikust süüdistatava lõppemise tõttu, 12 000 euro tagastamist süüdistatava õigusjärglasele NationalPark OÜ-le, samuti seda, et riik hüvitaks viimasele

§ 183lg 1 alusel OÜ Lääne Vara menetluskulu kogusummas 28 706 eurot 11 senti.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega kaebuse

§ 390lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Kohus märkis, et

§ 385

p 10 kohaselt ei saa

§ 202alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus

1. Advokaat B. Sisask taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja enda
2. märtsi
3. a kaebuse saatmist ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks või uue määruse tegemist, millega kriminaalmenetlus lõpetataks

§ 199lg 1 p 4 alusel ning National

Park OÜ-le tagastataks Rahandusministeeriumi tagatiskontole kantud 12 000 eurot ja hüvitataks OÜ Lääne Vara menetluskulu.

1. Kaebuses märgitakse, et OÜ Lääne Vara ühines
2. jaanuaril 2022 NationalPark OÜ-ga. OÜ Lääne Vara kui ühendatav ühing lõppes ja kustutati
3. veebruaril 2022 äriregistrist. Kuna juriidiline isik kustutati enne maakohtu määruse tegemist, on määrus tehtud isiku suhtes, keda polnud enam olemas.
4. Juriidilisest isikust kaitsealuse lõppemine ei võta kaitsjalt kui iseseisvalt menetlusosaliselt õigust tema huvides menetlustoiminguid teha. Nii on leitud näiteks Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a lahendis nr 1-19-6152/
8. Riigikohus on selgitanud, et korralise kaebemenetluse puudumisel peab kõrgema astme kohus saama kontrollida konkreetse menetluse lõpetamise eelduste täidetust (Riigikohtu 2

§ 366p 5, kuivõrd maakohtule ei olnud OÜ Lääne Vara lõppemine 11.

märtsi 2022. a määrust tehes teada ja menetluse lõpetamine

§ 199lg 1 p 4 ning § 274 lg 1 alusel kergendaks süüdistatava olukorda.

Prokuratuuri vastus 13. Prokuratuur leiab, et kaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. OÜ Lääne Vara suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei olnud

§ 202kohaldamise eeldused täidetud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. Kolleegium põhjendab määruse I osas seda, miks kohaldas ringkonnakohus

§ 385p 10 vääralt (A), kuid toimis siiski õigesti, kui jättis advokaat B.

Sisaski määruskaebuse läbi vaatamata (B). Seejärel selgitab kolleegium, millisel põhjusel ei saa Riigikohtule esitatud kaebust vaadata läbi teistmisavaldusena (II), ja võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse (III). I (A) 15. Menetletavas asjas vaidlustas advokaat B. Sisask maakohtu määruse OÜ Lääne Vara suhtes

§ 202

lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, tuginedes väitele, et see juriidilisest isikust süüdistatav oli lõppenud juba enne kriminaalmenetluse lõpetamist. Kolleegium ei jaga ringkonnakohtu seisukohta, et sellise sisuga määruskaebuse lubatavuse välistab

§ 385p 10.

16. Riigikohus on leidnud, et

§ 385

p 10 hõlmab vaid niisugust kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kehtivat menetluskorda järgides, ja et selle sätte eesmärk on välistada kriminaalmenetluse lõpetamiseks antud korrakohase nõusoleku hilisem tagasivõtmine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2020. a määrus nr 1-19-7935/31, p 17). 17. Kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 202

lg 1 alusel saab kohus kaaluda üksnes juhul, kui ei esine

§ 199lg 1 p-des 2–6 ette nähtud kohustuslikke menetluse lõpetamise aluseid.

Seda kinnitab kaudselt ka

§ 274

lg-s 1, § 238 lg 1 p-s 3, § 248 lg 1 p-s 3, § 253 p-s 2, § 262 lg 1 p-s 3, § 274 lg-s 1, § 337 lg 2 p-s 1 ja § 361 lg 1 p-s 4 sätestatu. Nende normide kohaselt välistab

§ 199

lg 1 p-des 2–6 loetletud aluste olemasolu isiku süüküsimuse sisulise hindamise (välja arvatud

§ 199

lg-s 3 ja § 274 lg-s 2 ette nähtud erandjuhtudel).

§ 202

kohaldamine eeldab aga teo karistatavuse üldiste eelduste – süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü – tuvastamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus nr 1-17-3615/13, p 21).
3. Seega on juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava lõppemine (

§ 199

lg 1 p 4) absoluutne menetlustakistus, mis välistab tema suhtes

§ 202lg 1 kohaldamise.

Järelikult on juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava õigusvõime üks

§ 202

lg 1 kohaldamise eeldustest, mille puudumise korral ei ole kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetades toimitud kehtivat menetluskorda järgides. Määruskaebus, milles tuginetakse kõnesoleva 3

§ 385p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangust hõlmatud.

Seetõttu põhjendas ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata jätmist ekslikult. (B) 19. Sellest, et

§ 385

p 10 pole käsilolevas asjas kohaldatav, ei saa aga veel järeldada, et advokaat B. Sisaskil oli määruskaebeõigus ja ringkonnakohus pidanuks tema kaebuse läbi vaatama. 20.

§ 384

lg 1 sätestab, et õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. 21. Seega on määruskaebuse lubatavuse esmane tingimus, et selle on esitanud kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kelle õigusi või seaduslikke huve on maakohtu vaidlustatud määrusega piiratud. Vastasel korral peab ringkonnakohus jätma kaebuse

§ 390

lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-95-13, p 12).
3. Menetletavas asjas allkirjastas advokaat B. Sisask ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse OÜ Lääne Vara kaitsjana ehk

§ 17

lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse poolena, leides, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemine ei lõpetanud tema kui kaitsja volitusi. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. 23.

§ 47

lg 2 kohaselt on kaitsja ülesanne selgitada enda kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud ning anda talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Seega, ehkki kaitsja on

§ 16

lg 2 ja § 17 lg 1 kohaselt iseseisev menetlusosaline ja kohtumenetluse pool, on tema kriminaalmenetluses osalemise eeldus kaitsealuse olemasolu. Erinevalt füüsilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava surmast, mille korral võib esindaja või lähedane taotleda kriminaalmenetluse jätkamist (

§ 199

lg 3 p 2 ja § 274 lg 2 p 2), pole pärast juriidilise isiku lõppemist enam ühelgi juhul võimalik tema suhtes kriminaalmenetlust jätkata. Ühtlasi ei ole juriidilisel isikul endal pärast õigusvõime lõppemist selliseid õigusi ega huve, mida saaks või tuleks kriminaalmenetluses kaitsta. Järelikult lõpevad juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava lõppemisel ka tema kaitsja volitused. Eelmärgitu ei välista siiski senise kaitsja õigust esitada kriminaalmenetluses näiteks taotlusi ja kaebusi kas enda või lõppenud juriidilise isiku õigusjärglase huvides. Sellisel juhul ei tegutse isik aga enam mitte kaitsjana, vaid näiteks kolmanda isiku, menetlusvälise isiku või nende esindajana. 24. OÜ Lääne Vara kustutati äriregistrist 16. veebruaril 2022 ja seega lõppes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 ning äriseadustiku § 2 lg 3 kohaselt ka tema õigusvõime. Järelikult lõppesid samast päevast ka B. Sisaski volitused OÜ Lääne Vara kaitsjana, sest polnud enam ei kaitsealust ega ka tema õigusi ja huve, mida saanuks kriminaalmenetluses kaitsta. Sellest tulenevalt polnud B. Sisask 28. märtsi 2022. a määruskaebust esitades enam

§ 384lg 1 mõttes kohtumenetluse pool.

25. Samas esitas B. Sisask ringkonnakohtule volikirja, millega OÜ Lääne Vara õigusjärglane NationalPark OÜ volitas teda esindama seda juriidilist isikut menetluskulu hüvitise ja tagatiskontole kantud raha tagastamisega seotud nõuete esitamisel. Samuti taotleti määruskaebuses kohtult otsustuse tegemist just NationalPark OÜ huvides. Seetõttu tuleb järgnevalt kontrollida, kas ringkonnakohtule esitatud määruskaebust saab käsitada NationalPark OÜ kui

§ 384lg-s 1 nimetatud menetlusvälise isiku kaebusena. 4

§ 384

lg 1 kohaselt tarvis esmalt hinnata, kas vaidlustatava määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus nr 1-17-9149/520, p 7 ja viidatud määrus asjas nr 3-1-1-95-13, p 7). Samuti tuleneb osutatud sättest tingimus, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada isik, kelle määruskaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik sellise kaebusega saavutada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a määrus nr 1-19-8262/17, p 33).
5. Kolleegium on seisukohal, et Tartu Maakohtu
6. märtsi
7. a määrusega ei piirata NationalPark OÜ seadusega kaitstud õigusi või huve. Karistusõiguslik vastutus (isiku süü) praeguse seaduse kohaselt juriidilise isiku õigusjärglasele üle ei lähe (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. jaanuari
9. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p-d 12 ja 16). Seega puudub NationalPark OÜ-l seadusega kaitstud huvi OÜ Lääne Vara suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise aluse muutmiseks.
10. Samuti ei ole seadusega kaitstud
11. märtsi
12. a määruskaebusest ilmnev NationalPark OÜ huvi saada OÜ Lääne Vara õigusjärglasena riigilt 40 706 eurot 11 senti ehk a) 12 000 eurot, mille OÜ Lääne Vara tasus

§ 202

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse täitmiseks, ja b) 28 706 eurot 11 senti hüvitist selle kriminaalmenetluse kulu katteks, mis jäeti

§ 202lg 2 p 1 alusel OÜ Lääne Vara kanda. Praeguse juhtumi asjaolusid arvestades on National

Park OÜ poolt sellise nõude esitamine käsitatav õiguse kuritarvitamisena, millele seadus kaitset ei anna. Kolleegium põhjendab osutatud seisukohta järgmiselt.

1. G. K., kes oli äriregistri kohaselt OÜ Lääne Vara juhatuse liige ja üks osanik, andis
2. detsembril 2021 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 1 alusel nii OÜ Lääne Vara kui ka iseenda suhtes.

Seejuures nõustus ta ka menetluse lõpetamise tingimustega, mille kohaselt pidi OÜ Lääne Vara tasuma riigile 12 000 eurot ja tema ise 4000 eurot. Mõlema süüdistatava kriminaalmenetluse kulu (valitud kaitsja tasu) pidi jääma täielikult süüdistatavate endi kanda. Lisaks tasus OÜ Lääne Vara kõnesolevad 12 000 eurot kohe Rahandusministeeriumi kontole, andes sellega tagatise, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei jää kõnesolev kohustus täitmata. Samal päeval toimunud maakohtu istungil kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusi kohtule üle andes tegi prokurör avalduse, millest nähtub, et prokuratuur nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega üksnes seetõttu, et süüdistatavad soostusid tasuma märgitud rahasumma ja loobusid enda võimalikust menetluskulu hüvitamise nõudest riigi vastu (vt käesoleva määruse punkt 2). Ühtlasi võib menetletava juhtumi asjaoludel eeldada, et kui OÜ Lääne Vara poleks raha tasumise ja menetluskulude kandmise kohustusega nõustunud, ei oleks prokuratuur andnud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks ka G. K. suhtes.

1. Vaid mõni nädal pärast seda, kui kohus eraldas G. K. ja OÜ Lääne Vara süüdistused kriminaalasja, kus pidi lahendatama nende suhtes esitatud menetluse lõpetamise taotlus, ühines OÜ Lääne Vara NationalPark OÜ-ga (käesoleva määruse p-d 3 ja 4). Ühinemine toimus nii, et selle tulemusel OÜ Lääne Vara lõppes ja NationalPark OÜ-st sai OÜ Lääne Vara õigusjärglane. Ühinemislepingu sõlmimisel esindas nii ühendavat kui ka ühendatavat ühingut G. K., kes esitas ise ka registripidajale avalduse ühinemise äriregistrisse kandmiseks. Väärib märkimist, et ehkki ühinemisleping sõlmiti juba
2. jaanuaril 2022 ja OÜ Lääne Vara kustutati registrist
3. veebruaril 2022, ei teavitanud G. K. ega OÜ Lääne Vara endine kaitsja maakohut juriidilise isiku lõppemisest. Alles pärast seda, kui maakohus oli
4. märtsil 2022 kriminaalmenetluse mõlema süüdistatava – seega ka G. K. – suhtes lõpetanud, esitas NationalPark OÜ kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse, tuginedes OÜ Lääne Vara lõppemisele. Kaebuse esitajat esindas seejuures OÜ Lääne Vara endine kaitsja, kes tegutses G. K. antud volituse alusel. 5

§ 202lg 1 alusel oli seaduslik või mitte, eitada National

Park OÜ õigust nõuda riigilt OÜ Lääne Vara tasutud 12 000 euro tagastamist ja hüvitist tema menetluskulu eest. NationalPark OÜ õiguseellane andis korrakohase ja seega tagasivõetamatu nõusoleku (vt viidatud määrus nr 1-19-7935/31, p 17) maksta kriminaalmenetluse lõpetamisel riigile 12 000 eurot ja loobuda enda kriminaalmenetluse kulude hüvitamise nõudest. Kohus kriminaalmenetluse lõpetamisest ei keeldunud. Sellises olukorras on OÜ Lääne Vara – ka enda õigusjärglasele siduvalt – kõnesolevast varast loobunud. Asjaolu, millele tuginedes seab NationalPark OÜ määruskaebuses kahtluse alla kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasuse (OÜ Lääne Vara lõppemine), oli täielikult tema enda ja tema õiguseellase, mitte aga riigi kontrolli all. Järelikult ei saa NationalPark OÜ sellele asjaolule tuginedes nõuda ka riigile kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusel loovutatud vara tagastamist. Kolleegium leiab, et isegi juhul, kui maakohus otsustanuks jätta kriminaalmenetluse OÜ Lääne Vara lõppemise tõttu

§ 202

lg 1 alusel lõpetamata ja kriminaalmenetlus oleks lõpetatud hoopis

§ 274lg 1 ning § 199 lg 1 p 4 alusel, polnuks National

Park OÜ-l õigust nõuda riigilt OÜ Lääne Vara tasutud rahasummat ega menetluskulu hüvitist.

1. Eeltoodud põhjustel ei olene NationalPark OÜ määruskaebusega taotletav eesmärk – saada riigilt 40 706 eurot 11 senti – Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse seaduslikkusest. Selle määruse vaidlustamisega pole võimalik kõnesolevat sihti saavutada. Seega ei piira maakohtu määrus NationalPark OÜ seda väidetavat õigust, mille kaitseks ta kohtumääruse vaidlustas. Järelikult polnud NationalPark OÜ-l kui menetlusvälisel isikul

§ 384

lg 1 kohaselt õigust maakohtu kõnealuse määruse peale määruskaebust esitada ja ringkonnakohtul tuli jätta kaebus

§ 390lg 1 ja § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

II

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik rahuldada ka advokaat B. Sisaski alternatiivset taotlust vaadata tema kaebus läbi Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määruse peale esitatud teistmisavaldusena. 34.

§ 367

lg 1 kohaselt on teistmisavalduse esitamise õigus sama seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikutel – ehk siis prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ning teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel – ja lisaks advokaadi vahendusel isikul, kellelt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara, kuid keda ei ole nõuetekohaselt kriminaalmenetlusse kaasatud. B. Sisask ei ole alates OÜ Lääne Vara lõppemisest selles kriminaalasjas enam kaitsja ega ka muu kohtumenetluse pool. NationalPark OÜ, kelle volitusel ta praegu tegutseb, on menetlusväline isik. Menetlusvälisel isikul ei ole

§ 367lg 1 kohaselt teistmisavalduse esitamise õigust (Riigikohtu üldkogu 30.

aprilli

1. a määrus asjas nr 3-1-2-3-12, p 43), välja arvatud juhul, kui tegemist on isikuga, kellelt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara, kuid keda ei ole nõuetekohaselt kriminaalmenetlusse kaasatud. NationalPark OÜ suhtes pole konfiskeerimisotsustust tehtud. Järelikult ei ole tal teistmisavalduse esitamise õigust.
2. Sõltumata eelöeldust ei vastaks B. Sisaski avalduses märgitu ühelegi kriminaalmenetlusõiguses ette nähtud teistmise alusele. Avalduse esitaja tugineb

§ 366

p-le 5.

§ 366

p 5 kohaselt on teistmise aluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud kohtul otsust või määrust tehes teada ja mis tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise või kolmanda isiku, kelle vara on konfiskeeritud, olukorra kergendamise. Kolleegium on seisukohal, et

§ 366p-s 5 sätestatud teistmisalusele ei saa üldjuhul tugineda isik, kes enne teistetavas kriminaalasjas kohtulahendi tegemist teadis nii seda 6

§ 390

lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3, muudab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu määruse põhiosa, asendades põhistused advokaat B. Sisaski määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta käesoleva määruse põhiosa punktides 15–32 toodud põhistustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7