KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1979 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Pi

) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna see on ennatlik. 3.

1. Kaebaja lõppeesmärgiks on elamisloa saamine. PPA edastas kaebajale 16.09.2022 kirja, kust nähtub, et kaebaja taotlus elamisloa saamiseks on menetluses ning selle menetluse tähtaega pikendati kuni 09.11.
2. Menetlustähtaja pikendamine on menetlustoiming elamisloa taotluse menetluses. Kehtiv õigus ei keela PPA-l menetluse tähtaega pikendada (VMS § 34), ehkki üldreegel on, et elamisloa taotlus (sh selle pikendamise taotlus) vaadatakse läbi kahe kuu jooksul (siseministri 12.01.2017 määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 26 ja § 44). VMS § 33 lg 3 seab menetlustähtaja maksimaalseks piiriks 6 kuud.

§ 46

lg 2, et kohustamiskaebuse võib esitada haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral pärast haldusakti andmiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Seega ehkki kaebaja elamisloa taotluse menetlus on kestnud üle 2 kuu, ent PPA on pikendanud selle menetlust kuni 09.11.2022 ning samuti esitas kaebaja 26.09.2022 uuel alusel tähtajalise elamisloa taotluse, siis ei ole praegusel juhul täidetud kohustamiskaebuse esitamise eeldused. Kohtu hinnangul võib PPA kohustamine kaebaja elamisloa taotluse kohta otsuse kiiremini tegemiseks mõjutada kaebaja õigusi negatiivselt, kuivõrd PPA-l ei pruugi sellisel juhul olla piisavalt aega kõikide asjaolude igakülgseks kaalumiseks. 3.2. Kaebajal ei ole kaebeõigust ka PPA 16.09.2022 kirja vaidlustamiseks. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, punkt 15; 08.10.2012 määrus nr 3-3-130-12, punkt 11). Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel ning reeglina kontrollib halduskohus halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Sel eesmärgil on

-s sätestatud kaebeõiguse piirangud menetlustoimingute vaidlustamiseks.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktika järgi on menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, punkt 21; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, punkt 9). Selliste erandlike juhtude esinemine praegusel juhul kohtule äratuntav ei ole. 2 Kaebusest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et PPA otsus menetlustähtaega pikendada mõjutaks kaebaja õigusi sõltumata menetluse tulemusel tehtava otsuse sisust või menetlustoimingu võimalik õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha PPA 16.09.2022 kirjast, milles teatati menetlustähtaja pikendamisest kuni 09.11.2022, järeldust menetluse tulemusel tehtava otsuse sisu ega PPA poolt menetlusreeglite mittejärgimise kohta. 4. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja esitas 26.09.2022 PPA-le uue taotluse, mille eesmärgiks on tähtajalise elamisloa saamine vanema juurde elama asumiseks. Seega on kohtusse pöördumise ajaga võrreldes asjaolud muutunud ning PPA-l tuleb kaebaja uue taotluse osas samuti menetlus läbi viia (sh kontrollida selle nõuetele vastavust jne) 5.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste lahendamine

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja ei ole taotlenud menetlusabi määruse tõlkimiseks.
2. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 7.
3. RÕS (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 punkt 5 välistab riigi õigusabi andmise, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tingimus on täidetud, kuna kaebus kuulub tagastamisele. 7.
4. Samuti välistab riigi õigusabi andmise asjaolu, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1). Ka see eeldus on praegusel juhul täidetud ja kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning halduskohtumenetluses osalemine ei eelda, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. (allkirjastatud digitaalselt) 3