← Eesti

2-22-12502/8

Obsah (6)§ 663§ 657§ 654§ 180§ 181§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-12502 Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlus

) § 191 lg 1 teine lause). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X (avaldaja) esitas
  2. augustil 2022 Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja soovis saada riigi õigusabi pankrotiavalduse esitamiseks.
  3. Harju Maakohus jättis avalduse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Maakohtu hinnangul on pankrotiavalduse esitamiseks vajalik üksnes maksejõuetuse põhistamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 13) ning kohtule võlanimekirja esitamine. Maakohtu hinnangul ei ole pankrotiavalduse esitamine keeruline toiming, mistõttu on avaldaja võimeline seda ise tegema. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 2-22-12502
  4. Avaldaja esitas Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a määruse peale määruskaebuse. Avaldaja leidis, et maakohus keeldus põhjendamatult talle riigi õigusabi andmisest. Avaldaja selgituse kohaselt ei ole ta võimeline õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena. Avaldaja on vanglas viibiv töötu, kellel puudub lähitulevikus töötamise võimalus. Avaldaja palus anda talle pankrotiavalduse esitamisel menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning määrata riigi õigusabi korras esindaja.
  7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

  1. Ringkonnakohus esitas Tartu Vanglale päringu avaldaja töövõime ning vanglas töötamise võimaluste kohta.
  2. Tartu Vangla vastuse kohaselt hindas Tartu Vangla meditsiiniosakond
  3. oktoobril 2022 avaldaja töövõimet ning leidis, et avaldaja võib osaleda vangistuse ajal kergel majandustööl. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

  1. Avaldaja soovis saada menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi seoses pankrotiavalduse esitamisega. 8.
  2. Ringkonnakohus selgitab menetlusabi andmise osas järgmist.

§ 180

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse

§ 181

lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 8.

  1. Avalduse kohaselt soovib avaldaja esitada pankrotiavaldust. Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Tartu Vangla vastuse kohaselt võib avaldaja osaleda vangistuse ajal kergel majandustööl ning see on kavandatud ka tema individuaalses täitmiskavas. Avaldajal on seni olnud ja on ka tulevikus võimalik kinnipidamisasutuses tööd teha, et saada sissetulekut, millest riigilõv tasuda. Kohus saab kinnipidamisasutuses viibiva isiku väikese suurusega riigilõivust vabastada juhul, kui kinnipeetaval on mõjuvad põhjused, mis takistavad tal vanglas töötamist. Avaldaja mõjuvaid 2 2-22-12502 põhjuseid töötamise võimatuse kohta esile ei toonud, seega tuleb avaldaja taotlus riigilõivu tasumsiest vabastamiseks jätta rahuldamata.
  2. Teiseks soovis avaldaja saada riigi õigusabi korras määratud esindajat pankrotiavalduse esitamiseks. 9.
  3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse ning sama sätte lg 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
  4. juulist 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 1 kohaselt võib võlgnik makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Sama sätte lg 2 sätestab, millised andmed peavad maksejõuetusavalduses sisalduma. FiMS § 9 lg 1 alusel on justiitsministri
  5. juuni
  6. a määrusega kehtestatud võlgniku maksejõuetusavalduse vorm (määruse lisa 1) ning võlanimekirja vorm (lisa 5).1 Maksejõuetuse avalduse esitamiseks vajalikud vormid igaühele vabalt ja tasuta kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning kohtus (FiMS § 9 lg 3). 9.
  7. Ülalkirjeldatud seadusesätetest nähtub, et pankrotiavalduse kohtule esitamine ei nõua põhjalikke õigusalaseid teadmisi ning seadusandja on selle esitamiseks kehtestanud kohustuslikud vormid, mis lihtsustavad avalduse esitamist. Eelnevast tulenevalt ei ole pankrotiavalduse esitamise puhul tegemist õiguslikult keerulise toiminguga. Seega peaks iga inimene sellega iseseisvalt hakkama saama. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldaja ei vaja pankrotiavalduse esitamiseks riigi õigusabi korras õigusalase kvalifikatsiooniga esindaja määramist. 9.
  8. Ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse riigi õigusabi saamise taotluse osas rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, kuna maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul on täidetud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabist keeldumiseks. Avaldaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning iseseisvalt ilma kõrvalise abita pankrotiavalduse esitama. 10.

§ 191

lg 1 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin 1 Kättesaadav internetis aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072022033 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.