lg 2 alusel suurendati vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 19.02.2014 kohtuotsusega nr 1-14-781 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päevase vangistuse võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust.
lg 5, § 69 lg 1, 3 alusel asendada N.B-le mõistetud ära kandmata 1-aasta 11-kuu 26-päevane vangistus üldkasuliku tööga 721 tundi, mis tuleb ära teha 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata, et N.B täidab
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt 15.04.2016 koostas analoogsete rikkumistega erakorralise ettekande. Kriminaalhooldaja on teinud katseajal N.B-le kaks kirjalikku hoiatust, s.o 26.02.2016 üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise eest ja 02.06.2016.a. ilma loata välismaale minemise eest. N.B on katseaja jooksul varasemalt samuti rikkunud
lg 1 p 6 sätteid ja teadlikult loa küsimise vajadust kriminaalhooldajalt, kuid vaatamata kirjalikule hoiatusele ja erakorralise ettekande koostamisele katseajal on isik jätkuvalt ja järjepidevalt rikkunud kontrollnõudeid ega ole kriminaalhooldajalt taotlenud luba välismaale minekuks nagu nähtub laevafirmade järelpäringute vastustest, aga seletuskirjades väidab N.B , et tal puudub raha Haapsallu kriminaalhooldaja juurde tulekuks. N.B on AS Tallink Grupp laevafirma andmetel reisinud järgmistel kuupäevadel: 12.05.2016 kell 10.30, 21.06.2016 kell 07.30 ja 28.07.2016 kell 22.30 Helsingist-Tallinna ja Tallinnast-Helsingisse 16.05.2016 kell 12.30 ja 02.08.2016 kell 13:30. Eckerö Line Ab OY laevaga m/s Finlandia on N.B reisinud 07.05.2016 kell 15:30, 01.06.2016 kell 08.30 ja 20.07.2016 kell 15.30 Helsingist-Tallinna, olles rikkunud
N.B üldse ei ilmu enam registreerimisele ja annab vaid katteta lubadusi. Sisuliselt ei ole isik iseseisvalt registreerimisnõudeid täitnud peale 02.06.2016.a. 02.06.2016.a. N.B kirjutatud seletuskirjas kirjutas, et viibis Rootsis töövaidluskomisjonis, kuna ei saanud Rootsis töötamise eest töötasu. Kuna kriminaalhooldusalune ei ilmunud 27.06.2016.a. registreerima, siis teostas noorem kriminaalhooldusametnik E.Barndõk pistelise reidi isiku ema elukohta Rapla maakonda, Märjamaale, Aasa 2, kus ta leidis N.B ning sõidutas kriminaalhooldusesse seletuskirja kirjutama ja ajakavasid koostama. N.B ei ilmunud samuti 26.07.2016 järjekordselt registreerima ja teostati uuesti kodukülastus Rapla maakonda, Märjamaale, Aasa 2, kus võetud kriminaalhooldusaluselt seletus ja selgitatud uuesti katseaja tingimusi. Järjekordselt andis N.B lubadusi kriminaalhooldusse tulekuks, kuid vastavalt kokkulepetele kohale ei ilmunud nagu nähtub tööpäevikust ja registreerimislehelt. Kriminaalhooldusametnikul puudub teave, kus isik tegelikult elab, kus töötab ja millest ennast elatab. N.B on teavitanud, et ta töötab firmas Kutse OÜ, asukohaga Tallinnas, kuid selle kohta ei ole töölepingut esitatud. Samuti puudub teave, kus isik Tallinnas väidetava töötamise ajal peatub või mis põhjustel tegelikult välismaal käib. Kriminaalhooldajale ütles isik, et elab Tallinnas, kuskil soojakus, aadressi ei tea või ei taha öelda. Seetõttu on raske kontrollida isikule kohtu poolt pandud kohustust, s.o mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi. Avaldust kriminaalhoolduspiirkonna vahetamiseks seoses elamisega ema juures Rapla maakonnas, Märjamaal, Aasa 2, esitanud ei ole. N.B ei ole sooritanud alates maist-juulini 2016.a. ilma mõjuva põhjuseta ühtegi üldkasuliku töö tundi. Ajakavad on N.B allkirjastanud ja 15.08.2016 kontrollimisel üldkasuliku tööandja K. Rannamäe Haapsalu Linnahooldus OÜ-st kinnitas, et N.B ei ole kordagi kohale ilmunud peale viimast soorituskava esitamist ja viimase üldkasuliku töö tegemise päevaks oli 27.04.2016.a. Augustis ei ole saanud N.B-le ajakava teha, kuna ta ei ilmu enam kriminaalhoolduse esindusse Haapsallu. 3 Samuti on N.B rikkunud kohtu poolt määratud kohustust, s.o läbida sotsiaalprogramm. N.B osales ühel korral sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ eelvestluses 02.06.2016 ja rohkem programmi läbiviija juurde ta ei ilmunud. 27.06.2016 on Tallinna Vangla sotsiaaltöötaja/sekkuja M. Metsalu poolt hinnatud N.B sotsiaalprogrammis osalemine katkestatuks. Sellega rikkus N.B
N.B on neljal korral karistatud väärteokorras. 07.04.2016.a. sai kriminaalhooldaja Haapsalu abiprokuröri Agnes OllemaBarndõki käest informatsiooni selle kohta, et N.B suhtes on algatatud uus kriminaalasi
Kuna N.B
lg 1 p 2, 6 ja
N.B suhtub ükskõikselt ja hoolimatult katseaja tingimustesse ning üldkasuliku töö sooritamisse, siis juhindudes KrHS § 31 sätetest taotleb kriminaalhooldaja pöörata N.B-le Pärnu Maakohtu 08.09.2015 kohtuotsusega nr 1-156287 mõistetud ja ärakandmata vangistust kandma kuna kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada ilma kriminaalhooldusaluseta. Isik võib lähtuvalt oma varasemast käitumisest katseajal olla teistele ohtlik. N.B on sooritanud 114 tundi üldkasuliku tööd, määratud 721 üldkasuliku töö tundidest, tegemata on 607 üldkasuliku töö tundi. 28.09.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde. N.B kohtuistungile ei ilmunud. Talle oli kutse edastatud 24.08.2016. AS Tallink Grupp teatisest nähtub, et N.B on 02.08.2016 suundunud Helsingisse. Kriminaalhooldaja Krista Luki sõnul töötab ja elab N.B Soome Vabariigis. Samast teatisest nähtub, et N.B 11.05.2016 suundus Tallinnast Helsingisse, 12.05.2016 Helsingist Tallinna, 16.05.2016 Tallinnast Helsingisse, 21.06.2016 Helsingist Tallinna, 28.07.2016 Helsingist Tallinna ning 02.08.2016 Tallinnast Helsingisse. Seega viibib N.B väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, ta on kuulutatud tagaotsitavaks ning tema kinnipidamisel kohaldatakse tõkendit vahistamine. Kohus kohaldab KrMS § 269 lg 2 p 2 ning arutab erakorralist ettekannet N.B osavõtuta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on N.B rikkunud talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: ei ilmu kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele, ei küsi luba kriminaalhooldajalt Eesti territooriumilt lahkumiseks, hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei osalenud sotsiaalprogrammis „viha juhtimine,“ mistõttu loeti sotsiaalprogrammis osalemine katkestatuks ning samuti ei ole võimalik olnud kontrollida kohtu poolt pandud kohustust-mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemise ajal alkoholi. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et N.B suhtes on algatatud üks kriminaalasi kehalise väärkohtlemise eest. N.B on karistusregistri kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 24 kehtivat väärteokaristust. Seega on ta korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik, kusjuures viimane kriminaalasi on toime pandud viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. 4 Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on ta katseajal toime pannud ühe isikuvastase vägivallateo ja neli väärtegu, mis viitab asjaolule, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta N.B käitumist ja ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tingimisi karistusest vabastamine mõjutanud N.B hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. N.B-le on tehtud üldkasuliku töö tegemise ajal 2 kirjalikku hoiatust ÜKT-st kõrvalehoidumise ja ilma loata välismaale minemise eest. N.B on sellele vaatamata rikkunud
§-de 75 lg 1 p-de 2, 6 ning 75 lg 2 p 8 nõudeid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalse täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustusega ei ole olnud N.B puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks N.B ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi ning samuti teha üldkasuliku töö tunde, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata.
lg 6 järgi kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Tegemata 607 üldkasuliku töö tunnile vastab
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.