Obsah (4)

§ 45§ 38§ 121§ 56

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1908 Haldusasi X kaebus Eesti saatkon

) § 37 lg 2 punkti 6 tähenduses. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks keeldumiste ning viivituse õigusvastasuse. Kaebuse põhjenduste alusel mõistab kohus kaebuse taotluste punkte 2 ja 3 (keeldumine andmast pensioni kätte, et saaks võtta iseseisvalt meetmeid Kasahstanist õigeaegseks lahkumiseks; keeldumine andmast raha toidu ostmiseks) ühiselt sedasi, et vaidlustatavaks toiminguks on keeldumine andmast kaebajale sularahana kätte ema saadetud 490 eurot (mida kaebaja oleks kasutanud Kasahstanist lahkumiseks ja toidu ostmiseks). Seega kokkuvõetult vaidlustab kaebaja keeldumist lennupileti ostmisest Minski (ema saadetud raha eest), ema poolt Välisministeeriumi kontole kantud 490 euro sularahas välja maksmata jätmist ning viivitust kaebaja ema kontole 490 euro tagastamisel. 5. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud.

§ 45

lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 38

lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. 6. Kohus leiab, et tuvastusnõudest tõhusam oleks esiteks kohustamisnõue, et Eesti saatkond Nur-Sultanis aitaks osta või ostaks kaebajale lennupileti Minski. Kohus ei pea aga otstarbekaks soovitada kaebust muuta ning sellist kohustamisnõuet esitada. Kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda, et saatkond abistaks või ostaks kaebajale lennupileti Valgevenesse, mistõttu kuuluks kohustamisnõue tagastamisele

§ 121lg 2 punkti 1 alusel. Välisministeerium viitas asjakohaselt, et Kon

S § 52 lg 1 kohaselt on konsulaarametnikul või aukonsulil kohustus nõustada ja abistada hädasolijat Eestisse tagasipöördumisel, kuid kuna kaebaja soovib lahkuda Valgevenesse, siis sellise abistamise kohustust KonS § 52 lg-st 1 ei tulene. Lisaks nähtub haldusasjast 3-22-1981, milles X esitas 20.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, et kaebaja on soetanud lennupileti Valgevenesse, liinilend toimub 01.10.

1. Seega kaebaja saavutas eesmärgi (soetas lennupileti) ilma saatkonna abita ning kohustamisnõue oleks sisutu. Arvestades, et ema poolt saadetud raha tagastati talle kaebaja 07.09.2022 avalduse alusel (Välisministeeriumi vastuse lisa 7), siis ei saa ka soovitada nõuet kohustada saatkonda kaebajale seda raha välja maksma. Lisaks, kui vaadata kaebaja võimalike kohustamisnõuete eesmärke kitsamalt, siis olnuks tema sooviks just õigeaegne (ehk hiljemalt 12.09.2022) lahkumine Kasahstanist, ning seda pole pärast kuupäeva 12.09.2022 möödumist võimalik mistahes kohustamisnõuetega saavutada. 3
2. Eelnevalt kirjeldatu, et kohustamisnõuete esitamiseks pole kas kaebeõigust või pole muul põhjusel võimalik ega otstarbekas kohustamisnõudeid soovitada, ei tähenda aga, et kohus peab menetlema tuvastamisnõudeid. Kaebaja tõi tuvastamiskaebuse esitamise põhjenduseks preventiivse eesmärgi ning võimaluse saada tulevikus hüvitist. Kohus leiab, et nendel põhjendustel pole tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul

§ 45

lg 2 kohaselt lubatav, mistõttu tuleb see tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 121lg 2 punkt 1).

7.1. Riigikohtu 09.02.2017 määruse nr 3-3-1-75-16 punktidest 8.1 ja 9 tuleneb, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Tuvastamiskaebuse esitamise õiguse välistab aga ka see, kui kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras. 7.2. Eeldused tuvastuskaebuse esitamiseks preventiivse eesmärgiga ei ole täidetud. Vaidluse all on Eesti saatkonna Nur-Sultanis teenistujate tegevus. Pole tõenäoline, et kaebaja satub korduvalt olukorda, kus Nur-Sultani saatkonna teenistujad temaga sarnastel asjaoludel väidetavalt õigusvastaselt käituvad, keeldudes ostmast piletit Minski (või mujale peale Eesti) ja andmast kätte sularaha, samuti viivitades raha tagastamisega. Kuna kaebaja on soetanud lennupileti Valgevenesse lennu kuupäevaga 01.10.2022, siis tõenäoliselt õnnestub kaebajal juba sel nädalal Kasahstanist lahkuda. Välisministeeriumi kirjeldusel on kaebaja isikuks, kes rändab maailmas, ning Välisministeeriumil on temaga olnud kokkupuuteid alates 2012. aastast. Isik on viibinud Ühendkuningriigis, sh seal asuvas vanglas (millalgi aastatel 2014-2016); elanud Saksamaal (2019.

1. a)ja Venemaal (2020. a), samuti oli tal registreeritud püsiv elukoht Pariisis (2021.
2. a)ning 2022. aasta märtsiks oli ta jõudnud Ljubljanasse. Ka on ta abi küsinud Eesti saatkonnast Roomas ja suhelnud Eesti saatkonnaga Prahas. Viimati saabus kaebaja Kasahstani, olles eelnevalt viibinud Usbekistanis, kus ta ületas lubatud viibimisaja ning seetõttu saadeti ta riigist välja. Kohtu arvates on vähetõenäoline, et kaebaja naaseks Kasahstani, kus viibimise tingimusi ta rikkus, vaid usutav on, et kui kaebajal on olemas lennupilet Valgevenesse, kuhu ta minna sooviski, siis jääb ta püsivamalt Valgevenesse või rändab erinevatesse riikidesse, mitte ei satu sarnasesse olukorda, kus ta küsib abi Kasahstanis asuvast Eesti saatkonnast. Küsimus on just Nur-Sultani saatkonna tegevuses ning puudub alus arvata, et teistes riikides tekiks samasugused probleemid, mida praegune tuvastamiskaebus aitaks vältida. Et kaebajal võib välisriikides tekkida vajadus küsida Eesti välisesindustelt erinevat abi ja sellest võidakse keelduda, ei anna abstraktsuse tõttu samuti põhjust tuvastamiskaebust menetleda. Lisaks, isegi kui kaebaja satub uuesti Kasahstani ja samasse olukorda või mõnes muus riigis sarnasesse olukorda, siis oleks tõhusam esitada kohustamiskaebus nt lähedaste poolt üle kantud raha väljamaksmiseks ning kui raha kättesaamine on aegkriitiline, siis taotleda raha kohest väljamaksmist esialgse õiguskaitse korras (võimaldades kaebajal endal osta pileteid ja sööki). 7.3.

§ 45

lg 2 välistab otseselt tuvastamiskaebuse esitamise ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil.

1. Kuna kaebaja vaidlustatud Eesti saatkonna teenistujate tegevused on toimingud, siis ei ole vajalik analüüsida ka seda, kas praegusel juhul võiks olla asjakohane mõne tühistamisnõude esitamine.
2. Kuna kaebus tagastatakse

§ 121

lg 2 punkti 1 alusel, siis ei ole vajalik lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust ega tegeleda küsimusega, et kaebus on allkirjastamata. 4 10. Kohus võtab asja materjalide juurde haldusasjas 3-22-1981 esitatud X 20.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluse (dokument „Maardu.docx“,

§ 56lg 1, § 62 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5