KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-602 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittev

§ 88lg 5 ls 2, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 10.01.2022 kahju hüvitamise taotluse, mille Tallinna Vangla tagastas 08.03.2022 kirjaga nr 5-37/22/5-4 läbivaatamatult, leides, et taotluse vangla kulul tõlkimine ei ole põhjendatud.
2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.03.2022 kaebuse Tallinn Vangla tekitatud mittevaralise kahju 100 eurot hüvitamiseks. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik solvas 07.01.2022 kaebajat oma ebaviisaka käitumisega ning alandas tema väärikust. Kaebaja palus kontaktisikul tõlkida talle vene keelde vangla käskkiri, millega kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kontaktisik keeldus sellest, karjus kaebaja peale, lõi käega vastu toiduluuki, viskas käskkirja kaebajale näkku, lõi toiduluugi väljakutsuvalt ja agressiivselt pauguga kinni ning lahkus. See on nähtav 07.01.2022 valvekaamera salvestiselt. Vangla ei ole kaebaja kahju hüvitamise taotlust sisuliselt lahendanud. 3-22-602
3. Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2022 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13.05.2022 määrusega X määruskaebuse ja saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus jättis 21.06.2022 määrusega Tallinna Vangla määruskaebuse menetlusse võtmata. Tallinna Halduskohus võttis 27.06.2022 määrusega kaebuse menetlusse. 4. Tallinna Vangla palus 22.08.2022 vastuses jätta X kaebus

§ 121

lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esitas 23.08.2022 halduskohtule lisaks Tallinna Vangla turvakaamera 07.01.2022 salvestise, millelt nähtub vaidlusalune sündmus, ja palus

§ 79lg 1 alusel piirata kaebaja juurdepääsu nimetatud salvestisele.

Vangla turvakaamera salvestised on avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 ja Tallinna Vangla direktori 08.04.2022 käskkirja nr 1-1/22/42 alusel tunnistatud asutusesiseseks teabeks. 5. Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2022 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja piiras kaebaja juurdepääsu vastustaja poolt 23.08.2022 esitatud mälupulgal asuvale videosalvestisele (resolutsiooni p 2). Vastustaja taotlus piirata kaebaja õigust tutvuda vastustaja esitatud turvakaamera salvestisega on põhjendatud. Salvestiselt on võimalik saada informatsiooni Tallinna Vangla turvakaamerate paigutuse, vaatevälja ulatuse, video kvaliteedi, detailide täpsuse, salvestatava piirkonna, ruumide paiknemise jms kohta, mis kinnipeetavatele teatavaks saades võimaldaks neil lihtsamalt planeerida võimalike õiguserikkumiste toimepanemist. Vastava teave on tunnistatud AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seega piirab kohus

§ 79lg 1 p 1 alusel kaebaja juurdepääsu videosalvestisele.

Kohus arvestab piirangute seadmisel, et videosalvestise kaebajale edastamisel võib sattuda ohtu vangla julgeolek. Sellest tulenevalt on olemas kaalukas huvi kaitsta vangla julgeolekuga seotud teavet, võrreldes kaebaja huviga tutvuda videosalvestisega. Videosalvestisele juurdepääsu piiramine ei kahjusta kaebaja õigusi, sest ta viibis ise sündmuse juures ja kohus soovib kontrollida kaebaja väidete õigsust. Seega kuulutab kohus menetluse kohtute infosüsteemi dokumendi 37s osas kinniseks ja piirab kaebaja juurdepääsu vangla esitatud mälupulgale, kus asub videosalvestis.

1. X palub 29.09.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja võimaldada tal tutvuda kõigi asja materjalidega. Halduskohus ei arvestanud, et praegusel juhul on õigusrikkujaks vangla ise, mitte kinnipeetav. Kohtu põhjendused ei ole asjakohased, sest igale kinnipeetavale on teada, kus turvakaamerad vanglas asuvad (st need on kõigile nähtavad), ja on ilmselge, et kaamerad on paigutatud selliselt, et nendega saab jälgida kõike ja kõiki. Kaamerate pildi detailsus on kinnipeetavatele teada haldus- või kriminaalasjades esitatud fotodelt. Vanglas ei ole midagi, mida kinnipeetavad ei teaks. Küsimus on ainult selles, kes ja mida teada tahaks. Vastustaja väide, et videosalvestise vaatamine kaebaja poolt õõnestaks vangla ohutust, on paljasõnaline ja abstraktne. Kui halduskohus kinnitas, et salvestiselt nähtub kaebaja viibimine intsidendi juures, on seda vähem põhjust piirata kaebajal salvestise vaatamist. Vangla esitatud tõendid võivad olla moonutatud ning ei pruugi anda sündmusest tegelikku või terviklikku pilti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 88

lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine 2

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikus küsida Tallinna Vanglalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8.

§ 27

lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata

§ 79

lg-s 1 loetletud alustel (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks –

§ 79

lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda.

§ 88

lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.

§ 88

lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24). 9. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajale

§ 79

lg 1 p 1 alusel vangla turvakaamera salvestisele juurdepääsu piiramine on vajalik ega riiva ülemääraselt kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole, et teave Tallinna Vangla turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni ja turvameetmete kirjelduse kohta (sh vangla turvakaamerate salvestised) on Tallinna Vangla direktori 08.04.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/42 (vangla 22.08.2022 vastuse lisa 12) tunnistatud AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja neile on kehtestatud juurdepääsupiirang. Ehkki praegu kehtiv käskkiri on antud pärast vaidluse all olevat sündmust (07.01.2022), kehtisid samasugused piirangud ka varem Tallinna Vangla direktori 21.10.2015 käskkirja nr 1-1/106 alusel. Tallinna Vangla direktori 08.04.2022 käskkirja põhjenduste järgi ohustaks vangla turvasüsteemide ja turvameetmete kirjeldust puudutava informatsiooni kinni peetavatele isikutele väljastamine oluliselt vangla üldist julgeolekut, sest mh turvakaamerate paigutuste, vaateväljade jm andmete teadmine võimaldab kinni peetavatel isikutel planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Videosalvestiste kinni peetavatele isikutele näitamine aitaks neil saada teada vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine soodustab märkimisväärselt uute õigusrikkumiste toimepanemist (nt põgenemine, keelatud esemete toimetamine, vägivalla kasutamine jmt). Samuti sisaldavad mh turvakaamerate salvestised kinni peetavat isikut mitte puudutavat informatsiooni, sh teavet teiste kinnipeetavate paiknemiste ning vanglasiseste liikumiste, vanglaametnike teenistusülesannetega seonduvate toimingute jmt kohta, mille teadmiseks kinni peetavatel isikutel puudub vajadus. 10. Eeltoodud põhjendused on asjakohased ja kaebaja väide, et kinnipeetavad teavad vangla turvasüsteemide toimimisest ja võimekusest niikuinii kõike, on paljasõnaline ja ei ole eluliselt usutav. Seejuures ei pruugi küsimus olla mitte niivõrd üksikute valvekaamerate vaatevälja või resolutsiooni teadmises, vaid pigem selles, et väiksemad infokillud võimaldaksid panna kokku n-ö suurema pildi ning selle põhjal analüüsida järelevalve üldist korraldust vanglas ja planeerida võimalikke õigusvastaseid tegevusi. Kinnipeetavatele võib küll olla mõne teise kohtumenetluse raames võimaldatud juurdepääs samalaadsele teabele (st valvekaamera salvestisele või muule 3

§ 114lg 2) lähtudes tuleb ringkonnakohtu määrus seega tõlkida kaebaja jaoks vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 4